3-03-119/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

02. novembril 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-205/2005 Haldusasi L.L.i kaebus riigi peaprokuröri 13.10.2003 vastuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja riigi peaprokuröri kohustamiseks L.L.i avalduse uueks läbivaatamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 11.oktoober 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja L.L.. Vastustaja Riigi Peaprokurör, esindaja Astrid Asi. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg.1 p.6).

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 02.11.2005.a. esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik (HKMS § 31 lg 1, 4 ja 5).

ASJAOLUD

Riigi peaprokuröri 13.10.2003 vastuses nr.2-1-18/60 (tl.8) L.L.i 06.10.2003 kaebusele teatatakse, et L.L.i taotlus menetluse uuendamiseks kriminaalasjades nr. 96041417 ja nr. 97044630 kuulu rahuldamisele. Kriminaalasjades nr.96041417 ja nr. 97044630 menetluse uuendamine ei ole võimalik L.L.ile varasemates vastustes antud põhjustel ja samuti seetõttu, et kriminaalvastutusele võtmise tähtaeg on möödunud. Samuti on Riigi peaprokuröri 13.10.2003 vastuses märgitud, et Tallinna prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise otsus nr 02731000172 on põhjendatud, seaduslik ning muutmisele ei kuulu. Tegemist on tsiviilvaidlusega. Tsiviilmenetluse käigus T. antud ütlustele hinnangu andmine kuulub asja lahendanud kohtu pädevusse. L.L.i avaldusest ega lisatud materjalidest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud T. ütlusi tõele mittevastavateks. Seega ei leidnud selline asjaolu piisavalt kinnitust ja puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2005 määrusega haldusasjas nr.2-3/450/05 tühistati Tallinna Halduskohtu 07.12.2004 määrus haldusasjas nr.3-582/2004 osaliselt osas, millega kohus tagastas läbivaatamatult L.L.i kaebuse riigi peaprokuröri 13.10.2003 vastuse õigusvastasuse kindlaks tegemiseks ja riigi peaprokuröri kohustamiseks L.L.i avalduse uueks läbivaatamiseks ning saadeti asi selles osas asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2005 määrusest haldusasjas nr.2-3/450/05 võttis kohus 20.06.2005 määrusega menetlusse L.L.i kaebuse riigi peaprokuröri 13.10.2003 vastuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja riigi peaprokuröri kohustamiseks L.L.i avalduse uueks läbivaatamiseks.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Kohus vaatab kaebust läbi L.L.i taotluses riigi peaprokuröri 13.10.2003 vastuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja riigi peaprokuröri kohustamiseks L.L.i avalduse uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse kohaselt keeldus prokuratuur kriminaalasja 97044630 uurimise uuendamisest ja jättis kriminaalasja nr. 02731000172 algatamata, millega on rikutud KrMK § 109 sätteid.

Kaebaja leiab, et kriminaalasja nr. 02731000172 menetluses on võimalik läbi viia toiminguid: käekirja ekspertiisi, majaraamatu andmete kontrollimist jne., mida uurija pidi läbi viima kriminaalasjas nr. 96041417. Kriminaalasjas jäeti kontrollimata T. order nr.1224 ja sellega põhjustati ebaõige otsuse tegemine asjas nr.1/2-635/97. Samuti ei tuvastatud kõiki asjaolusid korteri xxxxxx omandamise kohta A.S.ga seoses.

Kaebaja väitel ilmnes tsiviilasjas nr.2/3-/227-3999/97, et T. ei olnud xxxxxxx korterisse sisse registreeritud ja selle korteri erastamine oli läbi viidud ebaseaduslikul viisil. Kohus eraldas materjalid, aga prokuratuur liitis need kriminaalasja 97044630 juurde. Pärast kriminaalasja 97044630 lõpetamist ilmnes, et selles kriminaalasjas ei viidud läbi kõiki toiminguid T. orderi kohta. Tsiviilasjas nr.II-2-898/00 on tuvastatud, et T. korteri xxxxxxx order vajab täiendavat uurimist. Ilmnenud uute asjaolude alusel tuleb uuendada kriminaalasja 97044630 menetlus.

