3-05-1380/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Jõhvi Halduskohus Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

13.detsember 2005.a Jõhvi Haldusasja number

3-05-1380 (endine nr.3-191/05) Haldusasi: I.F kaebus Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 06.07.2005 käskkirja nr. 389t tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

28. november 2005.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja I.F, vastustaja Ida Politseiprefektuuri volitatud esindaja Elvis Tõnnison

RESOLUTSIOON

1. I. F kaebus rahuldada

2.tühistada Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 06.07.2005 käskkiri nr. 389t „Distsiplinaarkaristuse määramine“

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele või kuulutamisele järgnevast päevast arvates ja esitades 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus.

3-05-1380 (3-191/05)

2 (8) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD I.F palub tühistada Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 06.07.2005 käskkirja nr. 389t „Distsiplinaarkaristuse määramine“, millega määrati talle avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 84 p-i 1 ning politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS) § 42 p-i 2, § 43 lg-e 1 ja §

44 lg-e 1 alusel distsiplinaarkaristus ametipalga vähendamise näol 15 % ulatuses kaheks kuuks. I.F leiab, et Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 06.07.2005 käskkiri nr 389t „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on õigusvastane järgmistel põhjustel: PolTS § 45 lg 3 sätestab, et distsiplinaarjuurdlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati. Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 09.06.2005 käskkirja nr. 329t „Distsiplinaarjuurdluse algatamine“ ei ole kaebajale tutvustatud. Vastavalt Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 06.07.2004 käskkirjaga nr. 104 kinnitatud „Teadetele reageerimise, sündmuskohal tegutsemise ja politseiametnike valvesse määramise korra“ (edaspidi korra) p-le 6 võtab teate sündmuse toimumise kohta vastu territoriaalse juhtimiskeskuse teenistuja; sama korra p 7 sätestab, et teate vastuvõtja on kohustatud välja selgitama teatega seotud asjaolud ning andma esmase hinnangu olukorrale ja otsustama teatele reageerimise; vastavalt korra p-le 12 annab teate vastuvõtja vajadusel korralduse väljakutse esmaseks kontrollimiseks patrulltoimkonnale, valvekonstaablile või piirkondlikule konstaablile ning korra p-st 14 nähtub, et olenevalt teate esmase kontrolli tulemusest sündmuskohal või kuriteotunnuste ilmnemisel suunab teate vastuvõtja sündmuskohale valvetoimkonna vastavalt menetlusalluvusele. Mõiste valvetoimkond tähendab vähemalt kahest territoriaalse politseiosakonna kriminaaltalituse politseiametnikust koosnevat valvetoimkonda. 11.05.2005 saadud teade kuriteosündmusega seotud esemete leidmisest Mäetaguse vallas ei olnud juhtimiskeskuse teenistuja poolt mingil viisil kontrollitud, samuti ei andnud juhtimiskeskuse teenistuja täpset ning selget korraldust väljakutse teenindamiseks, sest esmase kontrolli puudumise tõttu puudus vajalik informatsioon sündmuse kohta. Samuti on valvetoimkonna sündmuskohale väljasõitmise otsustamine valvetoimkonna juhi, so uurija pädevuses. Seega ei saanud kaebaja rikkuda korra p-te 4, 20.1, 20.2, 20.3, 23 ja 28 ega oma ametijuhendi p-de 2.6 ja 4.1 nõudeid. Samuti ei saanud kaebaja rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 83 lg-t 1 ja lg-t 2, §

84 lg-t 1, § 124 lg-t 1 ja § 211 lg-t 1, kuna sündmuskohale välja sõitmata jätmise ning eelpoolnimetatud KrMS paragrahvides sätestatud teostamata jäetud menetlustoimingute vahel puudub põhjuslik seos. I.F on seisukohal, et tulenevalt PolTS § 45 lg-st 4 oli kirjaliku seletuse nõudmine distsiplinaarjuurdluse läbiviimise käigus temalt kohustuslik, kuid talt ei ole keegi kirjalikku seletust nõudnud. Puhkuse ajal helistati talle mobiiltelefoni teel numbrilt 53497061 ja paluti vastata küsimusele, miks ta jättis välja sõitmata 11.05.2005 kella 05.00 paiku Mäetaguse valda seoses sissemurdmisega vallavalitsuse hoonesse. I.F väitel öeldi talle, et helistatakse sisekontrollist, kuid tal puuduvad andmed mobiiltelefoni numbri kasutaja kohta. Kaebaja leiab, et tema poolt antud suulist vastust eelnimetatud küsimusele võis distsiplinaarjuurdluse läbiviija tõlgendada oma äranägemisel. Telefonivestluse käigus ei käsitletud teisi 11.05.2005 sündmust puudutavaid asjaolusid. Kaebaja arvates ei saa telefonivestlust pidada seletuse andmiseks PolTS § 45 lg-e 4 mõttes. Kooskõlas töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 6 lg-ga 1 võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teda mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kuna vastavalt korra p-le 4 juhtimiskeskuse poolt antud korraldused väljakutse teenindamiseks on politseitoimkondadele kohustuslikud, siis valvetoimkonna liikmena allus kaebaja juhtimiskeskuse teenistujale ning tema korraldused olid kaebaja jaoks kohustuslikud. Kuna vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebaja jättis Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse valvetoimkonna liikmena 11.05.2005 kella 05.00 paiku

3-05-1380 (3-191/05)

3 (8) välja sõitmata Mäetaguse Vallavalitsuse hoonesse sissemurdmisega seotud sündmuskohale, kus asusid Mäetaguse Vallavalitsusest varastatud CD plaadid, siis kaebaja eiras juhtimiskeskuse poolt antud korraldust (kuigi sellist korraldust kaebaja väitel ei ole antud) ning järelikult sai korralduse täitmata jätmisest juhtimiskeskuse teenistuja teada koheselt 11.05.2005 kella 05.00 paiku. Kuna distsiplinaarjuurdlus algatati 09.06.2005 ja karistus määrati 06.07.2005, siis on karistuse määramine õigusvastane TDVS § 6 lg-e 1 rikkumise tõttu.

Kohtuistungil jäi I.F kaebuses toodu juurde ning selgitas, et tegelikult ei andnud ta telefonivestluse käigus mingit seletust, vaid vastas ainult küsimusele, miks ta ei sõitnud 11.05.2005 kella 05.00 paiku teistkordselt sündmuskohale. Karl Põder esitas helistades ainult eelnimetatud küsimuse, kuid ei teavitanud teda sellest, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarjuurdlus. Kaebaja sai aru, et distsiplinaarjuurdlus algatati plaatide kadumise fakti suhtes. Korrapidaja ei andnud talle 11.05.2005 kella 05.00 paiku konkreetset korraldust sõita sündmuskohale.

Korrapidaja ütles ainult, et vallavanem tahab talle asju üle anda. I.F ei saanud aru, mis tegelikult toimus. Kui ta pidi sõitma sündmuskohale, siis korrapidaja oli kohustatud andma talle sellekohase konkreetse korralduse. Sellest, et on vaja üle vaadata sündmuskoht, ei olnud 11.05.2005 kella 05.00 paiku öösel juttu, vaid räägiti ainult asjade üleandmisest. Korrapidaja ütles talle, et vallavanem tõi leitud plaadid ise ära ja tahtis need I.F-le üle anda. Tarmo Kütt`i (korrapidaja) ja Mäetaguse vallavanema vahelisest telefonikõne põhjal ei olnud alust arvata, et tuleb sõita sündmuskohale.

Ka Karl Põder ei selgitanud talle 28.06.2005 mobiiltelefonile helistades, miks ta kaebajaga ühendust võttis, ütles ainult, et on algatatud distsiplinaarjuurdlus CD plaatide kaotamise kohta. Vastustaja Ida Politseiprefektuur ei pea I.F-i kaebust põhjendatuks ja palub jätta see rahuldamata. Ida Politseiprefektuuri kirjalikust seletusest kaebuse kohta ja kohtuistungil antud seletustest nähtub alljärgnev: I.F jättis 11.05.2005 kella 05.00 paiku välja sõitmata Mäetaguse Vallavalitsuse hoonesse sissemurdmisega seotud Mäetaguse-Metsküla tee 2,5 km-l asuvale sündmuskohale, kus asusid Mäetaguse Vallavalitsusest varastatud CD plaadid, mille tagajärjel jäi vaatlemata sündmuskoht, fikseerimata sündmuskohaga seotud asitõendid, selgitamata välja võimalikud kahtlustatavad isikud ja teostamata jälitus kuumadel jälgedel.

