2-05-20397/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohtuasja number 2-1502/05 Otsuse teinud kohtu nimi Narva Linnakohus Otsuse kuupäev

21. detsembril 2005.a, Narvas Kohtunik Geete Lahi Kohtuasi Veronika Gusseva hagi Oleg Gussevi vastu elatise väljamõistmiseks lapse ja abikaasa ülalpidamiseks Asja läbivaatamine Eelmenetluses eelistungit pidamata Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Oleg Gussevilt Veronika Gusseva kasuks elatis poja Aleksei Gussevi, , ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1345 krooni /üks tuhat kolmsada nelikümmend viis/ krooni alates 18.11.2005 kuni poja täisealisuseni.

3. Välja mõista Oleg Gussevilt Veronika Gusseva kasuks elatis tema ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 500 /viissada/ krooni alates 18.11.2005 kuni lapse Aleksei Gussevi, , kolmeaastaseks saamiseni.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas täidetakse viivitamata.

5. Välja mõista Oleg Gussevilt riigituludesse riigilõiv 1820 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 Hansapangas või arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, märkides maksekorraldusel ära viitenumbri 2900072314 ning selgituse - riigilõiv.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad taotleda kümne päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest kajas samalt kohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga on registreeritud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Sillamäe filiaalis. Abielust sündinud poeg Aleksei. Peatselt peale lapse sündi suhted hageja ja kostja vahel halvenesid. Kostja hakkas kuritarvitama alkoholijookidega ning kulutama kohu oma sissetulekut enda peale. Kostja mingit materiaalset abi lapse ülalpidamiseks ei osuta ja tema kasvatuses ei osale. Hageja ja lapse vajadused teda ei huvita ning tegelikult on laps täielikult ainult hageja ülalpidamisel. Lapse ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 3000 krooni kuus. Lapse vajaduste hulka kuuluvad, muuseas, toidukulud, samuti pesu ja isiklike hügieenitarvete kulud. Arvestades lapse füüsilist arengut, ta vajab pidevalt uusi rõivaid ja jalatseid. Ainult käimine lasteajas maksab keskmiselt 400 krooni. Hageja on hetkel Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituudi üliõpilane, kus õppimine on tasuline. Kõrgkooli õpperaha tasumiseks, mis moodustab 21000 krooni, hageja oli sunnitud võtma pangast õppelaenu. Materiaalselt abistab hagejat ainult tema ema. Hageja sissetulekuks on peretoetus 900 krooni kuus, mis on ebapiisav lapse normaalseks füüsiliseks ja vaimseks arenguks, isegi kui hageja isiklikke vajadusi mitte arvestada. Vaatamata sellele, et hageja on kostjaga abielus ja nad elavad ühes korteris, tegelikult ühist majapidamist nad ei pea. Kostja ei eralda isegi mitte toiduraha. Seega hageja on seisukohal, et kostja on jämedalt rikkunud oma vanemakohustusi, samuti PS § 27 ja PkS § 21, 49, 50 lg 1 ja 60 lg 1 sätestatud õigusnorme.

Hageja põhistades oma nõudeid perekonnaseaduse § 23 lg 1, 50 lg 2, 60, 61 ja 70 lg 1 palub:

1. välja mõista kostjalt tema kasuks elatis poja Aleksei ülalpidamiseks summas 1345 krooni igakuuliselt alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni; 2. mõsta välja kostjalt tema kasuks elatis tema ülalpidamiseks summas 500 krooni igakuiselt, alates hagi esitamisest kuni poja A. Gussevi kolmeaastaseks saamiseni.

Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 21.11.2005 TsMS § 28 lg 1 järgi kätte toimetatud ja teda kohustati kohtule kirjalikult vastama 15. detsembriks 2005. Kohtu poolt antud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, siis vastavalt TsMS § 163 lg 2 p 1 ja 168 lg 1 p 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 168 lg 1 punkti 1 kohaselt võib kohus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 231 lg 6 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 21 kohaselt abikaasa on kohustatud oma abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidada. PkS § 23 kohaselt kui abikaasa ei täida käesoleva seaduse paragrahvis 21 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Perekonnaseaduse § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ainsateks sissetulekuteks on riiklikud peretoetused. Kostja on töövõimeline, omab töö ning alaline sissetulek. Eeltoodust lähtuvalt jõudis kohus järeldusele, et lapse ülalpidamiseks 1345 krooni suuruse elatusraha ja hageja ülalpidamiseks 500 krooni suuruse elatusraha väljamõistmine on põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest, seejuures vastavalt TsMS § 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 47 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. TsMS § lg 1 p 3 kohaselt, kui on esitatud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 16140 krooni ja 600 krooni ning riigilõivu suurus antud summadelt vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ning lisale nr 2 – 1400 krooni ja 420 krooni, s.o kokku 1820 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja riigituludesse riigilõivu 1820 krooni.

Kohus teeb tagaseljaotsuse tulenevalt eeltoodust, PkS § 21, 23, 60, 61, 70 ja juhindudes TsMS § 64 lg 1, § 163 lg 2 p 1, § 168 lg 1 p 1, § 231 lg 6, 244 lg 1 p 1 ja § 201-205.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik