3-05-747/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2006, Jõhvi Kohtuasja number

3-05-747 (endine nr. 3-205/2005) Kohtuasi Z (registrikood X) kaebus Maksuja Tolliameti (registrikood 7000349) Ida maksukeskuse 30.05.2005 maksuotsuse nr. 12-5/53 tühistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

22. detsember 2005 Kohtuistungil osalenud isikud X esindaja Helmut Pikmets ning Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse esindaja Monika Nõlv RESOLUTSIOON 1.Jätta X kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse eelkäijad Lääne-Viru Maksuamet ja Lääne-Viru maksukeskus on X maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks läbi viinud revisjoni mille tulemuste kohta on 27.012005 Ida maksukeskuses koostatud revisjoniakti nr. 12-3/16 (revisjoni toimiku I osa lehed 362-345). 30.05.2005 on samas maksukeskuses vormistatud maksuotsus nr. 12-5/53 (t.l. 12-30), millega määrati X tasumiseks ettevõtte tulumaksu 507 649 krooni ning märgiti, et kuni maksuotsuse täitmiseni tuleb arvestada ja tasuda maksuvõlalt intressi.

Maksuotsuses leiti, et X on tulust maha arvanud ja kulusse kandnud X BBDO GmbH nimel esitatud arvete alusel 1 197 572 krooni aastal 1996, 318 164 krooni aastal 1997 ja 453 135 krooni aastal 1998, kuigi tehinguid tegelikult ei toimunud. Maksuja Tolliameti 08.08.2005 vaideotsusega nr. 165-1 (t.l. 38-48) tunnistati maksuotsus 1996 aasta eest ettevõtte tulumaksu määramise osas summas 311 368 krooni kehtetuks ja jäeti vaie ülejäänud osas rahuldamata. 08.09.2005 esitas X Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-9). Seoses kohtute ühendamisega on kaebus alates 01.01.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses.

Kaebuses palus selle esitaja, et kohus tühistaks tema suhtes tehtud maksuotsuse ja leidis, et maksuhalduri järeldused on motiveerimata ning revisjoniakti ja maksuotsuse vahel on oluline vastuolu, sest akti kohaselt jäi revidentidele arusaamatuks, milliste seminaride ja koolitustega tegemist oli ja kes need korraldas, maksuotsuses aga väidetakse, et tegemist on BBDO Worldwide materjalidega. Ta väitis, et on esitanud maksuhaldurile kõik selgitused ja tõendid koolituste kohta, kuid nendega ei soovitud tutvuda, maksuotsuses neid ei analüüsitud ega hinnatud ja põhjendusi nende arvestamata jätmise kohta ei esitatud.

Seejuures ta kinnitas, et X BBDO GmbH on talle teenust osutanud, selle eest on tasutud ning pole oluline, kas tegemist oli vahetu teenuse osutamise või selle vahendamisega. Veel leidis kaebaja, et maksuotsuse väide tema tahtluse kohta on meelevaldne ja tõendamata, et maksuhaldur on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja maksu määramine on aegunud ka 1997 aasta osas, sest vastavat tähtaega tuleb hakata lugema 1999 juunis läbi viidud võetusest. Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse kirjalikus seletuses (t.l. 64-71) kaebusega ei nõustutud, paluti see rahuldamata jätta ja leiti, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud on piisavad kinnitamaks kaebaja tahtlust maksude maksmisest kõrvale hoida.

Seejuures märgiti ära, et kaebaja poolt esitatud tõendid olid üldise iseloomuga ega olnud tehingu tõendamise seisukohalt asjassepuutuvad, sest neist ei selgunud, kes seminari või koolituse läbi viis ja puudusid ka eelnevaid läbirääkimisi, hinnapakkumisi, infovahetust jne. kajastavad dokumendid. Asjaoludest, et enamik esitatust puudutas reklaamiagentuur BBDO Worldwide poolt pakutut, et kaebaja on selle agentuuri liige ning, et reisikulud kandis ta ise järeldati, et koolitused viiski läbi BBDO Worldwide ja täiendava organiseerimisteenuse järele puudus üldse vajadus.

Veel rõhutati asjaolusid, et Zavod BBDO GmbH pole saadud kinnitust tehingute toimumise kohta, et selle äriühingu pangaarvelt ei nähtu teenuste eest tasumist, et raha on laekunud ainult kaebajalt ja koheselt välja võetud, et äriühingu asutamine on algatatud Eestis, et sellega tegeles AS Divec vahendusel X ainuosanik ja juhatuse liige Marek Reinaas, kes kontrollis äriühingu tegevust, oli selle seaduslik esindaja, arvelduskonto avaja, volituste andja ja allkirjaõiguslik isik. Vastuses ei nõustutud kaebuse väidetega ka menetlusnõuete rikkumise ja aegumise küsimuses ja märgiti viimatinimetatu osas, et AS Divec kontoris tehtud võetuse käigus saadud andmed olid vaid ajendiks kontrolli läbiviimisel ja nende alusel pole maksuotsust tehtud.

Kohtuistungil jäi X esindaja Helmut Pikmets kaebuse väidete ja taotluse juurde ning palus hüvitada

39 559 krooni suuruse kohtukulu. Ta väitis, et maksuhaldurile esitati mitu kasti koolitusmaterjale, mida ei soovitud vastu võtta, kuid möönis hiljem, et tegelikult ei pruugi need materjalid kajastada X BBDO GmbH tegevust. Ta selgitas, et Marek Reinaasal polnud sellist rolli nagu maksuhaldur arvab ja volitused olid tal olemas üksnes aastal 1996. Uurimispõhimõtte rikkumise kohta esitatud väidet põhjendas ta asjaoludega, et kaebaja poolt esitatud tõendid jäeti uurimata ja X BBDO GmbH suhtes alustatud kontrollimine lõpule viimata, et kaebajale ei antud piisavaid selgitusi selle kohta, millised tõendid tal tuleb esitada ning, et maksuhaldur pidi hindamismeetodist lähtudes kindlaks tegema, millised olid koolituskulud tegelikult.

Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse esindaja Monika Nõlv jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ning leidis, et X BBDO GmbH pole üldse olnud mingit majandustegevust. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusaluse maksuotsusega on X määratud tasumisele kuuluv ettevõtte tulumaks aastate 1996, 1997 ja 1998 eest. Kuna Maksuja Tolliameti vaideotsusega (t.l. 38-48) on maksuotsus 1996 aasta osas kehtetuks tunnistatud, siis puudub kohtul vajadus käsitleda maksuotsuse seda osa. Alates 01.07.2002 kehtiva maksukorralduse seaduse § 163 lg. 1 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist tekkinud maksukohustusega seotud maksusumma määramisel praegu kehtivas seaduses sätestatut.

Sama seaduse § 98 lg. 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral aga kuus aastat ja algab maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast. X 1997 aasta ettevõtte tuludeklaratsioon (revisjoni toimiku II osa leht 353) tuli esitada hiljemalt 30.06.1998 ja 1998 oma (sama toimiku lehed 351-352) hiljemalt 30.06.1999, mistõttu oleks tahtliku maksuseaduste rikkumise korral tulnud maks määrata vastavalt enne 30.06.2004 ja 30.06.2005. Maksukorralduse seaduse § 99 lg. 1 p. 3 kohaselt peatub maksu määramise aegumine alates revisjoni alustamisest kuni selle tulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani.

X suhtes on maksuhaldur alates 19.03.2003 läbi viinud maksurevisjoni (juba nimetatud toimiku I osa lehed 290-293 ja 342-362) ja väljastanud selle alusel tehtud maksuotsuse posti teel 30.05.2005 (sama toimiku I osa lehed 381-397). Kuna aegumise peatumise põhjustanud maksurevisjon on alanud peale maksukorralduse seaduse jõustumist, kuulub aegumise peatumine selle seaduse § 165 lg. 1 alusel kohaldamisele ning pole mingit õiguslikku alust väita nagu oleks tulumaksu määramine aegunud ka aastate 1997 ja 1998 osas. Kaebaja esindaja tuginemine haldusmenetluse seaduses sätestatud menetluse algust käsitlevale määratlusele (t.l.

92) ei ole asjakohane, sest selle seaduse § 112 lg. 2 lubab kohaldada eriseadusega reguleeritud menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid ainult juhul kui see on eriseaduses otseselt ette nähtud, maksukorralduse seadus sellist võimalust aga ei sätesta. Isegi siis, kui lähtuda seisukohast, mille kohaselt on haldusmenetluse seaduse § 35 lg. 1 p. 3 menetluse alguse kohta sätestatu iga haldusmenetluse kohta käivaks üldiseks põhimõtteks, ei saa kriminaalmenetluse käigus AS Divec ruumidest toimunud dokumentide võetus olla X maksumenetluse alguseks, sest tegemist polnud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes sooritatud menetlustoiminguga. Kuni 31.12.1999 kehtinud tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 sätestatu kohaselt võis maksumaksja oma tulust maha arvata maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud ja dokumentaalselt tõestatud kulutused. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud selgituste (t.l.

91) kohaselt tõendavad X BBDO GmbH tehtud tehinguid selle äriühinguga sõlmitud koostööleping, maksuotsuses loetletud arved, kaebaja esindajate poolt antud selgitused ja koolitusmaterjalid. Hiljem ta siiski möönis, et kuna tegemist oli koolituse vahendamisega ei pruugi viimatinimetatu kajastada X BBDO GmbH tegevust (t.l. 91). Ka koostööleping (revisjonitoimiku II osa lehed 35-41) ei saa oma üldsõnalisuse tõttu tõendada vaidluse põhjuseks olevate konkreetsete tehingute tegelikku toimumist ja seab nendega saadud väidetava vahendusteenuse hoopis kahtluse alla, sest käsitleb seminaride, koolituste ja õpikodade korraldamist ja organiseerimist, mitte aga nende vahendamist.

Lisaks on leping X nimel alla kirjutatud tegevdirektor Marek Reinaasa poolt, kes samal ajal oli ka X BBDO GmbH tegevdirektor ja selle äriühingu eest alla kirjutanud Aldo Kaljurannale volituste andja (revisjonitoimiku II köite lehed 173-175). Kuna seaduseandja on kulutuste tulust maha arvamise tingimuseks seadnud dokumentaalse tõendi olemasolu, ei saa kulutusi ja nende seotust maksukohustuslase ettevõtlusega tõendada seletustega. Maksuseadustes pole kehtestatud nõudeid tulumaksuga seonduvate dokumentide kohta, seepärast tuleb ettevõtlusega seotud kulutuste tõendamisel lähtuda raamatupidamise seaduse üldnõuetest.

Kuni 31.12.2002 kehtinud seaduse § 7 lg. 1 ja 2 kohustas raamatupidamiskohustuslast kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja vastavates raamatupidamisregistrites kirjendama. Sama seaduse § 8 lg. 1 sätestatu kohaselt sai majandustehingu toimumist kinnitada üksnes selline raamatupidamisarvestuse algdokument, mis sisaldas dokumendi nimetuse, numbri, koostamise kuupäeva, registreerimise numbri, tehingu sisu ja aluse, tehingu arvnäitajad, sealhulgas koguse, hinna ja summa, tehingu teiste poolte nimed ja asuvõi elukoha aadressid ning allkirjad.

Maksuotsuse aluseks olevatest X BBDO GmbH arvetest (revisjoni toimiku II osa lehed 311, 313, 314, 316) ei ole võimalik aru saada, millist konkreetset teenust on see äriühing X osutanud ja kuidas täpselt on saadu seotud tema ettevõtlusega. Lisaks puuduvad 08.08.1997 ja 10.12.1997 koostatud arvetel veel ka allkirjad, 30.09.1998 ja 31.12.1999 koostatutele aga pole märgitud ostetu kogust ja hinda. Kuna kuludokument iseenesest ei pruugi veel tõendada kulutuse seotust ettevõtlusega, on maksukohustuslane kohustatud koguma täiendavaid tõendeid ja need nõudmisel maksuhaldurile esitama, vaidlusaluste tehingute kohta on revisjonitoimikus aga olemas veel vaid tasumist tõendavad rahvusvahelised maksekorraldused (nimetatud toimiku II köite lehed 50-54), kust samuti ei selgu tehingute sisu.

Ühest vastust tehingute sisu kohta ei osanud kohtuistungil anda ka kaebaja esindaja (t.l. 91). Kuna tema väidetest võis aru saada, et tegelikult tegeles X BBDO GmbH üksnes koolituste vahendamisega ja ise neid ei korraldanud, on ostetu kaebaja ettevõtlusega seotuse tuvastamiseks seda enam vaja tõendada, milles ostetud teenus siis ikkagi seisnes. Maksuotsuses on maksuhaldur loetlenud kõik need asjaolud, mis viisid ta järeldusele, et tegelikult pole kaebaja X BBDO GmbH üldse mingeid teenuseid saanud ja on kasutanud seda äriühingut üksnes maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil.

Muuhulgas on maksuhaldur esitanud X BBDO GmbH asutamise, esindamise ja pangaarvete kasutamisega seonduva ning nimetanud ära, et talle esitatu hulgas puudusid materjalid, milledest nähtuks X BBDO GmbH osalus koolituste korraldamisel või vahendamisel. Kõik need asjaolud on täiesti arvestatavad ja pidid kogumis paratamatult tekitama maksuhalduris kahtluse, et tegemist on tahtliku maksuseaduste rikkumisega X poolt. Vaatamata kohustusele esitada teavet ja dokumente (revisjonitoimiku I osa lehed 310-312, 314-316) ei ole kaebaja tekkinud kahtlusi ühegi tõsiselt võetava väite ja tõendiga ümber lükanud ning teavet tehingute sisu ja tegeliku toimumise kohta pole maksuhaldur saanud ka nii X kui ka X BBDO GmbH esindanud Marek Reinaasale esitatud korduvate nõudmiste peale (revisjonitoimiku I osa lehed 366-369 ja II osa lehed 224-245).

Kirjaliku kaebuse väidete kohaselt on vaidlusaluse otsuse puhul toimunud veel ka menetluslikud rikkumised, sest õigused jäeti kaebajale ja kolmandatele isikutele selgitamata, tõendeid koguti ebaseaduslikult ja uurimispõhimõtet rikuti. Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et on kaebuse väidetega silmas pidanud AS Divec toimunud võetuse ja pankadelt X BBDO GmbH teabe kogumise ebaseaduslikkust ning kaebaja esitatud tõendite uurimata ja X BBDO GmbH kontrollimise lõpule viimata jätmist. Kõigis kaebuse esitajale (revisjonitoimiku I osa lehed 310-312 ja 314-316) ja temaga otseselt seotud Marek Reinaasale (revisjonitoimiku II osa lehed 224-245) teabe saamiseks tehtud korraldustes on õigused loetletud, seega ei vasta väide nende isikute osas tõele, AS Sampo Pank tema õiguste tutvustamata jätmine aga võib rikkuda üksnes panga, mitte kaebaja õigusi.

Maksukorralduse seaduse § 59 lg. 1 kohaselt on maksumenetluse tõenditeks kõik kogutud andmed, sealhulgas ka kolmandatelt isikutelt ja riigiasutustelt saadud teave ja dokumendid. Seejuures pole seaduseandja kehtestanud mingeid konkreetseid nõudeid ning on jätnud maksuhalduri enda otsustada, milliseid tõendeid täpselt koguda. Samuti ei ole seaduseandja seadnud kolmandate isikute kohta vaja mineva teabe saamise ja arvesse võtmise tingimuseks, et selle isiku suhtes oleks läbi viidud maksumenetlus. Asjaolu, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud koolitusmaterjal tegelikult X BBDO GmbH osalust väidetavates tehingutes ei tõenda, on maksuotsuses märgitud (t.l.

20) ning seda möönis kohtuistungil ka kaebaja esindaja (t.l. 91). Maksukorralduse seaduse § 150 lg. 1 kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendamiskoormus maksukohustuslasel. Kuna X ei ole ei maksuega ka kohtumenetluses kõrvaldanud kahtlusi maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tegutsemise kohta, oli Ida maksuja tollikeskusel olemas piisav alus maksukorralduse seaduse § 92 lg. 1 punkt 2 sätestatu kohaldamiseks ning kuni 31.12.1999 kehtinud tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 rikkumisele viidates X täiendavale tasumisele kuuluva ettevõtte tulumaksu määramiseks.

Seega on Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 30.05.2005 vastav maksuotsus nr. 12-5/53 on õige ega riku X õigusi ning tema poolt esitatud kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Ida maksuja tollikeskuse esindaja kohtuistungil kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud, seega jäävad nii kaebuse esitaja kui ka vastustaja võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda.

/allkiri/ Raili Randlane Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 29.08.2006 Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2006 kohtuotsusega nr. 3-05-747, millega jäeti Tartu Halduskohtu 05.01.2006 otsus muutmata.

Ärakiri õige:

Raili Randlane Kohtunik