3-05-32/3 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Lauri Madise ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-32 Haldusasi A. V. kaebus Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-66/2005 ja 20. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-66/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus A. V. erikaebus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. V. erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-66/2005. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-66/2005 osas, millega kohus tagastas erikaebuse. 4. Saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ants Viljat esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Murru Vangla poolt talle tekitatud kahju 6500 krooni hüvitamist seoses vajadusega uute prillide saamiseks.

2. Tallinna Halduskohtu 03.03.2005 määrusega jäeti kaebus käiguta ja kaebuse esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebusest ei ilmnenud õigusvastane tegevus, mille tulemusel kahju tekitati. Kaebuse esitaja pidi välja tooma põhjusliku seose õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Samuti pidi kaebuse esitaja tõendama kahju suurust.

Halduskohtu 20.06.2005 määrusega jäeti kaebus uuesti käiguta ja anti uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sest kaebuse esitaja oli kõrvaldanud varem osundatud puudused üksnes osaliselt ega olnud tasunud riigilõivu 195 kr või taotlenud riigilõivust vabastamist.

3-05-32 2(4) Halduskohtu 25.10.2005 määrusega jäeti kaebus uuesti käiguta ja anti kaebuse esitajale tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sest kaebuse esitaja esitas riigilõivu tasumisest vabastamiseks 04.07.2005 taotluse ja 28.06.2005 õiendi Tallinna Vanglalt maksevahendite puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja peab esitama seoses tema üleviimisega Tartu Vanglasse uue tõendi maksevahendite puudumise kohta ja tõendid ka muude sissetulekute või vara puudumise kohta.

Halduskohtu 17.11.2005 määrusega jäeti kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata, jäeti kaebus käiguta ja anti kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks uus tähtaeg 10 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruse kohaselt esitas kaebuse esitaja kohtule üksnes Tartu Vangla 07.11.2005 tõendi isikuarvel raha puudumise kohta, kuid ei esitanud muid tõendeid oma varalise seisu kohta ega näidanud, mis selliste tõendite esitamist takistab. Seetõttu peab kaebuse esitaja tasuma riigilõivu 195 krooni ja esitama kohtule selle kohta tõendi.

Ants Viljat esitas 24.11.2005 selle määruse peale erikaebuse. Halduskohtu 02.12.2005 määrusega jäeti erikaebus käiguta ja anti kaebuse esitajale tähtaeg erikaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Ants Viljat esitas ka selle määruse peale erikaebuse, leides, et halduskohtu kohtunik on ebamõistlikult kaua läbi viinud eelmenetlust ning et kaebuse esitaja on esitanud piisavalt tõendeid maksejõuetuse kohta. Samuti paluti kohtuniku taandamist.

Halduskohus jättis 20.12.2005 määrusega taandamise avalduse rahuldamata ja tagastas erikaebuse, sest määrus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise ja erikaebuse käiguta jätmise kohta ei ole edasi kaevatav ning 24.11.2005 esitatud erikaebuse puudused on osaliselt kõrvaldamata.

3. Halduskohtu 21.12.2005 määrusega kaebus tagastati. Kohus leidis, et kohtu 17.11.2005 määrus on täitmata. HKMS § 10 lg 3 kohaselt tagastab halduskohus sellisel juhul kaebuse selle esitajale.

ASJAOSALISE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. V. erikaebuses palutakse tühistada halduskohtu 21.12.2005 määrus täielikult ning vabastada kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest. Erikaebuse tagastamise määrus on vaidlustatav ringkonnakohtus. Samuti on erikaebuse esitamine lubatud halduskohtu määruse peale, millega kohus ei vabasta isikut riigilõivu tasumisest. Kaebuse esitajal ei ole raha. Seda on ta tõendanud lisaks Murru Vangla ja Tartu Vangla teatistele ka Tartu Maakohtu määrusega, millega lõpetati hagimenetlus kokkuleppe teel. Kokkuleppe kohaselt lõppes kaebuse esitaja ja Tartu linna vahel sõlmitud eluruumi üürileping.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Halduskohus jättis rahuldamata kaebuse esitaja taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Halduskohus põhjendas seda asjaoluga, et kuigi kaebuse esitaja isikuarvel vanglas raha ei ole, ei tõenda see muude sissetulekute või vara olemasolu. HKMS § 91 lg 3 kohaselt saab kohtumäärusele, millega kohus ei vabastanud isikut riigilõivu tasumisest, esitada erikaebuse. A. Viljat esitas sellise erikaebuse 24.11.2005.

Halduskohus jättis selle erikaebuse käiguta 02.12.2005 määrusega. Sellele määrusele vastas kaebuse esitaja uue erikaebuse esitamisega. Selles erikaebuses vaidlustati nii määrust, millega kaebuse esitaja jäeti vabastamata riigilõivu tasumisest, kui ka 02.12.2005 määrust.

3-05-32 3(4) Halduskohus leidis, et erikaebuse puudused ei ole täielikult kõrvaldatud, ja tagastas mõlemad erikaebused 20.12.2005 määrusega. Halduskohtu arvates kuna 17.11.2005 määruse peale esitatud erikaebus tagastati, kuulus see määrus täitmisele. Kaebuse esitaja sai määruse kätte 23.11.2005 ning pidi riigilõivu tasuma seega hiljemalt 05.12.2005.

6. Halduskohtu määrus jõustub HKMS § 96 lg 1 kohaselt pärast erikaebuse esitamise tähtaja möödumist. Käesolevas asjas esitas kaebuse esitaja määrusele, millega ta jäeti riigilõivu tasumisest vabastamata, erikaebuse. Ringkonnakohus leiab, et ebamõistlik on nõuda kohtumääruse täitmist, mis ei ole jõustunud. Kui kaebuse esitajal on õigus esitada erikaebus sellise määruse peale, ei saa nõuda riigilõivu tasumist enne erikaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Erikaebus tagastati kaebuse esitajale 20.12.2005 määrusega, mis on HKMS § 33 lg 3 kohaselt samuti edasi kaevatav. Halduskohtu 21.12.2005 määruse tegemise ajaks ei olnud seega halduskohtu 17.11.2005 määrus jõustunud. Halduskohus ei saanud kaebust selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastada. Seetõttu tuleb halduskohtu 21.12.2005 määrus kaebuse tagastamise kohta tühistada.

7. Erikaebuse esitaja taotleb ringkonnakohtult jätkuvalt riigilõivu tasumisest vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi erikaebus määruse peale, mis käsitleb kaebuse esitaja riigilõivust vabastamist, tagastati ja eraldi 20.12.2005 määrust ei ole erikaebuses palutud tühistada, tuleb kaebuse esitaja soovi riigilõivust vabastamiseks käsitleda jätkuvalt taotlusena menetleda tema erikaebust määruse peale, millega 24.11.2005 esitatud erikaebus halduskohtu poolt tagastati. HKMS § 19 lg 7 teise lause kohaselt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega. Seetõttu hindab ringkonnakohus ka halduskohtu 20.12.2005 määruse õiguspärasust.

8. Halduskohus tagastas 24.11.2005 esitatud erikaebuse põhjusel, et erikaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud erikaebuse puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise ja erikaebuse käiguta jätmise määrus ei ole edasi kaevatav. Küll aga saab ringkonnakohus hinnata puuduste olemasolu, kui halduskohus on erikaebuse tagastanud. Halduskohus leidis, et erikaebuse kõrvaldamata puudused on esiteks selgelt väljendatud taotluse märkimata jätmine ja teiseks õigusnormi, millega halduskohtu määrus on vastuolus, märkimata jätmine.

Erikaebusest nähtub, et selle esitaja soovib, et ringkonnakohus vabastaks ta riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohtu hinnangul on see piisavalt selgelt väljendatud taotlus, et erikaebuse menetlemine oleks võimalik. Asjaolu, et erikaebuses ei ole palutud halduskohtu määruse tühistamist riigilõivust vabastamiseks, ei ole selline erikaebuse puudus, mis saaks kaasa tuua erikaebuse tagastamise. Selline erikaebuse esitaja soov nähtub erikaebuse põhjendustest.

Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtuga selles, et erikaebuse tagastamise saaks käesoleval juhul kaasa tuua puudus, et erikaebuse esitaja ei ole märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud. Erikaebusest nähtub, et erikaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga selles, et ta peaks esitama täiendavaid tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Erikaebuse esitajale on jäänud arusaamatuks, milliseid tõendeid ta esitama peaks, mis tema maksejõuetust tõendaks. Erikaebusele lisati Tartu Maakohtu määrus ning halduskohtule on esitatud erineval ajal erinevad kaebaja isikuarvel raha puudumist tõendavad õiendid. Erikaebuse esitaja märgib, et kinnipeetavana ei ole tal võimalik pangast konto väljavõtet küsida ilma notariaalse volituseta, mida tal ei ole. Erikaebuse nendest väidetest nähtub, et erikaebuse esitaja arvates on halduskohus ebaõigesti jätnud esitatud tõenditele tuginedes rahuldamata tema taotluse riigilõivust vabastamiseks ja norm, mida halduskohus erikaebuse esitajalt teada soovis saada, on

3-05-32 4(4) see halduskohtumenetluse seadustiku säte, mis näeb ette halduskohtu võimaluse kaebuse esitaja riigilõivust vabastada.

9. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu 21.12.2005 määruse, millega kaebus tagastati, ning 20.12.2005 määruse osas, millega halduskohus tagastas erikaebused selle esitajale. Halduskohus peab asja edasisel menetlemisel välja selgitama, kas erikaebus 17.11.2005 määruse peale on käesolevat määrust arvesse võttes nõuetekohane, ja otsustama erikaebuse saatmise ringkonnakohtule HKMS § 33 kohaselt.

Lauri Madise Kaire Pikamäe Oliver Kask