2-04-1279/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Ringkonnakohus

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav 15.

detsember 2005 Tallinn

2-2/1973/05

OÜ R. hagi P. I. vastu 90 000 krooni saamiseks, korteri

ebaseaduslikust

valdusest

väljamõistmiseks

ja

väljatõstmiseks

Tallinna Linnakohtu 03.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/125-

8342/04

OÜ R. apellatsioonkaebus

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 03.10.2005 otsus osas, millega jäeti rahuldamata

hagi 90 000 krooni väljamõistmiseks ja saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2. Ülejäänud osas jääb kohtuotsus muutmata.

3. OÜ R. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt kasutas I. I. kuni tema surmani, so 04.04.2002 üürilepingu alusel

hagejale kuuluvat Tallinnas, Kunderi 4-7 asuvat korterit. Nimetatud kuupäeval

üürileping lõppes. Üürniku surma järel võttis kostja korteri ilma hageja nõusolekuta ja

seadusliku aluseta oma valdusesse. Kostja ei ole eluruumist lahkunud. Kostja on

vallanud hagejale kuuluvat eluruumi õigusliku aluseta alates 05.04.2002 ja kasutanud

seda hagejale tasu maksmata. Hagejal on õigus saada temale kuuluva korteri kasutamise

eest tasu, mis vastab vähemalt keskmisele turuhinnale, so harilikule väärtusele. Kostja

poolt õigusliku aluseta vara kasutamine ja valdus ei võimalda hagejal saada oma varalt

tulu muude isikute käest. Hageja rahaline nõue seisneb alusetust rikastumisest tulenevas

säästetud vilja väljaandmises ja alusetust rikastumisest tulenevas rikkumise teel saadud

hariliku väärtuse hüvitamises. Nõue on esitatud kostja vastu lähtudes keskmisest korteri

üürihinnast. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 90 000 krooni,

mõista Tallinnas, Kunderi 4-7 asuv

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetluse liik

korter kostja valdusest välja hageja valdusesse, kohustada kostjat välja kolima ja

vabastama korter ning keeldumise korral tõsta kostja nimetatud eluruumist välja teist

eluruumi vastu andmata.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei vaielnud vastu korteriomandi vabastamise nõudele, kuid leidis, et

põhjendamatu on hageja nõue kostjalt 90 000 krooni saamiseks. Kostja on korteri

korrastamiseks teinud kulutusi.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

3. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostja valdusest hageja valdusesse välja

Tallinnas, Kunderi 4-7 asuva korteri, kohustas kostjat välja kolima ja vabastama

hagejale kuuluva korteri ning keeldumise korral tõsta kostja korterist välja teist

eluruumi vastu andmata. Kohus jättis rahuldamata nõude kostjalt 90 000 krooni

saamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja õigeks, et ta valdab hagejale

kuuluvat korteriomandit õigusliku aluseta. Pooled kinnitasid, et nende vahel ei ole

sõlmitud üürilepingut. Seega puudub hagejal õiguslik alus üüri nõuda.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

4. OÜ R. palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata 90 000 krooni ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellant leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus

protsessiõiguse norme.

5. Hageja ei nõudnud kostjalt üüri. Nõue seisnes alusetust rikastumisest tulenevas säästetud

vilja väljaandmises ja rikkumise teel saadud hariliku väärtuse hüvitamises. Hageja nõude

õiguslikud ja faktilised põhjused on jäänud otsuse motiveerivas osas käsitlemata –

eelkõige väited, et tegemist on alusetu rikastumisega ja et alusetu rikastumine võib olla

hinnatav, mõõdetav hariliku väärtuse järgi keskmise üüritasuna. VÕS §-le 271

kohaldamiseks puudusid alused, kuna hageja sellele ei tuginenud. Kohus jättis

kohaldamata sätted, mis puudutavad alusetut rikastumist. Kohus jättis tähelepanuta, et

hageja ei vaielnud hagile vastu põhjendusel, et temal ei ole üürnikustaatuse puudumise

tõttu kohustust „üüri“ või hüvitist tasuda.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. P. I. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lg 1 sätestatust kontrollis

ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati, s.o osas, millega kohus jättis

rahuldamata hageja nõude 90 000 krooni saamiseks. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud

materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada TsMS §-de 333

lg 2 ja 334 lg 1 p 3 alusel protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

8. TsMS § 3 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti

läbi vaadata ning lahendada. TsMS § 163 lg 1 kohaselt toimub pärast avalduse

menetlusse võtmist kohtus eelmenetlus, milles kohus valmistab asja ette niisuguse

põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. TsMS

§ 164 sätestab eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluses selgitab kohus välja muu hulgas

hageja nõuded ja kostja vastuväited ning nende põhjendused, tõendid, mis

protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga

tahetakse

tõendada.

Eelmenetluse

ülesannete

täitmiseks

võib

kohus

nõuda

protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid. TsMS §

171 lg 1 järgi peab kohus tagama kohtuistungil protsessiosalistele asjas tähtsate

asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kolleegium on seisukohal, et linnakohus ei ole

eeltoodut järginud.

9. Hagiavalduse kohaselt seisnes hageja 90 000 krooni nõue alusetust rikastumisest

tulenevas säästetud vilja väljaandmises ja õiguse rikkumise tõttu saadu hariliku väärtuse

hüvitamises. Kohus jättis nimetatud nõude rahuldamata põhjendusel, et poolte vahel

puudus üürisuhe ja tulenevalt sellest ei pidanud kostja hagejale ka üüri maksma. Asja

materjalidest nähtuvalt ei olnud pooltel vaidlust üürisuhte ega üüritasu üle, vaid selle üle,

kas kostja on hageja arvel alusetult rikastunud ja säästnud. Eeltoodust järeldub, et kohus

ei selgitanud välja hageja tegelikku nõuet ega asjaolusid, millele tema nõue tugineb.

Kohus ei lahendanud nõuet, mille hageja kostja vastu tegelikult esitas. Kuna hageja

rahalise nõude osas sisuline kohtuotsus puudub, tuleb asi saata tühistatud osas

linnakohtule

uueks

arutamiseks

eelmenetluse

staadiumist.

Seadusele

vastava

eelmenetluse läbiviimine tagab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemise

võimaluse ning pooltele seadusest tuleneva apellatsiooni korras edasikaebeõiguse

teostamise. Kohtukulude jaotamine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav