2-05-21698/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-1569/05

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2005.a. Narva

Narva Linnakohtu kohtunik IRIS KANGUR

Kohtuasi

TG vastuhagi JG vastu

korteriomandi ühisvaraks tunnistamise ja kinnistusraamatusse

kande tegemise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 11.11.2004.a., 22.06., 01.12.2005.a.

Istungil osalenud isikud Vastuhagi hageja TG / EL / /ja tema esindaja Olga Närgi

volikirja alusel

Vastuhagi kostja JG / ja tema esindaja Sergei Razguljajev

volikirja alusel

Sekretär

Anna Ditman

Tõlk

Natalja Kabanova

Resolutsioon

jätta vastuhagi rahuldamata

Jätta rahuldamata TG vastuhagi JG vastu tunnistada korteriomand Narva ühisvaraks

ja muuta kanne kinnistusraamatus, registrinumbri 10137 all teises osas märkides teise

kinnistusomanikuna TG.

Kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse teatavaks Narva Linnakohtu kantselei kaudu 16.12.2005.a.

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemisele järgnevast päevast põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisega linnakohtu

kaudu Viru Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamisest teatada 10 päeva jooksul kirjalikult

Narva Linnakohtule.

Kohtumenetluse käik

Narva Linnakohtu 01. detsembri 2005.a. määrusega on tsiviilasjast nr 2-436/03 JG hagis TG

vastu ühisvara jagamise nõudes eraldatud TG vastuhagi JG vastu kinnistusraamatusse kande

tegemise nõudes iseseisvaks menetluseks.

Hageja nõue ja põhjendus

Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates 26.08.1995.a. Abielu jooksul omandasid

pooled 16.05.2000.a. korteri Narva. 2001.a. alguses korraldas korteriühistu ehitise Narva maa

erastamist ning kinnistusraamatusse kandmist. 23.05.2001.a. oli kinnistusregistrile esitatud

kinnistamisavaldus. 02. märtsil 2002.a. lahkus kostja perest ning sellest ajast saadik on pooltel

abielusuhted lõppenud. 15.11.2002.a Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1836/02 on poolte

abielu lahutatud. 2003.a. tasus hageja erastamiskulud iseseisvalt, kuna jätkas korteriomandi

valdamist ning kasutamist. 29.01.2003.a. oli kinnistusraamatusse tehtud kanne omaniku kohta.

Omanikuna oli märgitud ainult kostja kuna kinnistusraamatusse kandmise ajal oli abielu juba

lahutatud. Kokkuleppele kostjaga hageja kohta kinnistusraamatusse kande tegemise kohta

jõuda pole olnud võimalik. Hageja leiab, et kuna pooled omandasid korteriomandi abielu

jooksul, siis antud vara peab pidama ühisvaraks.

Hageja palub tunnistada korteriomand aadressil Narva ühisvaraks ja muuta kanne

kinnistusraamatus, registrinumbri 10137 all teises osas märkida teise kinnistuomanikuna TG.

Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile

Kostja hagi ei tunnista. Kostja omandas abielu ajal vallasasjana Narva asuva korteri hinnaga

23 100 krooni järelmaksuga, mida tõendab 16.05.2000.a. ostu-müügi leping, not. Reg 4718.

Järelmaksu tasumise aeg oli 60 kuud. Järelmaksu tasumise esimene tähtaeg 16.08.2000.a.,

tasumise viimane tähtaeg 16.05.2005.a. Linnavara ja Majandusameti 13.08.2004.a. tõendist nr

1.6/2903, 10.08.2004.a. seisuga moodustab võlgnevus 16.05.2000.a. ostu-müügi lepingust

tuleneva järelmaksu tasumise kohustuse osas 25 643.36 krooni. Linnavara- ja Majandusameti

17.08.2004.a. tõendist nr 1.6/2944 kohaselt on järelmaksu kohustused, mis on sätestatud

16.06.2000.a. ostu-müügi lepingust not. Reg 4718 eluruumi aadressil Narva erastamiseks, JG

poolt täielikult täidetud Korteriomand aadressil Narva tekkis pärast abielu lõppemist ning

kuulub üksnes kostjale. Kui ehitis on muutunud maatüki oluliseks osaks, siis ei saa ehitise ja

maatüki omandit lahutada. Seega ei ole kohtul alust lugeda vaidlusalust korterit vallasasjana

ühisvara hulka kuuluvaks asjaks ja selle korteri lahutamiseks elamumaast, mille omanikuks on

alates 29.01.2003.a. kostja JG, mil kinnistusraamatusse tehti vastav kanne. Kostja leiab, et

hagejal puuduvad seaduslikud alused korteriomandi aadressil Narvas ühisvaraks

tunnistamiseks, samuti sel alusel kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohtu korras enda

ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist võib nõuda üksnes omaniku

abikaasa. Hageja esitas kohtusse hagi alles 02.12.2004.a., ehkki abielusuhted lõppesid juba

märtsis 2002.a. ning poolte abielu lahutati 15.11.2002.a. Praegusel hetkel ei ole hageja kostja

abikaasa.

Kohtu seisukoht

Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara

abikaasade ühisvara.

Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on 23.05.2001.a. kinnistamisavalduse alusel sisse kantud

29.01.2003.a. korteriomandi, registriosa nr 10137, omanikuna JG.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 64-1 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja

koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks,

koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt

tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui

seadus ei sätesta teisiti.

Seega tekib kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega. Kuna tegemist oli korteriomandi

esmakinnistamisega, siis on tuvastatud, et enne kinnistusraamatusse kandmist 29.01.2003.a. ei

olnud tekkinud ka korteriomandit Narva. Kohus leiab, et poolte poolt tasutud järelmaksu

kohustused ja erastamiskulud on tasutud võlaõigusliku lepingu alusel ja nende tasumine

iseenesest ei tee olematuks asjaõigusliku tehingu ja kinnistusraamatusse kandmisega tekkinud

omandiõigust korteriomandile. Ei ole võimalik lahutada korteriomandist eraldi korteriit ennast

ja korteri juurde kuuluvat maad ja nende soetamiseks tehtud kulutusi.

Narva Linnakohtu otsusega 15. novembrist 2002.a. tsiviilasjas nr 2-1836/02 on poolte abielu

lahutatud. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud tunnistada korteriomand poolte ühisvaraks,

sest korteriomand ei ole tekkinud poolte abielu kestel.

PkS § 17 lg 5 järgi kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on

kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna

kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui

kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib

teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande

muutmist.

AÕS § 65 lg 1 alusel võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema

õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu

koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist.

Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui

nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus

esitada hagi.

Perekonnaseadus sätestab otsesõnu, et kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks ja

selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, siis enda kinnisasja

ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist saab nõuda teine abikaasa.

Seega saaks sellise nõude kohtusse esitada üks abikaasa teise abikaasa vastu, kui ebaõige

kandega oleks rikutud teise abikaasa õigusi.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja ei ole enam abielus. Seega leiab kohus, et hagi

ei ole põhjendatud, sest kinnistusraamatu kanne ei riku hageja õigusi, kuna hageja ei ole enam

kostja abikaasa ja tal ei ole perekonnaseadusest tulenevat õigust nõuda enda enda

ühisomanikuks tunnistamist korteriomandile ja kinnistusraamatu kande muutmist.

Kohus on otsuse tegemisel hinnanud järgmiseid tõendeid: abielulahutuse otsus, hooneregistri

tõend, 16.05.2000.a. järelmaksukohustuste kiri ja kiri järelmaksu kohustuste täitmise

kohustuste tähtaegade kohta, Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti tõendid

06.08, 13.08, ja 17.08.2004.a., kinnistamisotsus, ostu-müügileping, kinnistusregistri väljavõte,

hageja konto väljavõtted, KÜ Rahu tõendid nr 15, 18 ja 55.

Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on kohtuotsus tehtud,

teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus jätab

hagi rahuldamata, siis jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda, kostja kohtukulude

nimekirja esitanud ei ole.

Hagi on jäetud rahuldamata eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 60, 226 lg 1.

Kohtunik

Iris Kangur