3-05-1372/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus:

Tallinna Halduskohus Kohtunik:

Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2005, Tallinnas Haldusasja number: 3-592/2005 Haldusasi: OÜ X ja Y AS-i kaebus Energiaturu Inspektsiooni 06.04.2005 otsuse nr 35-TK/ElTS ning OÜ X kaebus Energiaturu Inspektsiooni 07.04.2005 ettekirjutuse nr 2 tühistamise nõudes. Kaebused on 23.05.2005 kohtumäärusega liidetud ühte menetlusse. Kohtuistungi toimumise

aeg: 03.11.2005 Kohtuistungil osalejad: OÜ X ja Y AS-i volitatud esindajad K.Lehari ja M.Rannula ning Energiaturu Inspektsiooni volitatud esindajad T.Siig ja M.Kasepalu. Kolmas isik AS Z oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast, kohtuistungile ei ilmunud ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist

RESOLUTSIOON: Jätta OÜ X ja Y AS-i kaebused rahuldamata

Edasikaebamise kord: Vastavalt HKMS §31 lõigetele 1, 4 ja 5 on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

Asjaolud

15.03.2005 esitas AS Z Energiaturu Inspektsioonile (ETI) kaebuse elektrienergiaga varustamise katkestamise kohta. Kaebuse kohaselt sõlmisid AS Z ja Y AS (Y AS) 25.04.2001 lepingu nr 388760002-1 elektrienergia ja võrguteenuste ostuks-müügiks. AS Z esitas iga kuu Y AS-le elektrienergia arvesti näidud ning tasus tähtaegselt nende alusel esitatud arved. 12.11.2004 esitas Y AS arve nr 21520232 summas 44098.49 krooni, millel märgiti, et arve aluseks on 30.09.2004 koostatud akt nr 001956/698. Nimetatud arve vaidlustas AS Z 13.12.2004 avaldusega.

Y AS vastas 17.12.2004 kirjaga, et arve on esitatud seetõttu, et Y AS-i töötaja avastas arvesti taatlusplommide rikkumise, mida vastavalt tüüptingimuste punktile 7.6. loetakse omavoliliseks tarbimiseks. Samuti esitas Y AS tarbijale väljalülitamishoiatuse, milles teatati, et arve nr 21520232 summas 44098.49 krooni mittetasumisel katkestatakse tarbimiskoha elektriga varustamine. OÜ X teatise nr 05-34720 kohaselt toimus elektrienergia väljalülitamine AS-i Z tarbimiskohas 16.02.2005. Oma kaebuses ETI-le leidis AS Z, et Y AS arve nr 21520232 esitamine ja võrguteenuse osutamise katkestamine on toimunud õigusvastaselt, kuna AS Z ei ole omavoliliselt kasutanud elektrienergiat ega võrguteenust.

AS Z palus elektrituru seaduse (ElTS) §95 lg 1 alusel teha Y AS-le kohustuslik ettekirjutus võrguteenuse osutamise kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks võrguühenduse taastamise teel AS-le Z. 06.04.2005 tegi ETI otsuse nr 35-TK/ElTS, millega luges AS-i Z kaebuse põhjendatuks. Kaebuse asjaolude kontrollimisel leidis ETI, et 30.09.2004 akti nr 001956 olukorra fikseerimise kohta, mis oli 12.11.2004 arve nr 21520232 summas 44098.49 krooni esitamise ja 16.02.2005 toimunud elektrienergia väljalülitamise aluseks, koostamisel rikkus Y AS-i töötaja V.

A. majandusja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ (edaspidi –Kord) §2 nõudeid sellega, et akt koostati ilma tarbija esindaja või erapooletu tunnistaja juuresolekuta. Aktis tunnistajana märgitud isik U. U. on Y AS-i mõõteelektrik, seega ei ole tegemist erapooletu tunnistajaga Korra §2 mõttes. Korra nõuetele mittevastav akt ei saa olla omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse määramise aluseks Korra §4 järgi.

Kuna Y AS on rikkunud Korra kohustuslikke nõudeid ning omavoliline võrguteenuse ja elektrienergia kasutamine AS-i Z poolt on jäänud tõendamata, siis ei olnud ETI hinnangul õiguspärane Y AS-i tegevus 12.11.2004 arve 21520232 summas 44098.49 krooni koostamisel. Mitteõiguspäraselt esitatud arve tasumata jätmist AS-i Z poolt ei saa lugeda tarbijapoolseks rikkumiseks ja sellest tulenevalt puudus OÜ-l X õigus võrguühenduse katkestamiseks ElTS §68. ETI luges OÜ X tegevuse elektrienergiaga varustamise katkestamisel 16.02.2005 vastuolus olevaks ElTS §90 lg 9 punktiga 2.

ETI otsuse punktiga 3 kohustati OÜ X täitma ElTS §65 lg 1 p 3 nõudeid ning võimaldama AS-l Z kasutada võrguühendust liitumispunktis. Otsuse p 3 täitmiseks pidas ETI vajalikuks ettekirjutuse tegemist OÜ-le X ElTS §95 lg 1 alusel kohustuste rikkumise lõpetamiseks ElTS §65 lg 1 p 3 ettenähtud võrguteenuste osutamisel. 07.04.2005 tegi ETI OÜ-le X ettekirjutuse nr 2, millega kohustas OÜ-t X viima oma tegevus vastavusse ElTS §65 lg 1 p 3 ettenähtud tingimustega, taastama AS-i Z tarbimiskohas Talil, Tali vallas Pärnumaal võrguühendus ning võimaldama AS-il Z kasutada võrguühendust tema liitumispunktis.

Kaebuse motiivid ja nõue

Kaebajad leiavad, et ETI 06.04.2005 otsus nr 35-TK/ElTS on õigusvastane ja tuleb tühistada järgmistel põhjustel:

1. Arve nr 21520232 esitamine 12.11.2004 AS-ile Z summas 44098,49 krooni oli õiguspärane. Vastavalt ElTS §68 lg 2 kohustub turuosaline hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja omavoliliselt kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Võrguteenuste ja elektrienergia omavolilise kasutamise avastamisel on võrguettevõtjal õigus esitada turuosalisele arve omavoliliselt kasutatud võrguteenuse ja elektrienergia koguste kohta. Vastava arve Y AS AS-le Z ka esitas. AS Z nimetatud arvet ei tasunud. Võrguettevõtja katkestas AS-i Z tarbimiskoha võrguühenduse, milleks tal oli õigus tulenevalt ElTS §90 lõikest 1.

2. Akt omavolilise elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise kohta on koostatud nõuetekohaselt. Akti olukorra fikseerimise kohta koostas 30.09.2004 OÜ X töötaja V. A. AS- i Z tarbimiskohas Talil, Tali vallas, Pärnumaal. Akti koostamise juures viibis Y AS-i mõõteelektrik U. U. Tarbimiskohas tuvastati, et arvestussüsteemilt nr 72124889 tüübiga ZMB 210dr58 on eemaldatud kõik plommid; kontrollimise käigus selgus, et arvestil nr 72124889 on rikutud, so lahti võetud ja tagasi pandud nii tehase plomm, taatlusplomm kui ka klemmliistu kattel olev võrguettevõtja plomm; arvesti päevase numeraatori all pleki äärel olid kraapimisjäljed. Asjaolu, et viidatud plommid olid arvestussüsteemi paigaldamisel tõepoolest olemas, tõendab Y AS-i töökorraldus nr 54980 25.maist 2001, millel on nii Y AS-i esindaja kui ka AS-i Z esindaja allkirjad. Kaebuse esitajad möönavad, et akti koostamise juures ei viibinud tarbija esindaja, kuid akti koostaja V.A. tegi omalt poolt kõik, et tagada turuosalise isiklikku kohalviibimist. AS-i Z esindaja väitis telefoni teel, et ta ei tea midagi arvestussüsteemides toimuvast ja ei saa ka kohale tulla põhjusel, et viibib Raplas. Kaebajad ei nõustu kaevatavas ETI otsuses toodud põhjendusega, et akt ei vasta nõuetele, kuna selle koostamise juures ei viibinud erapooletu tunnistaja. ETI ei ole otsuses põhjendanud, miks akti koostamise juures viibinud OÜ X mõõteelektrik U.U. ei ole käsitletav erapooletu tunnistajana. Asjaolu, et nimetatud isik on kaebajaga töösuhetes, ei ole automaatselt eelduseks, et tegemist ei ole erapooletu tunnistajaga. ETI ei ole U.U.t akti koostamise ja sündmuskohal nähtu kohta selgitusi küsinud ega välja selgitanud, miks on alust kahelda tema erapooletuses. Kaebajad märgivad samuti, et sageli suudab üksnes elektriala spetsialist, kelleks U.U. oma haridusest ja oskustest tulenevalt on, hinnata, kas tarbimiskohal nähtud faktiline olukord vastab aktis fikseeritavale. Kaebajad on seisukohal, et käesolevas haldusasjas saab ja tuleb lähtuda Riigikohtu otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-77-03 väljendatud seisukohast, et töötaja erapooletuses ei ole alust kahelda ainuüksi sel põhjusel, et ta töötab tööandja juures.

3. ETI on ebaõigesti asunud seisukohale, et kui akti koostamisel on tehtud viga, mis ei võimalda akti käsitleda tõendina, siis ei ole omavolilist elektrienergia ja võrguteenuse kasutamist võimalik tuvastada ka mingil muul moel. Seega omistab ETI Korra alusel koostatavale aktile teise, laiema tähenduse, ning leiab sisuliselt, et tegemist on elektriettevõtja poolt väärteo protokolli koostamisega või isegi otsusega, et väärtegu on toime pandud. Kaebajad sellega ei nõustu, sest vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 69 koostab väärteoprotokolli kohtuväline menetleja ja Korra alusel koostatavat akti ei saa asendada ega samastada väärteoprotokolliga või mõne muu menetlusdokumendiga. Vastasel juhul oleks väärteo toimepanemine juba akti koostamisega tuvastatud ja ei oleks mingit põhjust esitada vajadusel väärteo teadet väärteomenetluse alustamiseks ETI-le. Kaebajad leiavad, et ETI kui kohtuväline menetleja oli kohustatud ise koguma täiendavaid tõendeid, kui ta leidis, et Y AS-i poolt esitatud akti ei saa käsitleda tõendina. ETI oleks pidanud välja kutsuma ja tunnistajana küsitlema akti koostamise juures viibinud isikut, kuid ETI ei ole U.Ut akti koostamise ja sündmuskohal nähtu kohta selgitusi küsinud. Seega ei ole ETI välja selgitanud põhjusi, miks on alust kahelda U.U. erapooletuses. ETI otsus on seetõttu põhjendamata HMS §56 lg 1 mõttes.

4. ETI on ületanud oma pädevust, kuna ElTS §94 lg 1 p 11 ei anna ETI-le õigust lahendada turuosaliste vahel sõlmitud tsiviilõiguslikust lepingust tulenevaid vaidlusi. Seda seisukohta toetab ka ElTS §95 lg 1 sätestatud ETI pädevus ettekirjutuse tegemisel, mille kohaselt ETI on õigustatud ja kohustatud tegema ettekirjutusi ElTS-i, viimase alusel kehtestatud õigusaktide või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Antud juhul on tegemist kaebajate ja AS-i Z vahelise lepingulise suhtega, mitte järelevalvega ElTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.

Langetades pooltevahelisest lepingust tulenevas vaidluses otsuse, on ETI ületanud oma pädevust ning rikkunud TsMS §1 lg 1, mille järgi mõistab tsiviilasjades õigust üksnes kohus. Y AS ja AS Z vahel on tarbimiskoha aadressiga Tali, Tali vald, Pärnumaa elektrienergiaga varustamiseks 17.04.2002 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 388760002, mille lahutamatuks lisaks on Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused. Seega on tegemist kahe eraõigusliku juriidilise isiku vahelise lepinguga, kus mõlemal poolel on õigused ja kohustused.

Kui üks lepingupool rikub oma kohustusi, siis saab teine lepingupool kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. VÕS ei näe ette ühe õiguskaitsevahendina ETI poole pöördumist, samuti ei ole ETI-le ElTS- ga antud õigust sekkuda eraõiguslikku tehingusse, mille osapooleks ta ei ole. Tüüptingimuste p 7.6. näeb ette, et kui ostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel toimub kaitseseadmete või mõõtesüsteemide muutmine, rike, kadumine, hävimine, mõõtesüsteemide töö häirimine või plommide eemaldamine, samuti kui ostja ei teata nimetatud asjaoludest, kui ta teadis või ilmselgelt oleks pidanud rikkest teadma, loetakse see elektrienergia omavoliliseks tarbimiseks, mille kohta koostatakse vastav akt ja teostatakse vastavad arvestused. 30.09.2004 vastav akt AS-le Z koostatigi.

Sellisel juhul ei pidanudki võrguettevõtja akti koostamisel lähtuma ElTS §68 regulatsioonist. Samuti ei rakendu antud juhul Korra §-s 2 ettenähtud nõuded. Tüüptingimuste p 7.7. sätestab, et mõõtesüsteemi näite ja muid mõõtmisega seotud andmeid fikseerivad võrguettevõtja poolt koostatud dokumendid on pooltele kohustuslikud ning võrguettevõtja poolt esitatud arvete aluseks. 30.09.2004 koostatud akti alusel tehti arvestused ja 12.11.2004 esitati AS-le Z tasumiseks arve nr 21520232. AS Z nimetatud arvet ei tasunud.

5. Võrguühendus AS-i Z tarbimiskohal on katkestatud õiguspäraselt vastavalt ElTS-s sätestatule. Võrguühenduse katkestamise õigus on võrguettevõtjal tulenevalt ElTS §90 lõikest 1. OÜ X ei ole kasutanud ElTS §90 lg 9 p 2 tulenevat õigust ja ei ole katkestanud turuosalise võrguühendust viivitamatult võrguteenuse ja elektrienergia omavolilise kasutamise avastamisel. ETI 06.04.2005 otsus nr 35-TK/ElTS on vastuolus kehtiva õigusega ja põhjendamata ning rikub kaebuse esitajate ElTS §90 lõikest 1 tulenevat õigust katkestada tarbija võrguühendus juhul, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud lepingus ettenähtud kohustust.

6. ElTS §68 lg 3 kohaselt on majandusja kommunikatsiooniministril õigus kehtestada kord ainult omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kohta. Kehtiv määrus nr 107 sätestab lisaks akti koostamise korra ja aktis sisalduvad kohustuslikud andmed. ElTS §68 lõikest 3 ei tulene vastavat delegatsiooninormi sätestada ka aktis sisalduvad kohustuslikud andmed.

Eeltoodust tulenevalt paluvad kaebuse esitajad tühistada Energiaturu Inspektsiooni 06.04.2005 otsus nr 35-TK/ElTS ja Energiaturu Inspektsiooni 07.04.2005 ettekirjutus nr 2 täies ulatuses.

Vastustaja seisukoht

Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja leiab, et need on alusetud.

1. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et ETI, lahendades AS-i Z kaebust, ületas ElTS §94 lg 1 punktist 11 tulenevat õigust, kuna kaebuse sisuks olid turuosaliste vahelisest lepingust tulenevad erimeelsused, mida võis lahendada vaid tsiviilkohtumenetluse korras. Vastustaja käsitles AS-i Z kaebust kaebusena ElTS § 99 lg 1 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus ElTS-ga või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse ETI-le. AS_i Z kaebuse kohaselt oli teise turuosalise tegevus vastuolus ElTS-ga ja selle alusel kehtestatud korraga. ElTS §93 lg 1 järgi teostab ETI riiklikku järelevalvet ElTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. ElTS §99 lg 2 järgi vaatab ETI sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse läbi ja teeb otsuse. Seega toimis ETI oma pädevuse piirides, tehes kaebuse lahendamiseks motiveeritud otsuse, millega luges kaebuse põhjendatuks. ETI on õigustatud andma hinnangut sellele, kas turuosalise tegevus vastab ElTS-le või mitte, ka siis, kui turuosalised on omavahel lepingulistes või võlaõiguslikes suhetes. Kõnealuses AS-i Z kaebuses tõstatatud vaidlusobjekt – elektrienergia omavoliline tarbimine, selle mõiste sisustamine, omavolilise tarbimise tuvastamine, õiguslikud abinõud, mida rakendatakse omavolilise tarbija suhtes – on reguleeritud ElTS §-s 68, § 90 lg 9 punktis 2 ja ElTS §68 lg 3 alusel kehtestatud Korras. Järelikult on tegemist kaebusega ElTS §99 lg 1 mõttes ja ETI-l oli kohustus menetleda kaebust vastavalt sama paragrahvi lõikele 2.

2. Hinnangu andmisel aktile juhindus ETI ElTS §68 lg 3 alusel kehtestatud Korrast. Korra §2 järgi elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul. Kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile alla kirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. Y AS rikkus akti koostamisel 30.09.2004 seda nõuet, kuna akti koostajaks oli Y AS-i töötaja V.A., tunnistajate reale on märgitud U.U., kes on samuti Y AS- i töötaja (mõõteelektrik). Akti koostamise juures ei viibinud tarbija esindaja. Eeltoodu põhjal leidis ETI, et Y AS on rikkunud Korra §-s 2 ettenähtud kohustuslikke tingimusi, mille kohaselt tuleb akt koostada tarbija esindaja või erapooletu tunnistaja juuresolekul. Korra nõuetele mittevastav akt ei saa olla omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning maksumuse määramise aluseks Korra § 4 järgi. Sellest tulenevalt puudus OÜ-l X 16.02.2005 ElTS §90 lg 9 p 2 tulenev õigus tarbija võrguühenduse katkestamiseks põhjusel, et tarbija kasutab elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt §68 tähenduses, kuna elektrienergia omavoliline kasutamine ei olnud nõuetekohaselt tuvastatud.

3. ETI ei ole andnud aktile laiemat tähendust ega käsitlenud seda väärteo protokollina või otsusena väärteo toimepanemise kohta. Y AS ei ole esitanud väärteoteadet tarbija AS Z poolt väärteo toimepanemise kohta ElTS §102 lg 1 mõttes ning seetõttu ei ole ka selles asjas ETI poolt läbi viidud väärteomenetlust. Alusetu on kaebuses toodud käsitlus ETI kui kohtuvälise menetleja kohustuste üle vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja kriminaalmenetluse seadustikule. Põhjendamatu ning käesoleva vaidlusega mitteseonduv on ka kaebajate väide selle kohta, et KrMS §139 ja §140 järgi pidi ETI ise algatama väärteomenetluse. Kaebajate poolt osundatud sätted ei ole asjassepuutuivad ega kohusta ETI-t algatama väärteomenetlust. Niisugust kohustust ei tulene ETI-le ka EltS §-st 94 (ülesanded) ega väärteomenetluse seadustikust.

ETI viis AS-i Z kaebuse lahendamise läbi haldusmenetluse seaduse (HMS) järgi, selgitades välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning kogudes täiendavaid tõendeid. Kontrollitud materjali põhjal tegi ETI kaalutletud otsuse, mis on kooskõlas ElTS-ga, Korraga ja HMS §-ga

54. Otsus on õiguspärane.

4. ETI ei nõustu kaebajate väitega, et AS-le Z 30.09.2004 koostatud akt ei peagi vastama Korrale, sest akt on koostatud lepingu alusel ning võrguettevõtja ei lähtunud akti koostamisel ElTS §68 regulatsioonist. Elektrienergia ostu-müügileping ja võrguteenuste osutamise leping AS-i Z ja EE AS-i vahel sõlmiti 17.04.2002. Lepingust ei nähtu, et kaebajate poolt kohtule esitatud ja väidetavalt akti koostamisel aluseks olnud tüüptingimused (punktid 7.6., 7.7.) oleks lepingu osaks. Lepingul puudub vastav viide, mis kinnitaks, et Y AS on lepingu sõlmimisel tüüptingimustele kui lepingu osale selgelt viidanud ja et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

Lepingu sõlmimise ajal ei saanudki teine lepingupool nende tüüptingimuste olemasolu eeldada, sest tüüptingimused kinnitati Y AS-i juhatuse poolt alles 04.11.2002, so 7 kuud pärast lepingu sõlmimist. Kui siiski eeldada, et tüüptingimuste olemasolu sai tarbijale AS-le Z muul moel teatavaks ja ta aktsepteeris neid lepingu osana, pidi leping ja selle juurde kuuluv tüüptingimus olema seadusega vastavuses. Lepingu sõlmimise ja tüüptingimuste kinnitamise ajal kehtis 01.01.98 jõustunud energiaseadus (ES). ES § 265 lg 5 järgi omavoliliselt tarbitud kütuseja energiakoguse ning maksumuse määramise juhend kinnitatakse majandusministri määrusega.

Vastav juhend, mis kehtis 14.11.1998 – 01.07.2003, kinnitati majandusministri 03.11.98 määrusega nr 33. Juhendi p 5 järgi toimus elektrienergia omavolilise tarbimise tuvastamine ettevõtja esindaja poolt omavolilise tarbija või tema esindaja või erapooletu tunnistaja juuresolekul. Tüüptingimuste p 7.6. ei kajasta elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamise akti koostamise korda ega seda, kes peavad akti koostamise juures viibima. Kuid eelduseks, et tüüptingimuste p 7.6. oleks seal nimetatud akti osas seaduslik, pidi akti koostamine vastama juhendile.

Ka 01.07.2003 kehtima hakanud ElTS §68 lg 3 alusel kehtestatud Kord esitab elektrienergia omavolilise tarbimise tuvastamiseks koostatud aktile samu nõudeid kui Juhend. Kuna seadus ja selle alusel antud õigusakt on ülimuslikumad tüüptingimuste kasutaja poolt kehtestatud tüüptingimuste sisust, siis igasugust tüüptingimuste kasutajapoolset tõlgendust, millega piiratakse teise poole nõudeid või välistatakse need üldse, tuleb lugeda tarbijat kahjustavaks 01.07.2002 kehtima hakanud VÕS § 42 mõttes ja on tühised. Tarbijat kahjustavaks tulebki antud juhul lugeda kohtule esitatud tüüptingimuste kasutaja tõlgendust tingimuste punktis 7.6. nimetatud akti kohta selles, et akti koostamisel ei lähtutud ElTS §68 regulatsioonist ning ei pidanudki kinni pidama Korras sätestatud nõuetest, st et akti võis koostada erapooletu tunnistaja juuresolekuta.

Erapooletu tunnistaja juuresviibimise nõue välistab akti ühepoolse koostamise ettevõtja poolt.

5. ETI pidi kaebuse lahendamisel välja selgitama, kas U.U. on erapooletu tunnistaja Korra §

2 mõttes. Y AS oma 28.03.2005 kirjas kinnitab, et U.U. on Y AS-i töötaja, mõõtetehnik. Sellest järeldas ETI, et kontrolli läbiviiva ettevõtjaga töösuhetes olev isik ei ole erapooletu tunnistaja Korra § 2 mõttes, sest tema juuresolekul koostatud akti tõesust on vaidluse korral võimatu erapooletult hinnata. Asjakohatu on kaebajate viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2003 otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-77-03, kuna Riigikohtu seisukoht, et kohtutäituri büroo töötaja erapooletuses ei ole ainult alust kahelda ainult sel põhjusel, et ta töötab kohtutäituri juures, ei ole ülekantav käesolevale vaidlusele.

6. OÜ X poolt vaidlustatud ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli ETi poolt välja selgitatud ja 06.04.2005 otsuses nr 35-TK/ElTS märgitud asjaolud ElTS § 65 lg 1 p 3 ettenähtud võrguteenuste osutamise rikkumisel 16.02.2005 OÜ X poolt AS-i Z tarbimiskohas Talil, Tali vallas Pärnumaal. ElTS §90 lg 1 näeb ette võrguettevõtja õiguse katkestada tarbijaga võrguühendus, kui tarbija on jätnud tasumata lepingu alusel tasutava rahasumma. AS-le Z esitatud arve 44098.49 krooni ei ole 17.04.2002 sõlmitud lepingu alusel tasutav rahasumma ElTS §90 lg 1 mõttes, sest vastav kokkulepe lepingus puudub. Nimetatud arve oli esitatud väidetavalt omavolilise elektrienergia kasutamise eest, seega alustel, mis on reguleeritud ElTS-ga ja Korraga. Kaebaja on alusetult viitega ElTS §90 lõikele 1 õigustanud oma seadusevastast tegevust võrguühenduse katkestamisel tarbijaga.

Vastustaja leiab, et kaebustes toodud väited ei anna alust vaidlustatava otsuse ja ettekirjutuse tühistamiseks ning palub jätta Y AS-i ja OÜ X kaebused rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

1. Vastavalt ElTS §93 lõikele 1 teostab riiklikku järelevalvet elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle Energiaturu Inspektsioon ElTS-s ja muudes õigusaktides sätestatud korras. Nimetatud asjaolu ei ole ükski menetlusosaline vaidlustanud. ETI ülesanded on sätestatud ElTS § 94 lõikes 1. Vastavalt ElTS §94 lg 1 punktile 11 lahendab ETI turuosaliste vahelisi vaidlusi ElTS-s sätestatud korras.

ElTS §99 lg 1 kohaselt turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse ETI-le. 15.03.2005 esitas AS Z ETI-le turuosalisena kaebuse teise turuosalise – Y AS-i tegevuse peale, mis seisnes selles, et EE AS oli õigusvastaselt esitanud AS-le Z arve nr 21520232 summas 44098.49 krooni, on 30.09.2004 akti nr 001956 koostamisel rikkunud majandusja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korda“ ning OÜ X oli vastuolus ElTS-ga katkestanud elektrienergiaga varustamise 16.02.2005.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ETI on õigustatud andma hinnangut sellele, kas turuosalise tegevus vastab ElTS-le või mitte ka siis, kui turuosalised on omavahel lepingulistes või võlaõiguslikes suhetes. Määravaks ETI pädevuse üle otsustamisel turuosaliste kaebuste menetlemisel on asjaolu, kas vaidlusobjekti reguleerib ElTS või mitte. Kõnealuses AS-i Z kaebuses tõstatatud vaidlusobjekt – elektrienergia omavoliline tarbimine, selle mõiste sisustamine, omavolilise tarbimise tuvastamine, õiguslikud abinõud, mida rakendatakse omavolilise tarbija suhtes – on reguleeritud ElTS §-s 68, § 90 lg 9 punktis 2 ja ElTS §68 lg 3 alusel kehtestatud Korras. Järelikult on tegemist kaebusega ElTS §99 lg 1 mõttes ja ETI-l oli kohustus menetleda kaebust vastavalt sama paragrahvi lõikele 2. ETI ei võtnud ega pidanudki võtma seisukohta selles, kas ja kuidas on AS Z täitnud 17.04.2002 sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingut ja võrguteenuse osutamise lepingut ning tüüptingimustest tulenevaid kohustusi, sest ElTS §68 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud elektrienergiaja võrguteenuse omavolilise kasutamise koosseisudes ei sisaldu viidet elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingule. Vaidlustatud otsuse lk 5 viimases lõigus on ETI eelöeldut ka kinnitanud.

Seega on ETI põhjendatult hinnanud AS-i Z kaebust kaebusena ElTS §99 lg 1 mõttes, mida ETI oli pädev lahendama vastavalt ElTS §94 lg 1 punktile 11, kuna kaebuse kohaselt oli teise turuosalise tegevus vastuolus ElTS-ga ja selle alusel kehtestatud Korraga. ETI on vastavalt ElTS §99 lg 2 vaadanud kaebuse läbi ja teinud selle kohta otsuse.

2. Vastavalt ElTS §1 lg 4 seaduses käsitletud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS). Kaebuse lahendamisega ja vaidlustatava otsuse tegemisega seotud menetluses lähtus ETI HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest, mille kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. ETI kontrollis kaebuse lahendamise käigus, kas Y AS-i ja OÜ X tegevus tarbija - AS-i Z väidetava omavolilise elektrienergia kasutamise tuvastamisel, arve esitamisel ja elektrienergiaga varustamise katkestamisel oli kooskõlas ElTS-i ja Korraga. Selleks nõudis ETI kaebuses toodud asjaolude kohta selgitusi ja põhjendusi Y AS-lt ja OÜ-lt X, samuti asjassepuutuvaid dokumente ja tõendeid. Y AS on andnud ETI-le kirjaliku seletuse kaebuse kohta (28.03.2005 kiri nr JV- JUH-JUH/6484 koos lisadega, tlk 55-62). ETI poolt kaebuse lahendamise käigus väljaselgitatud asjaolud, neist tehtud järeldused ning ETI seisukohad Y AS-i ja OÜ X tegevuse mittevastavuse kohta ElTS-ga ja Korraga on esitatud vaidlustatava otsuse motiveerivas osas. Seega ei saa kohus nõustuda kaebajate väitega, et ETI otsus on põhjendamata ja seetõttu vastuolus HMS §56 lõikega 1.

3. Kaebuse lahendamisel selgitas ETI välja, kas arve esitamine summas 44098.49 krooni väidetava omavolilise elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise eest oli õiguspärane ja kas selle arve mittetasumine tarbija poolt oli tema tarbimiskoha väljalülitamise põhjuseks. ETI tuvastas, et arve esitamise aluseks oli 30.09.2004 Y AS-i töötaja V. A. poolt koostatud akt nr 001956. Nimetatud akt oli aluseks ka elektrienergia väljalülitamisel AS-i Z tarbimiskohal 16.02.2005 OÜ X poolt. Hinnangu andmisel juhindus ETI ElTS §68 lõikes 3 sisalduva volitusnormi alusel majandusja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud Korrast.

Nimetatud määruse §1 lg 1 kohaselt reguleerib Kord omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning nende maksumuse määramist. Vastavalt sama paragrahvi teises lõikes sätestatule on Korra täitmine kohustuslik kõigile elektrienergia edastamise, jaotamise või müügiga tegelevatele võrguettevõtjatele ja müüjatele, seega siis ka kaebuse esitajatele – Y AS-le ja OÜ-le X. Korra §2 kohaselt elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul.

Kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile alla kirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. Y AS-i töötaja vanemelektrik V.A. poolt 30.09.2004 koostatud aktist nr 001956 olukorra fikseerimise kohta nähtub, et tarbija (AS Z) ega tema esindaja akti koostamise juures ei viibinud. Tunnistajana on aktis märgitud selle koostamise juures viibinud U. U. U.U. töötab Y AS-is mõõteelektrikuna, mida on Y AS oma 28.03.2005 kirjas ETI-le ka kinnitanud (tlk 56). Seega on ETI antud juhul välja selgitanud, et nii akti koostaja kui ka selle juures viibinud tunnistaja on mõlemad EE AS-i töötajad ja et tarbija ega tema esindaja akti koostamise juures ei viibinud.

Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et akt ei vasta Korra § 2 nõuetele, kuna selle koostamise juures ei viibinud erapooletu tunnistaja. Nimetatud seisukohta on ETI vaidlustatavas otsuses põhjendanud ja selgitanud. Nõustuda ei saa kaebajate väitega, et ETI oleks pidanud täiendavalt küsima U.U.lt selgitusi akti koostamise ja sündmuskohal nähtu kohta, et selgitada välja, kas tegemist oli erapooletu tunnistajaga Korra § 2 mõttes või mitte. Antud juhul piisas tunnistaja erapooletuse nõudele mittevastavuse üle otsustamiseks asjaolu tuvastamisest, et tegemist on kontrolli teostaja ja akti koostajaga samas ettevõttes töötava isikuga, kelle juuresolekul koostatud akti tõesust ei ole vaidluse korral võimalik erapooletult hinnata.

Käesolevale vaidlusele ei ole ülekantav kaebajate poolt viidatud

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2003 otsuses nr 3-2-1-77-03 väljendatud seisukoht, et töötaja erapooletuses ei ole alust kahelda ainuüksi seetõttu, et ta töötab tööandja juures. Nimetatud kohtuasjas oli tegemist täitemenetluse seadustikuga reguleeritud kohtutäituri toiminguga (enampakkumisega), mille juurde olid manukatena kutsutud kohtutäituri büroo töötajad. Kõnealuses asjas ei ole tegemist mitte täitemenetlusega, vaid kontrollimenetlusega elektrienergia omavolilise tarbimise üle, mis on reguleeritud ElTS §68 lg 3 alusel kehtestatud Korraga. Erapooletu tunnistajana Korra § 2 mõttes saab käsitleda isikut, kes ei tööta kontrolli läbiviijaga sama ettevõtja juures, kuna vastaselt juhul oleks tegemist mitte kontrollija (akti koostaja) ja erapooletu tunnistajaga, vaid kahe kontrollijaga, kelle poolt läbiviidud kontrolli objektiivsuses on tarbijal põhjendatult võimalik kahelda. Erapooletu tunnistaja juuresviibimise nõue välistab akti ühepoolse koostamise ettevõtja poolt.

4. ETI on põhjendatult leidnud, et Korra nõuetele mittevastav akt ei saa olla omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning maksumuse määramise aluseks Korra §4 alusel. Kuna Y AS on rikkunud Korra kohustuslikke nõudeid ja tõendamata on jäänud omavoliline elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine, siis on ETI vaidlustatavas otsuses jõudnud õigele järeldusele, et Y AS-i tegevus 12.11.2004 arve nr 21520232 summas 44098.49 krooni koostamisel ei ole olnud õiguspärane, kuna rikutud on AS-i Z kaitseõigust väidetava omavolilise elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise tuvastamisel. Kuna arve esitamine oli alusetu, puudus AS-l Z selle tasumise kohustus. Seega ei ole arve tasumatajätmine käsitletav tarbijapoolse rikkumisena, mis annaks võrguettevõtjale õiguse katkestada tarbija võrguühendus.

Seetõttu puudus OÜ-l X 16.02.2005 ElTS §90 lg 9 p 2 tulenev õigus tarbija võrguühenduse katkestamiseks põhjusel, et tarbija kasutab elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt ElTS §68 tähenduses. AS-le Z esitatud arve 44098.49 krooni ei ole 17.04.2002 sõlmitud lepingu alusel tasutav rahasumma ElTS §90 lg 1 mõttes, sest vastav kokkulepe lepingus puudub. Nimetatud arve oli esitatud väidetavalt omavolilise elektrienergia kasutamise eest, seega alustel, mis on reguleeritud ElTS-ga ja Korraga. Kaebaja on viitega ElTS §90 lõikele 1 alusetult õigustanud oma seadusevastast tegevust võrguühenduse katkestamisel tarbijaga.

5. Nõustuda ei saa kaebajate väitega, et ETI on ebaõigesti omistanud Korra alusel koostatavale aktile põhjendamatult suure tähenduse, asudes seisukohale, et kui akti koostamisel on tehtud viga, mis ei võimalda akti käsitleda tõendina, siis ei ole omavolilist elektrienergia ja võrguteenuse kasutamist võimalik tuvastada ka mingil muul moel. Kaebajate arvates oli ETI kohustatud ise koguma täiendavaid tõendeid, kui ta leidis, et EE AS-i poolt esitatud akti ei saa käsitleda tõendina. Nimetatud väide on aga paljasõnaline ning põhjendamata, kuna kaebajad ei ole esitanud ühtegi konkreetset viidet, milliseid täiendavaid tõendeid oleks ETI pidanud lisaks tema poolt kogutud materjalidele veel täiendavalt koguma ning milline tõend oleks antud juhul kohane elektrienergia ja võrguteenuse kasutamise tuvastamisel asendama Korra §-s 2 ettenähtud akti.

6. Kaebajad on ka leidnud et AS-le Z 30.09.2004 koostatud akt ei peagi vastama Korra nõuetele, kuna nimetatud akt on koostatud lepingu alusel ning võrguettevõtja ei lähtunud akti koostamisel ElTS §68 regulatsioonist. Käesolevas vaidluses on tuvastatud, et AS-i Z ja Y AS-i vahel sõlmiti 17.04.2002 elektrienergia ostu-müügileping ja võrguteenuste osutamise leping. Kohus nõustub kaebuse esitajate väitega, et lepingu lahutamatuks osaks on Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused. Leping ja selle juurde kuuluvad tüüptingimused peavad olema seadusega vastavuses. Lepingu sõlmimise ja tüüptingimuste kinnitamise ajal 04.11.2002 kehtis 01.01.98 jõustunud energiaseadus (ES). ES § 265 lg 5 järgi omavoliliselt tarbitud kütuseja energiakoguse ning maksumuse määramise juhend kinnitatakse majandusministri määrusega. Vastav juhend, mis kehtis 14.11.1998 – 01.07.2003, kinnitati majandusministri

03.11.98 määrusega nr 33. Juhendi p 5 järgi toimus elektrienergia omavolilise tarbimise tuvastamine ettevõtja esindaja poolt omavolilise tarbija või tema esindaja või erapooletu tunnistaja juuresolekul. Tüüptingimuste p 7.6. ei kajasta elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamise akti koostamise korda ega seda, kes peavad akti koostamise juures viibima. Kuid eeldusena, et tüüptingimuste p 7.6. oleks seal nimetatud akti osas seaduslik, pidi akti koostamine vastama juhendile. Ka 01.07.2003 kehtima hakanud ElTS §68 lg 3 alusel kehtestatud Kord esitab elektrienergia omavolilise tarbimise tuvastamiseks koostatud aktile samu nõudeid kui Juhend. Kohus nõustub vastustaja väitega, et kuna seadus ja selle alusel antud õigusakt on tüüptingimuste suhtes ülimuslikumad, siis igasugust tüüptingimuste kasutajapoolset tõlgendust, millega piiratakse teise poole nõudeid või välistatakse need üldse, tuleb lugeda tarbijat kahjustavaks 01.07.2002 kehtima hakanud VÕS § 42 mõttes. Tarbijat kahjustavaks tuleb antud juhul lugeda tüüptingimuste kasutaja poolset tõlgendust tingimuste punktis 7.6. nimetatud akti kohta selles, et akti koostamisel ei lähtutud ElTS §68 regulatsioonist ning ei pidanudki kinni pidama Korras sätestatud nõuetest, st et akti võis koostada erapooletu tunnistaja juuresolekuta. AS-le Z esitatud arve 44098.49 krooni ei ole 17.04.2002 sõlmitud lepingu alusel tasutav rahasumma ElTS §90 lg 1 mõttes, sest vastav kokkulepe lepingus puudub. Nimetatud arve oli esitatud väidetavalt omavolilise elektrienergia kasutamise eest, seega alustel, mis on reguleeritud ElTS-ga ja Korraga. Kaebaja on viitega ElTS §90 lõikele 1 alusetult õigustanud oma seadusevastast tegevust võrguühenduse katkestamisel tarbijaga.

7. Põhjendamatu on kaebuse esitajate väide, et ETI pidi alustama AS-i Z suhtes väärteomenetlust, kuna Y AS ei ole esitanud väärteoteadet AS-i Z poolt väärteo toimepanemise kohta ElTS §102 lg 1 mõttes.

8. OÜ X poolt vaidlustatud ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli ETI poolt välja selgitatud ja 06.04.2005 otsuses nr 35-TK/ElTS märgitud asjaolud. Kuna ETI poolt oli tuvastatud, et akti olukorra fikseerimise kohta koostamisel ei olnud järgitud Korras ettenähtud nõudeid, siis ei saanud Korra nõuetele mittevastav akt olla omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse määramise aluseks Korra § 4 järgi ning võrguühenduse ja elektrienergiaga varustamise katkestamiseks 16.02.2005. Kuna tõendamist ei ole leidnud tarbija (AS Z) poolt omavoliline võrguteenuse ja elektrienergia kasutamine, siis puudus OÜ-l X ElTS §90 lg 9 p 2 tulenev õigus tarbija võrguühenduse katkestamiseks põhjusel, et tarbija kasutab elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt ElTS §68 tähenduses. ElTS §65 lg 1 p 3 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud võimaldama tarbijal kasutada võrguühendust liitumispunktis. Vaidlustatava 07.04.2005 ettekirjutusega nr 2 kohustas ETI põhjendatult OÜ- t X viima oma tegevus vastavusse ElTS §65 lg 1 punktiga 3 ning taastama AS Z tarbimiskohas Talil, Tali vallas Pärnumaal võrguühendus ning võimaldama tarbijal kasutada võrguühendust tema liitumispunktis.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et Energiaturu Inspektsiooni 06.04.2005 otsus nr 35-TK/ElTS ja 07.04.2005 ettekirjutus nr 2 on õiguspärased ja kaebustes toodud väited ei anna alust nende tühistamiseks. Y AS-i ja OÜ X kaebused tuleb jätta rahuldamata.

Sirje Tromp kohtunik