2-05-1085/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedAS T. V. 31.05.2002 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati anda välja A. S.le eelisaktsiaid 100 000 krooni eest. Hageja tasus aktsiate eest kahes osas, 20 000 krooni 18.06.2002 ja 80 000 krooni
Legislator headnote
AI generated2-05-1085/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: AS T. V. 31.05.2002 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati anda välja A. S.le eelisaktsiaid 100 000 krooni eest. Hageja tasus aktsiate eest kahes osas, 20 000 krooni 18.06.2002 ja 80 000 krooni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHT UOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
2-2/1388/05
Tallinna Ringkonnakohus
25.11.2005, Tallinn
Eesistuja U.Loonurm, liikmed E.Haabsaar ja G.Kivinurm
A. S. hagi AS T. V. (pankrotis) vastu võlausaldajate
üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja nõude
esitamise tähtaja ennistamises.
Tallinna Linnakohtu 10.06.2005 otsus nr 2/285-2621/05
A. S. apellatsioonkaebus 10.11.2005,
avalik kohtuistung
Hageja A. S., kostja AS T. V. (pankrotis) esindaja ja
pankrotitoimkonna esimees
Jätta Tallinna Linnakohtu 10.06.2005 otsus muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda.
Kohtuotsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva
jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest 25.11.2005
ringkonnakohtu kaudu.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
AS T. V. 31.05.2002 toimunud aktsionäride üldkoosolekul otsustati anda välja A. S.le eelisaktsiaid
100 000 krooni eest. Hageja tasus aktsiate eest kahes osas, 20 000 krooni 18.06.2002 ja 80 000 krooni
26.06.2002.
Tallinna Linnakohtu 03.12.2003 otsusega, mis jõustus 02.06.2004 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega,
tuvastati AS T. V. 31.05.2002 erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsuste, sh
aktsiakapitali suurendamise otsuse, tühisust.
Tallinna Linnakohtu 19.01.2004 otsusega kuulutati välja AS T. V. pankrot ja nõuete esitamise tähtaeg
lõppes 18.03.2004.
AS T. V. (pankrotis) 24.03.2005 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet
summas 100 000 krooni kolmandas rahuldamisjärgus, kuid jäeti rahuldamata hageja
Tsiviilasja number
Kohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kohtukoosseis
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtuistungi toimumise aeg
Menetlusosalised ja nende
esindajad
RESOLUTSIOON
taotlus ennistada nõudeavalduse esitamise tähtaeg, kuna sellele vaidlesid vastu AS Hansapank ja Eesti
Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu.
05.04.2005 esitas A. S. kohtule hagi ja palus tunnistada pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 3 alusel
kehtetuks AS T. V. (pankrotis) 24.03.2005 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud
otsus osas, millega tema nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata. Hageja palub ennistada
nõude esitamise tähtaeg, kuna see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Hageja ei olnud teadlik nõude
alusest ja olemasolust. Nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamata jätmine ei vastaks
pankrotiseadusele ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldisele mõttele kaitsta kõiki võlausaldajaid.
Hageja ei olnud teadlik, et AS T. V. (pankrotis) pankrotimenetluse ajal oli kohtus läbivaatamisel nõue,
mille alusel tekkis tal kostja pankrotimenetluses nõude esitamise õigus. 2004 detsembri lõpus sai
hagejale teatavaks, et eelnimetatud aktsionäride üldkoosoleku otsus võib olla tühistatud ja ta pöördus
koheselt, 05.01.2005 pankrotihalduri poole, paludes edastada hagejale vastav kohtuotsus. Hageja sai
kohtuotsusest teada 15.01.2005 ja siis selgus, et hagejal on õigus nõuda aktsiate eest tasutud raha
tagastamist.
Hagejal ei olnud võimalik AS T. V. pankroti väljakuulutamise järgselt aktsionäride üldkoosoleku
otsuse tühistamisest tulenevat nõuet AS T. V. pankrotimenetluses esitada, kuna ta ei olnud nõude
olemasolust teadlik. Hagejal puudus võimalus ja seaduslik õigus saada teavet eelnimetatud kohtuasja
kohta, kuna ta ei olnud selles protsessis osaline.
Hageja oli AS T. V. (pankrotis) nõukogu liige alates 31.05.2002. Tööleping AS-iga T. V. (pankrotis)
lõppes 01.07.2003. Seega puudus hagejal 03.12.2003 ja juunis 2004 igasugune kokkupuude
võlgnikuga ja vähimgi võimalus saada teada mainitud kohtuotsusest. Hagejal puudusid suhted teiste
võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmetega. Hagejal lõppesid nõukogu liikme volitused võlgniku
pankroti väljakuulutamisega jaanuaris 2004. Nõukogu liikmetele dokumente ei esitatud, sisuliselt
nõukogu tööd ei toimunud. Nõukogu koosolekuid kuni pankroti väljakuulutamiseni reaalselt ei
toimunud. Kui need oleksid toimunud, oleks olnud hageja kohtuotsusest teadlik. Pankrotihaldur ei
teatanud hagejale käimasolevast kohtuasjast ja tekkinud nõude alusest, millest ta oli oma
ametikohustuste täitmise tõttu teadlik. Pankrotihaldur oli hageja kui võlausaldaja olemasolust teadlik
juba 05.02.2004, kui hageja esitas oma nõude AS T. V. (pankrotis) pankrotimenetluses, et osaleda
esimesel võlausaldajate üldkoosolekul. Pankrotihalduri pahatahtlik käitumine tõi kaasa nõude
esitamise tähtaja möödalaskmise. Hageja on seisukohal, et nõude esitamise tähtaeg on mööda lastud
kaalukatel põhjustel ja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendatud ning tähtaeg tuleb
ennistada.
Kostja vastuväited
Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja saatis 05.01.2005 pankrotihaldurile
päringu, et saada teavet kohtuasja kohta, milles K. T. L. taotles AS T. V. aktsionäride üldkoosoleku
otsuse kehtetuks tunnistamist. 24.01.2005 esitas hageja, tuginedes Tallinna Linnakohtu 03.12.2003
otsusele, pankrotihaldurile taotluse 100 000 krooni maksmiseks. Taotluse kohaselt sai ta nimetatud
kohtuvaidlusest teada 2004. aasta lõpus. Hageja väited ei ole tõendatud. Isegi juhul kui hageja sai
sellest teada 2004. aasta lõpus, oli tal võimalus teatada koheselt pankrotihaldurile oma nõudest. Seda
hageja ei teinud. Hageja pidi olema kohtuotsusest teadlik. Võlgniku pankrot kuulutati välja 19.01.2004
ja nõuete esitamise tähtaeg lõppes 19.03.2004. Hageja ei ole tõendanud, millal ta nõude esitamise
õigusest teada sai. Hageja oli protsessis osalenud kostja nõukogu liige ja seega teadis kohtuotsusest
juba varem. Nõukogu liikme mõistlikku hoolsust eeldades oli hagejal võimalik tutvuda kõigi
äriühingut puudutavate dokumentidega. Hageja ei tundnud toimuva vastu piisavalt huvi. Kostja
nõukogu
liikmena pidi hageja jälgima ka kostja juhatuse tegevust ja kui hageja oleks neid kohustusi täitnud,
oleks ta kohtuvaidlusest teadlik olnud. Nõukogu liikmete koosolekud peavad toimuma kord kuus ja
seega oleks hageja pidanud tutvuma kostja majandustegevuse dokumentidega.
Linnakohtu otsuse põhjendused
Tallinna Linnakohus jättis 10.06.2005 otsusega hagi rahuldamata.
PankrS § 102 lg 3 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise
tähtaeg jäeti ennistamata, võib võlausaldaja kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on
põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja
ennistab nõude esitamise tähtaja.
Kohus ei lugenud hageja seletusi hagiavalduse esitamisest teadasaamise kohta usaldusväärseteks. Kuni
üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseni oli hageja kostja nõukogu liige ja aktsionär. Hagiavaldus,
millest tulenevalt tekkis hagejal nõude esitamise alus kostja pankrotimenetluses, esitati kohtule
03.12.2002 (t.lk 34), ajal mil hageja oli kostja nõukogu liige.
Äriseadustiku (ÄS) § 316 kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi
juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks
üldkoosolekule. ÄS § 327 kohaselt nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete
rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt
käesoleva seadustiku paragrahvis 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Sellest tulenevalt
laienevad
nõukogu
liikmetele
sarnaselt
juhatuse
liikmetega
nii
hoolsus-,
lojaalsus-ja
konfidentsiaalsuskohustus. Üldise käitumisstandardi kehtestab TsÜS § 35, mille kohaselt peavad
nõukogu liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma liikmelt tavaliselt oodatava
hoolega ja olema aktsiaseltsile lojaalsed. Nõukogu liige peab tegutsema hoolsusega, mida tavaline
mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks.
Kohus leidis, et hageja kostja nõukogu liikmena pidi olema teadlik K. T. L. kui äriühingu juhatuse
liikme hagi esitamisest AS T. V. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Asjaolu, et äriühingu
nõukogu ei täitnud seadusest tulenevaid kohustusi, ei anna alust nõude rahuldamiseks. Põhjendamatu
on hageja väide, et olles äriühingu nõukogu liige, planeerides aktsiaseltsi tegevust, korraldades
aktsiaseltsi juhtimist ning teostades järelevalvet juhatuse tegevuse üle seaduses ettenähtud korras, ei
olnud ta teadlik kohtumenetlusest K. T. L. ja AS T. V. vahel. Kuna kohus eeldab, et hageja oli sellest
kohtuasjast teadlik, tulnuks tal esitada nõue pankrotimenetluses võimalikult kiiresti pärast Tallinna
Ringkonnakohtu 02.06.2004 otsuse jõustumist. Hageja poolt nõudeavalduse ja nõude tähtaja
ennistamise avalduse esitamine 21.02.2005 ei ole põhjendatud. Seega jättis võlausaldajate üldkoosolek
põhjendatult taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse põhjendused
Hageja palub linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtuotsus
põhineb oletustel, kuid mitte protsessi käigus esitatud tõenditel. Asjaolu, et hageja oli formaalselt
kostja nõukogu liige, ei tähenda, et ta oli kohtuasjast teadlik. Hagejal ei olnud reaalselt võimalik
ainuisikuliselt nõukogu ülesandeid täita, kuna nõukogu koosolekuid kokku ei kutsutud ning kogu teave
ja dokumentatsioon oli juhataja U. R. valduses. Kuna teised nõukogu liikmed olid passiivsed, puudus
hagejal reaalne võimalus kostja juhtimist kontrollida. Hageja kinnitas kohtuistungil, et nõukogu ei
teinud sisulist tööd teiste nõukogu liikmete passiivsuse tõttu. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja
oli kohtuvaidlusest teadlik. Tõendatud on, et hageja sai sellest teada alles jaanuaris 2005, kui
pankrotihaldur edastas hagejale kohtuotsuse. Ka pankrotitoimkonna esimees kinnitas kohtuistungil, et
tal ei ole võimalik tõendada, et hageja sai kohtuasjast varem teada kui hageja on tõendanud.
Kohtuotsust ei saa rajada järeldusele, et hageja oleks pidanud kohtuasjast
teadlik olema. Hageja leiab, et ta oleks pidanud olema sellest informeeritud, kuid kuna ta seda ei
olnud, ei saa see mõjutada tema õigusi muus osas. Ka on ebaloogiline kohtu väide, et hageja oleks
pidanud esitama oma nõude viivitamatult 02.06.2005 ehk peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Ainuüksi nõude suuruse tõttu on hageja piisavalt motiveeritud nõuet mitte hilinenult esitama ja
sellekohased viivitused saavad olla tingitud vaid objektiivsetest asjaoludest.
Vastus apellatsioonkaebusele
Kostja pankrotihaldur leiab, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei
anna alust selle tühistamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tal ei olnud võimalik
teavitada pankrotihaldurit oma nõudest kostja vastu objektiivsete takistuste tõttu. Kostja palub jätta
linnakohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pankrotitoimkonna esimees kirjalikku vastust
kohtule ei esitanud.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et
apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 330 lg-le 5 ei
korda apellatsioonikohus esimese astme lahendi põhjendusi kohtuotsuse muutmata jätmisel.
Vaidlus puudub selles, et hageja oli kostja firma tegevjuht, aktsionär ja valitud 31.05.2002 aktsionäride
erakorralisel üldkoosolekul nõukogu liikmeks. Samal üldkoosolekul otsustati suurendada aktsiakapitali
ja hageja omandas 100 000 krooni eest eelisaktsiaid. Kuna hageja oli nõukogu liige edasi, on ebaõige
apellandi väide, mille kohaselt tal puudus igasugune kokkupuude AS-ga T. V. (pankrotis) alates
01.07.2003, kui lõppes tema tööleping äriühinguga, mistõttu ta ei teadnud teda puudutavast
kohtuvaidlusest.
Hageja puhul oli tegemist isikuga, kellel oli seoses töötamisega firmas ja nõukogu liikme ülesannete
täitmisega õigus ja kohustus omada teavet ning kaebuse väide, mille kohaselt ei olnud ta kohtuasja
olemasolust teadlik, ei ole usaldusväärne.
Linnakohus on õigesti tuvastanud, et täites nõukogu liikme kohustusi tavaliselt oodatava hoolega,
nimelt teostades järelevalvet juhatuse tegevuse üle, tutvudes kõigi majandustegevust puudutavate
dokumentidega, pidi apellant olema teadlik kohtuvaidlusest, kus arutati hageja volitusi ja aktsionäri
õigusi puudutava üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle.
Kohus ennistab nõude esitamise tähtaja kaalukate põhjuste olemasolul. Selliseid põhjuseid linnakohus
ei tuvastanud ja ringkonnakohus nõustub sellega. Linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja
ringkonnakohtul puudub alus asjas kogutud tõendeid hinnates teha teistsugune otsus. Seega puudub
alus tunnistada kehtetuks võlausaldajate 24.03.2005 üldkoosoleku otsus, millega jäeti ennistamata A.S.
nõude ennistamise tähtaeg ja nõue tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 3 järgus.
Vastavalt TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi
kohtukulud, milleks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulu 13 875 krooni,
tema enda kanda. Vastustajal kohtukulude nõue puudus.
U.Loonurm
E.Haabsaar
G.Kivinurm