2-05-18948/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-05-18948

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2006. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-18948 Tsiviilasi X hagi Y ’i vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja X - kostja Y RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Y ’i vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista Y ’ilt elatis O. ülalpidamiseks alates 26. oktoobrist 2005.a 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus X kasuks kuni O. täisealiseks saamiseni 10. aprillil 2020.a.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtukulude jaotus Välja mõista Y ’ilt riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmisele arvele:

- riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja kooselust sündis 10. aprillil 2002.a tütar O. . Poolte kooselu lõppes 01.02.2005.a. Poolte ühine laps elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja Y viibib alates 01.02.2005.a Tartu Vanglas. Hageja palub kostjalt välja mõista nende ühise lapse O. ülalpidamiseks elatise 1345 krooni kuus. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 18.11.2005.a kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjale isiklikult 01. novembril 2005.a allkirja vastu kätte antud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

Perekonnseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004.a määrusele nr 374 on alates 01. jaanuarist 2005. a kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni. Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohtusse on hagi esitatud 26. oktoobril 2005.a.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud O. sünnitunnistusega.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega X hagi Y ’i vastu elatise nõudes ja mõistab Y ’ilt välja elatise O. ülalpidamiseks alates 26. oktoobrist 2005.a 1345 krooni kuus X kasuks kuni O. täisealiseks saamiseni 10. aprillil 2020.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viitamatult täitmisele.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv ((1345x12)=16 140) 1400 krooni riigituludesse.

Kohtunik