Eeltooduga jättis I.F täitmata korra p-ide 20.1, 20.2 ja 20.3 ning oma ametijuhendi p-i 2.6 nõudeid. Läbiviidud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte alusel määras politseiprefekt I.F-le distsiplinaarkaristusena ametipalga vähendamise 15 % ulatuses kaheks kuuks. Karistuse määramisel arvestati distsiplinaarsüüteo asjaolusid, distsiplinaarsüüteo tagajärge, kaebaja eelnevat teenistust ja tema varasemaid töökogemusi jälitusametnikuna ning talle antud iseloomustust. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest nähtub, et I.F viibis puhkusel alates 27.06.2005 kuni 15.07.2005. 28.06.2005 helistas distsiplinaarjuurdluse läbiviija I.F-i isiklikule mobiiltelefonile ning teavitas teda alustatud distsiplinaarjuurdlusest ja palus kaebajalt seletust, miks ta pärast seda, kui Mäetaguse vallavanem helistas juhtimiskeskusesse ja teatas CD plaatide leidmisest, ei sõitnud sündmuskohale.

Telefonikõne toimumise kohta lisas distsiplinaarjuurdluse läbiviija distsiplinaarjuurdluse materjalide juurde õiendi. Seega sai I.F telefoni teel teada tema suhtes Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 09.06.2005 käskkirjaga nr. 329t alustatud distsiplinaarjuurdlusest ning distsiplinaarjuurdluse asjaoludest. Distsiplinaarjuurdluse käigus selgus 22.06.2005 juhtimiskeskuse juhtivkonstaabli Tarmo Kütt`i ettekandest, et I.F ja uurija Ester Nõmme keeldusid sündmuskohale sõitmast. Kuna 22.06.2005 järgnesid riiklikud pühad, siis distsiplinaarjuurdluse läbiviija sai nimetatud ettekande kätte peale puhkepäevi ja võttis koheselt ühendust I.F-ga ning teavitas teda alustatud distsiplinaarjuurdlusest.

Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et 11.05.2005 kella 05.00 paiku saadud teade kuriteo sündmusega seotud esemete leidmisest ei olnud juhtimiskeskuse teenistuja poolt mingil viisil kontrollitud, kuna teate esitas kannatanu esindaja Mäetaguse vallavanem. Teate alusel otsustas juhtimiskeskuse teenistuja saata kohale valvetoimkond. Viidates korra p-le 12, mis sätestab, et teate vastuvõtja annab vajadusel korralduse väljakutse esmaseks kontrollimiseks

3-05-1380 (3-191/05)

4 (8) patrulltoimkonnale, valvekonstaablile või piirkondlikul konstaablile, leidis kaebaja, et esmase kontrolli puudumise tõttu puudus vajalik informatsioon sündmuse kohta. Ida Politseiprefektuur on seisukohal, et antud juhul ei olnud vajadust teostada esmast kontrolli teates esitatud asjaolude kohta ning juhtimiskeskus toimis õigesti, teavitades valvetoimkonda, et see asuks nõuetekohaselt uurimistoiminguid teostama. Uurija Ester Nõmme poolt distsiplinaarjuurdluse antud seletusega on tõendatud, et I.F sai info selle kohta, et on tehtud kindlaks kuriteo sündmusega seotud asitõendite asukoht, kuid ta oli unine ning ütles, et ta ei lähe kuhugi.

Eeltooduga eiras I.F oma ametijuhendi p-i 2.6. Tuginedes PolTS § 45-lg-le 4 ja TDVS § 7 lg-le 4 leiab kaebaja ekslikult, et kirjaliku seletuse nõudmise distsiplinaarjuurdluse läbiviimisel on kohustuslik. Vastustaja viitab Riigikohtu 17.11.2003 otsusele kohtuasjas nr. 3- 3-1-74/03, kus on märgitud, et kirjaliku seletuse võtmine on kõigest üks võimalik moodus, kuidas isik, keda süüdistatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, saab väljendada oma seisukohti toimepandud teo ja sellega seonduvate asjaolude kohta. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et vaatamata TDVS § 7 lg-st 3 tulenevale erandlikule võimalusele jätta kirjalik seletus võtmata, on igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale isikule õigus olla ära kuulatud.

Seda nõuet antud juhul ei rikutud, kuna I.F on ka ise oma kaebuses kinnitanud, et teda teavitati käimasolevast distsiplinaarjuurdlusest ja anti võimalus anda omapoolne seletus, kus ta sai esitada kõik asjaolud ja tõendid distsiplinaarjuurdluse objektiks oleva sündmuse kohta. Kaebaja on valesti tõlgendanud TDVS § 6 lg-t 1 ning leidnud, et 05.11.2005 allus ta tööalaselt juhtimiskeskuse teenistujale. Selline tõlgendamine ei ole kooskõlas seaduse mõttega, sest seaduseandja on silmas pidanud tööalast alluvust. Vastavalt korra p-le 25 alluvad valves olevad kriminaalja korrakaitsetalituse politseiametnikud valvesoleku ajal operatiivselt juhtimiskeskusele.

Vastavalt I.F-i ametijuhendile on tema vahetu juht Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse komissar Andrus Repnau, samuti allub kaebaja käsuliini pidi teistele kõrgematele politseiametnikele. Seega vaatamata asjaolule, et juhtimiskeskuse teenistuja korraldus oli kaebajale kohustuslik, ei anna see alust väita, et I.F valvetoimkonna liikmena allus juhtimiskeskuse teenistujale. Kohtuistungil jäi Ida Politseiprefektuur volitatud esindaja Elvis Tõnnison oma kirjalikus seletuses toodu juurde ja leidis, et I.F-i süüline käitumine on tõendatud ning talle määratud karistus igati proportsionaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas politseipeadirektori 10.11.1998 käskkirjaga nr. kinnitatud ning politseipeadirektori 04.06.2002 käskkirjaga nr. 127 muudetud „Politsei distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendi“ (edaspidi juhend) p 7 alapunktiga 3 on distsiplinaarjuurdluse läbiviimine kohustuslik, kui teenistuskohustused jäetakse täitmata või ei täideta neid nõuetekohaselt. Sama juhendi p 8 sätestab, et distsiplinaarjuurdlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks politseiametnikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati. Kõnealloleva juhendi VI osa Distsiplinaarjuurdluse all oleva isiku õigused p alapunkt sätestab, et distsiplinaarjuurdluse all oleval isikul on õigus anda asja kohta kirjalikke seletusi ja esitada selgitatavates küsimustes omapoolseid tõendeid. Juhendi alapunkt 2 sätestab, et distsiplinaarjuurdluse all oleval isikul on õigus esitada distsiplinaarjuurdluse läbiviija suhtes taandusi ning tema tegevuse peale kaebusi ja taotlusi ja alapunkt 3 kohaselt on distsiplinaarjuurdluse all oleval isikul õigus tutvuda distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkirja, käesoleva juhendi ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega. I.F jäeti tema distsiplinaarasja menetlemisel ilma võimalusest kasutada PolTS § 45 lg-s 3 ja juhendi p-i 23

3-05-1380 (3-191/05)

5 (8) alapunktides 1-3 toodud õigusi. Vastupidist ei ole Ida Politseiprefektuur tõendanud. Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 09.06.2005 käskkirjaga nr. 329t „Distsiplinaarjuurdluse algatamine“, millega algatati Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektori Andres Jaggo ettekande alusel distsiplinaarjuurdlus selle kohta, et Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna kriminalistikatalituse vanemspetsialist Valeri Pugonen`i käest on kaduma läinud kriminaalasjas nr. 050244001095 asitõenditena tähtsust omavad CD plaadid, samuti on eeluurimist läbi viidud puudulikult ja KrMS § 44 lg-e 1, § 124 lg-te 1 ja 2 nõudeid eirates, pole I.F-i tutvustatud ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvustati kaebajat pärast puhkuselt naasmist 18.07.2005 (t.lk.30).

Distsiplinaarkaristus määrati I.F-le Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 06.07.2005 käskkirjaga nr. 389t, st et distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvustati kaebajat pärast distsiplinaarkaristuse määramist. Eeltoodu ei ole kooskõlas distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendi mõttega, kuna juhendi p 23 alapunktis 3 nimetatud õigus tutvuda distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tähendab ühtlasi isiku õigust esitada enne karistuse määramist omapoolseid vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid. Vastustaja väide, et „distsiplinaarjuurdluse materjalidest nähtub ja kaebaja I.F on ka ise oma kaebuses kinnitanud, et teda teavitati käimasolevast distsiplinaarjuurdlusest ja anti võimalus anda endapoolne seletus, kus ta sai esitada kõik asjaolud ja tõendid juurdluse objektiks oleva sündmuse kohta“, ei leidnud asja kohtuliku arutamise käigus tõendamist (t.lk.20).

Kooskõlas PolTS § 45 lg-ga 4 on seletuse nõudmine politseiametnikult, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus algatati, kohustuslik. Vastustaja väidab, viidates Riigikohtu 17.11.2003 lahendile nr. 3-3-1- 74/03, et kirjaliku seletuse võtmine on kõigest üks võimalik moodus, kuidas distsiplinaarsüüteos süüdistatav isik saab väljendada oma seisukohti teo ja sellega seonduvate asjaolude kohta. Kaebuse esitaja seletuse kohaselt helistas Karl Põder (distsiplinaarjuurdluse läbiviija) talle 28.06.2005, kui ta viibis puhkusel Soome Vabariigis ja esitas küsimuse selle kohta, miks ta ei sõitnud 11.05.2005 kella 05.00 paiku sündmuskohale Mäetaguse valda.

I.F vastas, et kuna ta sai Tarmo Kütt`i ja Mäetaguse vallavanema vahelisest telefonikõnest aru, et CD plaadid on leitud ja vallavanem tahab need üle anda, siis ta ei pidanud sellist teadet väljakutseks (t.lk.57,96). Samuti ei andnud kaebaja sõnul juhtimiskeskuse korrapidaja Tarmo Kütt talle korraldust sõita sündmuskohale. I.F ei pea vastamist Karl Põdra küsimusele seletuseks, kuna ta ei teadnud, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarjuurdlus. Karl Põdra jutust sai ta aru, et distsiplinaarjuurdlus on algatatud CD plaatide kadumise fakti kohta politseis.

Kohtuistungil I.F seletas, et kuna ta ei teadnud, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, siis ta ei andnud 28.06.2005 Karl Põdrale 11.05.2005 kella 05.00 paiku asetleidnud sündmuse kohta seletust, vaid vastas ainult tema konkreetsele küsimusele. Seletuse andmise korral oleks ta käsitlenud kõiki eelnimetatud kuupäeval asetleidnud sündmusega seotud asjaolusid (t.lk.96,97). Ida Politseiprefektuur on nii vaidlustatud käskkirjas, kohtule esitatud kirjalikus seletuses kui ka kohtuistungil antud seletuses asunud seisukohale, et I.F andis 28.06.2005 distsiplinaarjuurdluse läbiviijale Ida Politseiprefektuuri teenistusosakonna personalija politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Karl Põdrale seletuse 11.05.2005 kella 05.00 paiku asetleidnud sündmuse kohta.

Järelikult oleks vastustaja pidanud andma ka hinnangu I.F-i seletusele, kuid seda ei ole tehtud. Puudulikku tõendite hindamist iseloomustab ka alljärgnev: distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega on tuvastatud, et 11.05.2005 kella 05.00 paiku helistas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtimiskeskusesse Mäetaguse vallavanem ja teatas arvutidiskettide leidmisest. Korrapidaja küsis Ester Nõmme`lt ja I.F-lt, kas nad lähevad sündmuskohale. I.F oli unine ja vastas, et tema ei lähe kuhugi ja ütles, et võtku keegi (Kalle Kuusik või kriminalist) need ära.

Kohtuistungil I.F ei olnud nõus distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes toodud väitega, nagu oleks ta 11.05.2005 kella 05.00 paiku öelnud korrapidajale, et ta on unine ja ei sõida kuhugi (t.lk.99). Vastustaja kirjalikust seletusest kohtule nähtub, et distsiplinaarjuurdluse käigus on Ester Nõmme seletusega tõendatud, et I.F sai info selle kohta, et on tuvastatud kuriteo

3-05-1380 (3-191/05)

6 (8) sündmusega seotud asitõendite asukoht, kuid I.F oli unine ning ütles, et tema ei lähe kuhugi (t.lk.20). Kohus leiab, et ilma I.F-lt ülaltoodu kohta seletust võtmata ei saanud ainult Ester Nõmme seletuse põhjal lugeda tuvastatuks, et I.F keeldus sündmuskohale sõitmast. Kuna I.F-l puudus reaalne võimalus anda distsiplinaarjuurdluse läbiviimise käigus omapoolseid seletusi, siis eeltoodud fakt ei ole tõendatud. Reaalne võimalus seletuse andmiseks puudus I.F-l selle tõttu, et 27.06.2005 läks ta puhkusele, kuid Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 09.06.2005 käskkirjaga nr.329t „Distsiplinaarjuurdluse algatamine“ teda ei olnud tutvustatud. 28.06.2005 kinnitati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte ning karistus määrati sama kokkuvõtte alusel tema puhkuse ajal 06.07.2005.

Telefonivestluse kohta koostatud õiendist nähtub, et I.F ei pidanud Mäetaguse vallavanema teadet väljakutseks ja arvas, et pole vaja välja sõita sündmuskohale. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on distsiplinaarjuurdluse läbiviija Karl Põder asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei olnud juhtimiskeskuse juhtivkonstaabel Tarmo Kütt`i poolt kriminaaltalituse valvetoimkonnale antud korraldus sündmuskohale sõita resoluutne, kuna ta andis korralduse küsimuse vormis. Olukorras, kus politseiametnik on andnud seletuse, et 11.05.2005 kella 05.00 paiku Mäetaguse vallavanema ja juhtimiskeskuse korrapidaja vahelist telefonikõnet kuulates ta ei saanud aru, et ta peab sõitma sündmuskohale ning distsiplinaarjuurdluse läbiviija on jõudnud järeldusele, et juhtimiskeskuse juhtivkonstaabli Tarmo Kütt`i poolt kriminaaltalituse valvetoimkonnale antud korraldus sõita sündmuskohale ei olnud resoluutne, kuna oli antud küsimuse vormis, siis oleks tulnud välja selgitada, kas I.F pani toime süülise teo või mitte, ehk teisisõnu, kas I.F pidi 11.05.2005 kella 05.00 paiku aru saama, et on vaja sõita sündmuskohale ja jättis süüliselt sellekohase korralduse täitmata.

Seega on vaidlustatud käskkiri puudulikult motiveeritud. Käskkirja kohaselt pani I.F toime teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise, kuna eiras korra p-e 4, 20.1, 20.2, 20.3, 23 ja 28. Korra p 4 sätestab, et juhtimiskeskuse poolt antud korraldused väljakutse teenindamiseks on politseitoimkondadele kohustuslikud. Korra p-des 20.1, 20.2, 20.3 loetletakse, mida teeb jälitusametnik sündmuskohal. Korra p 23 sätestab, et kriminaalja korrakaitsetalituse politseiametnikud kuriteo teate saamisel kriminaalmenetluse alustamiseks vajalike ajendite ja aluste olemasolul vastavalt pädevusele teostavad sündmuskoha vaatluse ja teised kuriteo avastamiseks vajaliku edasilükkamatud menetlustoimingud ning korra p 28 näeb ette, et valves olevad politseiametnikud on kohustatud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks võtma kasutusele kõik seadusest tulenevad võimalused.

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajale anti konkreetne korraldus sõita sündmuskohale, siis ei ole alust väita, et kaebaja rikkus korra p-i 4. Ülejäänud ülalloetud korra punktide rikkumine tuleks kõne alla juhul, kui vastustaja oleks ära tõendatud, et I.F pani toime sündmuskohale sõitmata jätmisega süülise teo, mille tagajärjel jäid sündmuskohal menetlustoimingud teostamata. Sama kehtib ka I.F-i ametijuhendi p-de 2.6. ja 4.1 kohta. Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 06.07.2005 käskkiri nr. 389t ei sisalda sellist teavet, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, kas I.F pani toime süülise teo või mitte.