T. order 1224 takistas korteri xxxxxxxx seadusliku erastamise läbiviimist, mistõttu kaebaja 15.12.1994 erastamisavaldus selle korteri erastamiseks on tänaseni realiseerimata.

Kaebaja leiab, et prokuratuur on teinud talle takistusi omandiõiguse taastamiseks korterile aadressil Tallinn, xxxxxx.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Riigi peaprokuröri 13.10.2003.a. kirjas nr 2-1-18/60 väljendatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks ja riigi peaprokuröri kohustamiseks asja uueks läbivaatamiseks puudub alus. Riigi peaprokurör on oma 13.10.2003.a. vastuses kaebajale piisavalt ja jälgitavalt motiveerinud miks ei ole põhjendatud kriminaalmenetluse nr 97044630 uuendamine ning kriminaalmenetluse nr 02731000172 alustamine.

Kriminaalasi nr 97044630 algatati 11.08.1997 KrK § 186 (võltsimine) tunnustel selles, et Tallinna Hooneregistrist väljastati kolm võltsitud õiendit xxxxxxxxx krt nr 9 kohta aastatel 1995/1996. Menetlus lõpetati 25.01.1999 KrMK § 168 lg 1 p 1 ja § 5 lg 1 p 2 alusel, kuna

A.R., P.L., A.S., M.T., M.S. ja A.L. tegevuses puuduvad KrK §-des 143(kelmus), 186(võltsimine), 166 lg 1(ametialane võltsimine), 161(ametiseisundi kuritarvitamine) või 162(ametialane lohakus) ettenähtud kuritegude koosseisud. Hiljem kaebaja poolt esitatud kaebustes ei kajastu uusi asjaolusid, mis annaks alust kriminaalmenetluse uuendamiseks.

KrMK § 177 lg 2 kohaselt võib lõpetatud kriminaalasjas menetlust uuendada ainult siis, kui ei ole möödunud aegumistähtajad. Kuivõrd väidetavad kuriteod olid toime pandud 1995/1996 aastatel, siis ei olnud võimalik kõne all olevat kriminaalmenetlust uuendada juba ainuüksi aegumise tõttu.

Kriminaalasja nr 02731000172 alustamise avalduses taotles kaebaja kriminaalmenetluse alustamist M.T. ja A.S. suhtes KrK § 175 lg 2 tunnustel. KrK § 175 lg 1 näeb ette karistuse kohtus või kohtueelsel uurimisel tunnistaja või kannatanu poolt teadvalt vale ütluse andmise eest, kui isikule oli teatavaks tehtud vastutus selle tegevuse eest. Lg 2 näeb ette karistuse sama tegevuse eest ühenduses süüdistustõendite kunstliku loomisega. Esitatud kuriteoteate kohaselt on M. T. ja A. S. andnud kriminaalasja 96041417 raames valeütlusi. Esitatud avalduses ei ole täpsustatud, kus, millal ja mille kohta M.T. ja A.S. valeütlusi andsid ja milles seisnes süüdistustõendite loomine. Avalduses on märgitud, et T. ja S. ütluste alusel on tühistatud L.L.i tsiviilhagejaks tunnistamise määrus. Nimetatust võib teha oletusliku järelduse, et kaebaja arvates on valeütlusteks need ütlused, mille alusel tühistati tsiviilhagejaks tunnistamise määrus. Vastav määrus on koostatud 16.01.1997. Seega pidi valeütluste andmine toimuma enne 16.01.1997.a. KrK §-s 175 sätestatud kuritegu on KrK § 72 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu. Tulenevalt KrK § 53 lg-st 2 on teise astme kuriteo aegumistähtaeg viis aastat. Seega on väidetavad kuriteod aegunud enne 16.01.2002 ning ainuüksi väidetava kuriteosündmuse aegumise tõttu on välistatud kriminaalmenetluse alustamine. Prokuratuurile esitatud kaebustest ei nähtu ka KrK §-s 53 sätestatud asjaolusid, mis oleks tinginud aegumise katkemise või peatumise. Lisaks nimetatule ei ole A.S. kui kriminaalasja nr 96041417 süüdistatava poolt antud väidetavad valeütlused käsitletavad valeütlustena KrK § 175 mõttes.

Kaebaja väited, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluses ilmnenud, et sissekirjutuse order on võltsitud, on paljasõnalised ning eksitavad. Sealjuures ei ole kaebaja selgitanud mil viisil on nimetatud võltsimine tsiviilkohtumenetluses ilmnenud. Kaebaja ei ole lisanud ega viidanud ühelegi tsiviilkohtu kohtuotsusele, mis tema väiteid kinnitaksid. Samuti ei selgu L.L.i poolt esitatud kaebustest üheselt, millal on väidetav võltsimine toimunud. Halduskohtule esitatud kaebuse väitest, et vastava orderi kontrollimata jätmine on põhjustanud ebaõiglase otsuse tegemise kriminaalasjas nr ½-635/97 järeldub, et juhul, kui ka sissekirjutuse orderit on võltsitud, on see toimunud enne 04.04.1997.a. so enne nimetatud kohtuotsuse tegemist. Kuivõrd nimetatud väidetavast kuriteosündmusest on möödunud enam kui viis aastat, on välistatud kriminaalmenetluse alustamine.

KrMK § 5 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse, kui puudub kuriteokoosseis, p-st 3 tulenevalt ka siis kui aegumistähtaeg on möödunud. KrMK § 90 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetlust alustada ainult siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. Nimetatud põhimõte sisaldub ka kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus, mille § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, milleks on ka aegumine. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Põhjendamatu kohtueelse uurimisega võidakse riivata ka nende isikute õigusi, kelle suhtes uurimist läbi viiakse. Nimetatud seisukohale on oma määruses nr 3-1-1-56-

05 asunud ka Riigikohus.

Eeltoodust nähtub, et kaebaja väide, mille kohaselt viitamine aegumisele on seadusevastane, on väär. Mittenõustumine riigi peaprokuröri vastuses toodud põhjendustega ei anna alust väita otsuse motiveerimatusest ja õigusvastasusest. Antud juhul ei ole kriminaalmenetluse uuendamata ja alustamata jätmisel rikutud kriminaalmenetluseõiguse norme, mistõttu ei ole tegemist ebaseadusliku otsusega, mis annaks aluse selle tühistamiseks. Otsuse vastuvõtmisel ei ole lähtutud lubamatutest kaalutlustest või jäetud mõni oluline aspekt tähelepanuta ning ükskõik millisel kaalutlusel haldusakti tühistamisel tuleks lõppkokkuvõttes samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-3-1-25-02).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtu põhjendused on järgmised.

Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2002 määruses nr.3-3-1-2-02 leidis Riigikohus, et kui isiku väidetavat õigust ei saa kriminaalmenetluses kaitsta, jääb halduskohtule kriminaalmenetluse algatamisest keeldumise peale esitatud kaebus rahuldamata. Kaebus jääb rahuldamata ka siis, kui kriminaalmenetluse alustamisest keeldumisel või sellele eelnevalt ei ole rikutud kriminaalmenetluseõiguse norme.

Kaebaja leiab, et prokuratuur on teinud talle takistusi omandiõiguse taastamiseks korterile aadressil Tallinn, xxxxxxxx ja kaebaja erastamisavaldus selle korteri erastamiseks on seetõttu tänaseni realiseerimata. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 3 lg.1 on erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis (edaspidi riigile kuuluvad eluruumid) või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid). Asja materjalidest nähtuvalt ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.septembri 1997 kohtuotsuses nr.3-1-1-82-97 (tl.91) on kindlaks tehtud, et L.L. kasutas Tallinnas xxxxxxx asuvat elamispinda 30. märtsil 1994. a sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel ja selle lepingu kehtivusajaks on 5 aastat. 29. juunil 1995. a müüs Tallinna Kesklinna Valitsus vaidlusaluse elamispinna A. L.le, L.L.i pojale.

17. jaanuaril 1996. a A. L. omakorda müüs selle elamispinna A.S.le. 22.jaanuaril 1997 koostatud korteri pandija ostu-müügilepingust (tl.60) nähtuvalt on A. S. müünud Tallinnas xxxxxxx asuva korteri P. R. O.le. Seega on xxxxxxxx asuv korter juba 1997.aastast heauskses omandis ning ei ole erastamise objekt. Eeltoodust tulenevalt ei saa L.L.i väidetavat õigust Tallinnas xxxxxxx asuva eluruumi erastamiseks kriminaalmenetluses kaitsta, mistõttu jääb L.L.i kaebus juba sel põhjusel rahuldamata.

Asja materjalidest nähtuvalt on L.L. 06.10.2003 esitanud riigi peaprokurörile avalduse kriminaalasja algatamiseks ja uurimise läbiviimiseks (tl.44-45). Avalduses on L.L. märkinud, et tsiviilasjas nr.2/3-222/227-3999/97 ilmnes Kesklinna Registriosakonna andmetel, et T. ei olnud korterisse xxxxxx sisse registreeritud, order oli võltsitud ja tal puudus üürileping ning tal puudus õigus selle korteri mõttelise osa erastamiseks. Sellest olid teadlikud Vanalinna KME juhataja Rein Koit ja maakler A.S., kes panid toime kriminaalasjad nr. 96041417 ja nr. 97044630 Uurijad ei ole teinud kriminaalasjas nr. 96041417 toiminguid. Prokurör Toomas Tomberg ja vanemprokurör Kiris liitsid eraldatud materjalid Tallinna Linnakohtu tsiviilasjas nr.2/3-3999/97 kriminaalasja nr. 97044630 juurde ja sellega takistasid kõikide asjaolude väljaselgitamist. Riigi peaprokuröri 13.10.2003 kirjaga on vastatud L.L.i 06.10.2003 avaldusele ja teatatud, et L.L.i taotlus menetluse uuendamiseks kriminaalasjades nr. 96041417 ja nr. 97044630 ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalasjades nr.96041417 ja nr. 97044630 menetluse uuendamine ei ole võimalik L.L.ile varasemates vastustes antud põhjustel ja samuti seetõttu, et kriminaalvastutusele võtmise tähtaeg on möödunud. Samuti on Riigi peaprokuröri 13.10.2003 vastuses märgitud, et Tallinna prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise otsus nr 02731000172 on põhjendatud, seaduslik ning muutmisele ei kuulu. Tegemist on tsiviilvaidlusega. Tsiviilmenetluse käigus T. antud ütlustele hinnangu andmine kuulub asja lahendanud kohtu pädevusse. L.L.i avaldusest ega lisatud materjalidest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud T. ütlusi tõele mittevastavateks. Seega ei leidnud selline asjaolu piisavalt kinnitust ja puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

L.L.ile on Tallinna Prokuratuuri 20.11.2002 nr.870k-02 „Teates 02731000172 kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta“ selgitatud, mis põhjusel tühistati kriminaalasjas nr.96041417 05.07.1996 tsiviilhagejaks tunnistamise määrus. Samuti on teates märgitud, et L.L.i avalduses ei sisaldu küllaldaselt kuriteo tunnustele viitavaid andmeid, ilma milleta vastavalt KrMK § 90 lg.2 kriminaalmenetlust alustada ei või. L.L.i avalduses ei ole täpsustatud, kus, millal ja mille kohta on M. T. ja A. S. andnud valeütlusi ja mille seisnes süüdistustõendite loomine. Nimetatud isikute poolt ütluste andmine ja nende ütluste sisu ei seondu kriminaalasjas 96041417 tsiviilhagejaks tunnistamise määruse tühistamisega. Seetõttu ei sisaldu L.L.i avalduses piisavalt andmeid, mis annaksid aluse alustada kriminaalmenetlust KrK § 175 lg.2 tunnustel.

Samuti nähtub asja materjalidest, et Tallinna Prokuratuuri 25.02.2003 kirjaga nr.238k-03 (tl.46) on vastuseks L.L.i korduvale avaldusele, kriminaalasjas 96041417 L.L.i tsiviilhagejaks tunnistamise määruse taastamiseks ja M. T. kriminaalasjades 96041417, 97044630 ja tsiviilasjades 2/4-1384/01 ja 2/5-3157/02 valeütluste andmise eest kriminaalvastutusele võtmiseks KrK § 175 lg.2 järgi, teatatud, et prokurör T.Tombergi 20.11.2002 vastuses on L.L.ile põhjalikult selgitatud, millistel alustel oli tühistatud kriminaalasjas 96041417 tsiviilhagejaks tunnistamise määrus. Samuti on T.Tomberg oma vastuses selgitanud, miks ei saa alustada M. T. ja A. S. suhtes kriminaalmenetlust KrK § 175 lg.2 tunnustel (avalduses ei olnud piisavalt andmeid, mis annaksid aluse kriminaalmenetluse alustamiseks). Vastuses toonitatakse, et KrK § 175 lg.2 sätestatu on teise astme kuritegu, mille aegumistähtaeg on viis aastat. Isegi kui M. T. ja A. S. andsid tõesti valeütlusi, aegusid need kuriteod juba 16.01.2000 aastal, mis välistab nende suhtes kriminaalmenetluse alustamist.

Seega on asja materjalidest nähtuvalt kaebajale Tallinna Prokuratuuri poolt ka varem motiveeritult selgitatud, miks menetluse uuendamine kriminaalasjades nr. 96041417 ja nr. 97044630 ja kriminaalmenetluse alustamine nr. 02731000172 ei ole võimalik. L.L. on oma 14.11.2002 avalduses taotlenud kriminaalmenetluse alustamist M.T. ja A.S. suhtes KrK § 175 lg 2 tunnustel (tl.50) kriminaalasjas 96041417 ehk ½-635/97 valeütluste andmise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasi nr.96041417 algatatud 26.04.1996 KrK §

133 tunnustel selles, et 17.04.1996 organiseeris A. S. L.L.i ebaseadusliku väljatõstmise xxxxxxx korterist (tl.52). Selles kriminaalasjas on tehtud Tallinna Linnakohtu 04.aprilli 1997 kohtuotsus (kriminaalasi nr.1/2-635-1997-tl.88-90), millega on A. S. tunnistatud süüdi KrK §

133 järgi ja karistatud rahatrahviga, Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15.05.1997 kohtuotsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.septembri 1997 kohtuotsusega nr.3-1-1-82-97 (tl.91) jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15.05.1997 kohtuotsus muutmata. Seega on selles kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus. Vastavalt KrMK § 90 lg.-le 1 on kriminaalmenetluse alustamise ajendiks muuhulgas ka isikute avaldused (p.2) ning lg. 2 kohaselt võib kriminaalmenetlust alustada ainult siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele. Seega alustatakse kriminaalmenetlust üksnes siis, kui kriminaalmenetluse ajendis sedastatakse uurimisasutuse või prokuröri poolt kuriteo tunnused ning kriminaalmenetluse alustamine ei sõltu mitte avaldaja poolt kuriteotunnustele viitamisest, vaid sellest, kas pädevate menetlejate poolt tuvastatakse ajendi põhjal kuriteotunnuste olemasolu või mitte, samuti arvestatakse, kas kriminaalkuriteo toimepanemist on võimalik tõendada ja kas süüdistuse kaitsmine kohtus võib olla edukas. Kohus leiab, et Tallinna Prokuratuuri ja Riigi peaprokuröri vastused L.L.i avaldustele on piisava selgusega ja põhistatud. Riigi peaprokurör ei ole rikkunud KrMK § 19 sätteid, tema vastus on õiguspärane. Samuti ei saa kaebajale tekkida kriminaalasjade nr. 96041417 ja nr. 97044630 uuendamisest ja kriminaalasja nr. 02731000172 alustamisest õigust Tallinnas xxxxxxxxx asuva eluruumi erastamiseks.

Aili Maasik Kohtunik