2-05-16801/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16801 Tsiviilasi Y.P. hagi N.P. vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/25-23823/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y.P. apellatsioonkaebus Menetluse liik Asja läbivaatamise aeg 30.12.2005, kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsus muutmata ja Y.P. apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Y.P. esitas Tallinna Linnakohtule hagi elatise vähendamiseks. Tallinna Linnakohtu 13.03.2003 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatusraha 1000 krooni kuus tütar A.P. (sündinud ) ülalpidamiseks alates 04.04.2002. Hagejal on raske majanduslik olukord, kuna ta ei tööta. Ta saab pensioni 2450 krooni kuus. Hageja peab tasuma üüri ja kommunaalteenuste eest 1000 krooni kuus. Tulenevalt eeltoodust palus hageja vähendada elatise summat 500 kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Arvestades asjaolu, et 500 kroonilt tuleb tasuda tulumaksu, jääks reaalseks elatise summaks 380 krooni kuus. Lapse toiduraha on 1000 krooni kuus, kuid laps vajab riideid, koolija hügieenitarbeid, samuti vahendeid sõidukuludeks.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtul õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ning kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid andma teine vanem.

2 Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud 2004.a. valminud uurimuses lapse ülalpidamiskulude kohta on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14-19 eluaastat läheb maksma 3412 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt TuMS § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tulumaksu. Tallinna Pensioniameti 06.09.2005 tõendiga on tuvastatud, et hageja on arvel soodustingimustel vanaduspensionärina ja alates 01.07.2005 on tema igakuulise pensioni suurus 2450 krooni. A.G. OÜ 02.11.2005 tõendist nähtuvalt on kostja keskmine kuutöötasu 2941 krooni. Kohus ei tuvastanud PKS § 61 lg 5 kohaldamise aluseks olevat asjaolu. Hageja väited, et ta tasub üüri ja kommunaalmakseid 1000 krooni kuus ja kulutab raha ravimitele, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja positsioonile, et ühisvara jagamisel jäi hagejale sõiduauto, garaaž, suvila ja ta sai rahalist hüvitist 127 000 krooni. Hageja võttis kohtuistungil õigeks, et ta ostis saadud ühisvara hüvitise arvelt sõiduauto Opel Vectra ja kulutas korteri remondile. Seega eelistas hageja oma hüve lapse ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele. Hageja pensionäristaatus ei saa olla aluseks hagi rahuldamiseks. Kohus ei tuvastanud PKS § 61 lg-st 6 tulenevaid asjaolusid. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem, kui lahus elaval vanemal. Arvestades hageja varaluist seisundit ja lapse vajadusi, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Y.P. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hagejal ei ole võimalik maksta igakuist elatusraha 1000 krooni, kuna tema sissetuleks on 2450 krooni kuus. Hageja on pensionär ja oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ta töötada. Võimaluste puudumine tekitab võlgnevuse suurenemist kohtutäituri ees. Käesoleval ajal on võlg 3000 krooni. Lisaks sellele on hagejal üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus 3808,79 krooni. Kohus ei arvestanud hageja varalist ja tervislikku seisundit ning võimaluse puudumist täita Tallinna Linnakohtu 13.03.2003 otsust endises mahus.

Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta kaevatava otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ning otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kohtukolleegium ei korda tulenevalt TsMS §-st 645 lg 6 kohtu põhjendusi.

Vastates kaebusele väidetele leiab kohtukolleegium, et PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PKS § 61 lg 1). PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 61 lg 5). PKS § 61 lg 6 p 1-3 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui

3 vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Tallinna Linnakohtu 13.03.2003 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatusraha 1000 krooni kuus tütar A.P. ülalpidamiseks. Ringkonnakohus leiab, et linnakohus jõudis õigele järeldusele, et antud juhul puudub alus elatise vähendamiseks. Tõendatud ei ole hageja väide, et ta ei ole võimeline maksma elatist 1000 krooni kuus. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja sai peale poolte ühisvara jagamist kostjalt 127 000 krooni, samuti garaaži, suvila ja auto. Hageja väidetel tehakse tema elukohas suurt remonti. Sellest võib järeldub, et hageja on võimeline maksma ka elatist 1000 krooni kuus. Hageja pole tõendanud, et ta tervis on kehv, mistõttu ta väidetavalt ei saa tööl käia. Samuti ei ole tõendatud hageja poolt ravimitele tehtavaid kulutusi. Paljasõnalised on ka hageja väited tema võlgnevuste kohta. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul alus hagi rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb ülaltoodu alusel jätta rahuldamata.

R. Allikvere

G. Kivinurm

V. Lips