3-05-1370/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-1216/05

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-1216/05 Haldusasi I.P. kaebus AS Falck Eesti 15.08.2005.a. viivistasu otsusele nr VTO 096624 Asja läbivaatamise kuupäev 14.novembril 2005.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja I.P. vastustaja AS Falck Eesti , volitatud esindaja Alger Räpp RESOLUTSIOON HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta I.P. kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik ( HKMS §

31 lg 4 ja lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Helen Heli koostas 15.08.2005.a. viivistasu otsuse nr VTO 096624 selle kohta, et sõiduauto Rover riikliku registreerimismärgiga

732 MEV parkis 15.08.2005.a. kell 11.28.51 Liivalaia 42 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Liiklusseaduse § 50.2 lg 1 ja 6 alusel määras linnatranspordi teenindaja viivistasu summas 480 krooni.

I.P. pöördus viivistasu otsuse vaidlustamiseks Tallinna Transpordiametisse, mille märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon jättis 30.08.2005.a. protokollilise otsusega nr 29 vaide rahuldamata põhjusel, et mootorsõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, mis on tähistatud vastavate mõjualamärkidega ja parkimise eest ei olnud tasutud. Vaide rahuldamata jätmine tehti kaebajale teatavaks 05.09.2005.a. kirjaga. 20.09.2005.a. esitas I.P. kaebuse Tallinna Halduskohtusse, taotledes viivitasu otsuse tühistamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist. 03.10.2005.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohaldas esialgset õiguskaitset, peatades AS Falck Eesti 15.08.2005.a. viivitasu otsuse nr VTO 096624 kehtivuse.

KAEBUSE MOTIIVID

Kaebuse esitaja leiab, et viivistasu otsus on õigusvastane, kuna parklas puudus teave selle kohta, kuhu tuleb pöörduda ”tasumise küsimuses”. Kaebuse esitajal puudus võimalus parkimise eest tasuda. Samuti leiab kaebaja, et viivistasu otsust ei antud temale üle, vaid see oli pandud sõiduauto esiklaasile ,mis on õigusvastane ja põhjendamatu.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

AS Falck Eesti leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub see jätta rahuldamata. Liivalaia 42 asuva maja kõrval on tasuline parkimisala, millest tulenevalt peab mootorsõidukijuht seal parkimisel tasuma parkimistasu. LS § 50.1 lg 3 kohaselt tuleb parkimistasu maksta enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles seatud tasulise parkimisala algust tähendavad liiklusmärgid 387 koos osutusmärgiga 578. Tasulisest parkimisalast väljumise kohtadesse on üles pandud tasulise parkimisala lõpumärgid 397. Vastustaja on korraldanud tasulisel parkimisalal parkimise eest tasumise, sõlmides lepingud parkimispileteid müüvate ettevõtetega ja mobiilside operaatoritega, samuti on paigaldanud parkimisautomaate. Kaebuses märgitud juhul oli motorsõiduk Rover reg.märgiga 732 MEV pargitud kehtestatud tasulise parkimisala piires ilma, et oleks parkimise eest tasutud. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kooskõlas LS § 50.2

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja väitel ei olnud tal võimalik tasuda parkimise eest, sest puudus info parkimispiletite müügi koha kohta, samuti leiab kaebaja, et on põhjendamatu eeldada, et Tallinna saabuv isik oleks tuttav liiklusseaduse sätetega, mis näevad ette, et parkimise eest tuleb tasuda enne või vahetult pärast parkimise alustamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 10 sätestab parkimistasu kohaliku maksuna. Vastavalt Kohalike maksude seaduse § 141 lõike 2 esimesele lausele toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine Liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Liiklusseaduse § 50 lõike 5 teise lause järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Liiklusseaduse §-des 501-503 sätestatu kohaselt. Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal vallavõi linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning liiklusseaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. Liiklusseaduse § 502 lõige 1 kohaselt teeb parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja õigust Tallinna linna nimel viivistasu määrata, samuti ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei olnud parkimise eest tasunud.

2. Vastustaja väitel on tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele üles seatud tasulise parkimisala algust tähistavad liiklusmärgid 387 koos osutusmärgiga 578 ning tasulisest parkimisalast väljumise kohtadesse on üles seatud tasulise parkimisala lõpumärgid 397. Liivalaia 42 olid välja pandud tasulise parkimisala tasu suuruse kohta liikluskorraldusvahendid. Kaebuse esitaja ei ole väitnud teadmatust selles, et ta asub tasulisel parkimisalal või et ta ei olnud teadlik parkimistasu suurusest. LS § 501 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 p .4.1 tulenevalt tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest ,kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Sama määruse p.4.2. sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kaebuse esitaja ei kasutanud seadusest ja eespoolviidatud määrusest nr 9 tulenevat õigust 15 minuti vältel tasuta parkimiseks, seega tekkis tal kohustus parkimistasu maksmiseks LS § 501 lg 4 sätestatu kohaselt. Põhjendamatu on kaebaja väide, mille kohaselt ta arvas, et tasuda tuleb parkimise lõppedes, kuna tasulisel parkimisalal tasumise kord on sätestatud LS §

501 lg 4 . Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht:” Kas siis iga inimene peab enne Tallinnasse tulemist lugema seadust?”( tl 19) , sest käesoleval juhul on tegemist mootorsõiduki juhiga, kellele juhtimisõiguse andmise eelduseks on teatud tingimustele vastamine, mis hõlmab ka liiklusseaduse tundmist. Õigusaktide nõuete mittetundmine ei vabasta isikut nende õigusaktide nõuete täitmise kohustusest .

3.Asja arutamisel on selgunud, et üks Tallinna rohkem kui 100-st parkimispiletite müügikohast asub aadressil Liivalaia 40 ning nimetatud hoonel asub müügikoha tähistusena ka suur „P“ täht suunaga Stockmanni kaubamaja poole. Seega oli kaebuse esitajal võimalik kohapeal parkimispilet muretseda. Asjaolu, et kaebaja väitel ei olnud tal kohapeal ringivaatamiseks aega, ei tähenda viivistasu otsuse õigusvastasust.

Kaebuse esitaja väite parkimistasu maksmise võimatusest vastava informatsiooni puudumise tõttu seab kahtluse alla lisaks eespooltoodule ka kaebaja enese teine väide, mille kohaselt ta arvas, et tasuda tuleb parkimise lõppedes. Sellest väitest järelduvalt ei püüdnudki ta selgitada samas kõrval asuvat müügikohta. Käsitatava määruse p.4.3 näeb ette mitmeid võimalusi parkimistasu maksmise kinnitusena ning nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet on vaid üks moodus parkimistasu maksmise ja parkimise õiguse tõendamiseks. Kohus leiab, et ettenägelikkus võimalikuks parkimistasu maksmiseks ei ole mootorsõiduki juhile liigselt koormavaks. Põhimõtteliselt ei saagi eeldada, et igas kohas, kus saab tänava ääres parkida, oleks kohapeal parkimisautomaat või parkimispileti müügikoht. Kui praktikas on parkimisautomaatide juures info lähima parkimispiletite müügikoha kohta, ei saa sellest tuletada vastustaja kohustust parkimispiletite müügikohtade kohta informatsiooni väljapanekut igasse tasulise parkimisala parkimiskohta, mis ulatub tuhandetesse. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja toonud esile selliseid asjaolusid, mis vabastaksid teda parkimise eest tasumiseks kehtestatud nõuete täitmisest. Sellisena ei ole käsitletav ka asjaolu, et kõnealusel ajal ei olnud veel kaebuse esitaja alaliseks elukohaks Tallinn. Viidatud määruse p.4.2. sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.

4.Riigikohus on 18.11.2004.a. otsuses kohtuasjas nr 4-1-14-04 leidnud:“ Parkimismaksumenetluses tehtud viivistasu otsuse vaidlustamiseks on isikul vastavalt Liiklusseaduse § 503 lõikele 2 õigus pöörduda vaidega vallavõi linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebus. Vastavalt Kohalike maksude seaduse § 16 lõike 1 kolmandale lausele rakendatakse vaide menetlemisel Maksukorralduse seaduse 14. peatükis sätestatut. Vaide või kaebuse rahuldamise aluseks on eeskätt asjaolu, et vaide või kaebuse esitanud isikul oli parkimise õigus tegelikult tekkinud.“ Eespooltoodust tulenevalt lasub viivistasu otsustele esitatud kaebuste läbivaatamisel kaebuse esitajal tõendamiskoormus .Osundatu tuleneb nii HKMS § 15 sätestatud menetlusosalise kohustusest esitada oma väiteid kinnitavad tõendid, ennekõike aga arvestades, et tegemist on kohaliku maksuga, maksukorralduse seadusest tulenevast tõendamiskohustusest maksusumma vaidlustamisel. Kaebuse esitajal lasus kohustus tõendada, et maks on valesti määratud, selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Seega on viivistasu otsuse koostamine seoses parkimisega tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata põhjendatud.

5.Kaebuse väitel ei antud temale viivistasu otsust üle nõuetekohaselt, vaid see oli pandud auto esiklaasi klaasipuhastaja alla. LS § 502 lg 3 sätestab, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jab ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Eespooltoodust järelduvalt ei tulene seadusest nõuet, et viivistasu otsuse peab parkimisjärelevalve ametiisik andma vahetult isikule kätte. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 22.02.2001.a. otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-4-01 leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne.

Kohus märgib, et ka juhul, kui viivistasu otsuse edastamine ei oleks toimunud nõuetekohaselt, ei muudaks see koostatud viivistasu otsust õigusevastaseks ja ei tingiks selle tühistamist. Kaebuse esitajalt ei ole võetud võimalust vastuväidete esitamiseks, viivistasu otsuse vaidlustamiseks on isikul vastavalt LS § 503 lg 2 õigus pöörduda vaidega vallavõi linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebus, milliseid võimalusi on kaebuse esitaja ka kasutanud.

6.LS § 502 lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Kuna kaebaja parkimistasu oli maksmata, siis oli parkimisjärelevalve ametiisikul õigus teha viivistasu määramise otsus. Määruse p 9.6 kehtestab viivistasu määraks 480 krooni ööpäevas. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus.

Lea Kuuse kohtunik