Mis puutub sellesse, et I.F pidi ise, kuuldes juhtimiskeskuse korrapidaja ja Mäetaguse vallavanema vahelist telefonivestlust, aru saama, et ta peab sündmuskohale sõitma, siis sellekohase omapoolse seletuse I.F andis 28.06.2005 telefoni teel Karl Põdrale, väites, et kuna Mäetaguse vallavanem leidis CD plaadid ja tahtis neid üle anda, siis tema ei pidanud seda teadet väljakutseks. Ida Politseiprefektuur ei ole 06.07.2005 käskkirjas nr. 389t ega ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes põhjendanud, miks I.F-i arusaam oli vale. Seega ei ole I.F-i süüline käitumine tõendatud.

Nõustuda ei saa kaebaja põhjendusega, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega tuli hakata arvestama päevast, mil juhtimiskeskuse teenistuja sai teada korralduse eiramisest. I.F töötab Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse üldkuritegude grupi politseiinspektorina ning tööalaselt allub ta Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse komissar Andrus Repnau`le. Kooskõlas TDVS § 6 lg-ga 1 võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul,

3-05-1380 (3-191/05)

7 (8) arvates päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri ei ole kontrollitav ka selles osas, kas distsiplinaarkaristus määrati I.F-le seadusega sätestatud tähtaja piires või mitte. Samuti ei sisalda sellist teavet distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kuna 11.05.2005 kella 05.00 paiku asetleidnud sündmuse eest määrati karistus 06.07.2005, siis peaks kas vaidlustatud käskkirjast või distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest nähtuma, millal sai 11.05.2005 kella 05.00 paiku asetleidnud sündmusest teada mistahes isik, kellele I.F teenistuslikult allub. Ida Politseiprefektuur ei andnud kohtule konkreetset teavet selle kohta, millal sai teada isik, kellele kaebaja teenistuslikult allub, distsiplinaarsüüteo toimepanemisest (t.lk.97,98). Vastustaja kirjalikust vastusest selgub, et distsiplinaarsüüteo toimepanemisest I.F-`i poolt saadi teada Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtimiskeskuse juhtivkonstaabel Tarmo Kütt`i 22.06.2005 ettekandest (t.lk.20). Kohtuistungil väitis vastustaja esindaja Elvis Tõnnison, et I.F-le distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega hakati lugema Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektori Andres Jaggo 06.06.2005 poolt esitatud ettekandest (t.lk 98). Kooskõlas PolTS § 1 lg-ga 2 laieneb politseiteenistusele ATS käesolevas seaduses tulenevate erisustega. ATS § 12 lg 3 p 4 sätestab, et ATS laieneb niivõrd, kuivõrd Põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti politseiametnikele. Kooskõlas ATS § 87 Distsiplinaarkaristuse kohaldamise kord ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldatakse TDVS-e §-e 6-13 ning sama paragrahvi p 1 kohaselt TDVS § 6 lg-s 3 osundatud töölepingute peatumiste aluste asemel kohaldatakse ATS § 108 p-des 1-9 sätestatud teenistussuhte peatumiste aluseid. Kooskõlas ATS § 108 p-ga 2 teenistussuhe peatub puhkuse ajaks. Kooskõlas TDVS § 6 lg-ga

1 distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kooskõlas TDVS § 6 lg-ga 3 käesoleva paragrahvi 1 ja 2 lõikega ettenähtud ühekuulise tähtaja hulka ei arvata aega, mil teenistussuhe oli ATS § 108 p-i 2 alusel peatunud. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et Ida Politseiprefektuuril oli seadusest tulenev võimalus mitte arvata distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja hulka aega, mil I.F viibis puhkusel, so alates 27.06.2005 kuni 15.07.2005. Sellisel juhul oleks olnud võimalik kaebaja puhkuselt naastes algatada tema suhtes distsiplinaarmenetlus kooskõlas distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendiga ja selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et vaidlustatud käskkiri on ebapiisava motiveerimise, PolTs § 45 lg-e 3 ning distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendi p-i 23 alapunktide 1-3 eiramise tõttu õigusvastane ning tuleb tühistada. Kaebuse rahuldamisel lähtub kohus HKMS § 26 lg 1 p-st 1.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 17.04.2006 Tartu Ringkonnakohtu 03.03.2006 kohtuotsuse nr. 3-05-1380 alusel, millega otsustati:

1. jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Jõhvi Halduskohtu 13.12.2005 kohtuotsus muutmata

3-05-1380 (3-191/05)

8 (8)

Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE