3-04-38/3 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-38 Haldusasi L. T. ja T. T. kaebused Vallavalitsuse 5. veebruari 2001. a korralduse nr 70, 13. mai 2002. a korralduse nr 149 ja 10. märtsi 2003. a korralduse nr 230 peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-1102/2004 menetluse peatamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus M. T., M.-A. T.-P., K.-E. T. ja T. T. erikaebus Menetlusosalised Kaebajad M. T., M.-A. T.-P., K.-E. T. (L. T. õigusjärglased) ja T. T., esindaja v.adv Edith Sassian Vastustaja Vallavalitsus Kolmas isik E. S.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada erikaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-1102/2004. 2. Jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 14. detsembri 1994. a otsusega nr 5776 tunnistati Anija vallas asuva maaüksuse „“ suhtes omandireformi õigustatud subjektideks L. T., R.- H. T., T. T. ja E. T.. R.-H. T. loobus oma nõudest maa tagastamisel L. ja T. T. kasuks. E. T-ile kompenseeris Vallavalitsus tema osa maast. Maatükil asub Laevaehitustehasele kuu- lunud puhkebaas. Vallavalitsuse 5. veebruari 2001. a korraldusega nr 70 kinnitati külas asuva Laevaehitustehase puhkebaasi teenindusmaa suuruseks 0,41 ha. Val- lavalitsuse 26. märtsi 2001. a korraldusega nr 162 võeti puhkebaas arvele peremehetu ehitise- na. Vallavalitsuse 5. novembri 2001. a korralduse nr 417 alusel anti puhkebaasi elamule ja garaažile kasutusluba. Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2003. a otsusega kasutusluba tühistati. Kohus leidis, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega, sest laevatehasel puudus ehitusluba. 1. märtsil 2002 üüris vallavalitsus elamu E. S-le ning 22. märtsil 2002

3-04-38

2(3) müüs selle talle koos garaažiga. Vallavalitsuse 13. mai 2002. a korraldusega nr 149 moodustati puhkebaasi elamu juurde katastriüksus suurusega 8072 m2. Vallava- litsuse 10. märtsi 2003. a korraldusega nr 230 võimaldati E. S-l sama maaüksus ostueesõi- gusega erastada.

2. L. ja T. T. palusid 26. augustil 2002 halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Valla- valitsuse 13. mai 2002. a korralduse nr 149 ning 15. augustil 2003 halduskohtule esitatud kae- buses tuvastada 5. veebruari 2001. a korralduse nr 70 tühisus ja tühistada 10. märtsi 2003. a korraldus nr 230. Tallinna Halduskohtu 11. oktoobri 2004. a määrusega liideti haldusasjad ühte menetlusse (nr 3-1102/2004). Pärast L. T. surma astusid protsessi tema õigusjärglastena Mai T., M.-A. T.-P. ja K.-E. T.

3. Vallavalitsuse 5. augusti 2003. a korraldusega nr 534 anti E. S. elamule ja garaažile uuesti kasutusluba. L. ja T. T. palusid 1. aprillil 2004 halduskohtule esitatud kaebustes kasu- tusloa tühistada. Tallinna Halduskohtu 10. mai 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-1337/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et elamu rajati õiguslikul alusel. Halduskohtu otsuse peale esitati apellatsioonkaebus.

4. Vastustaja ja kolmas isik esitasid halduskohtule taotluse peatada käesoleva haldusasja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-1337/2004. Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2005. a määrusega taotlus rahuldati. Kohus leidis, et kahe haldusasja pooled on samad ja nad esitasid ehitiste õiguspärasuse hindamiseks samad tõendid, millele halduskohus tugines asjas nr 3-1337/2004.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. T. T., M. T., M.-A. T.-P. ja K.-E. T. erikaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt vaidlustati haldusasjas nr 3- 1337/2004 ajaliselt hilisemaid haldusakte ja kohtuotsus on apellatsiooni korras vaidlustatud. Käesolevas asjas vaidlustatud korralduste väljaandmise aluseks ei olnud hilisem kasutusluba. Hilisemad haldusaktid ei saa mõjutada varasemate haldusaktide õiguspärasust. Tõendeid tuleb kohtul uurida vahetult istungil. Halduskohus saab kõiki kaebuse väiteid käesoleva haldusasja raames kontrollida. Käesolevas asjas on kaebus halduskohtu menetluses alates 26. augustist 2002. Menetluse peatamine venitab asja arutamist ja soodustab vastustaja sellist käitumist, kus kaebuse lahendamist ära ootamata antakse välja uusi haldusakte, mis on suunatud kaeba- jate olukorra halvendamisele. Menetluse peatamise tõttu tekkiv viivitus peab olema proport- sionaalne võrreldes peatamise eesmärgiga.

6. Vastustaja ja kolmas isik ei ole tähtaegselt erikaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtula- hendi jõustumiseni.

Käesoleva asja lahend ei sõltu otseselt teises asjas vaidlustatud kasutusloa õiguspärasusest. Kasutusluba anti pärast käesolevas asjas kaebuse esitamist. Küll aga on käesolevas asjas mää- rava tähtsusega samad asjaolud, millest sõltub asja nr 3-1337/2004 lahendamine. Vaidlusalus- te asjaolude kattumine võib olla menetluse peatamise aluseks, vältimaks korduvaid vaidlusi samade asjaolude üle ja võimalikke vastuolulisi lahendeid. Siiski peab menetluse peatamine

3-04-38

3(3) olema proportsionaalne võrreldes peatamise tagajärgedega (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-2-03).

8. Ringkonnakohus leiab, et menetluse peatamine ei ole käesoleval juhul proportsionaalne. Otsuse jõustumine asjas nr 3-1337/2004 võib võtta aega aastaid. Esimene kaebus esitati käes- olevas asjas juba 2002. aastal. Samade asjaolude korduvat tuvastamist ja samade tõendite korduvat hindamist oleks halduskohus saanud vältida, liites käesoleva asja asjaga nr 3- 1337/2004. Seega oli eesmärgi saavutamiseks olemas kaebajaid vähem koormav ja ühtlasi kohasem vahend, arvestades, et HKMS § 17 kohaselt ei ole teises asjas tuvastatud asjaolude siduvus absoluutne (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3- 3-1-47-02). Kui kohus pidas siiski otstarbekamaks asi nr 3-1337/2004 enne käesolevat asja eraldi läbi vaadata, ei tohi see takistada käesoleva asja kiiret läbivaatamist. Menetluste liitmi- se võimalused ei ole ka praegu täielikult minetatud, sest pärast käesoleva asja sisulist lahen- damist halduskohtus ja võimaliku apellatsioonkaebuse esitamist võib kõne alla tulla asjade liitmine ringkonnakohtus.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus