2-05-19255/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-1056/05

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Lääne- Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otuse tegemise aeg ja koht 16.november 2005.a. Rakvere

Tsiviilasja number

2-1056/05

Tsiviilasi

E. A.-O. hagi R. O. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA E. A.-O., isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx; esindaja E. L., Rakvere Karja 22, volikirja alusel.

KOSTJA R. O., isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

16.11 2005.

RESOLUTSIOON

hagi mitte rahuldada

Jätta rahuldamata E. A.-O. hagi R. O. vastu elatise väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus maakohtu kaudu Viru Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kaebuse esitamise soovist teatada kirjalikult maakohtule 10 päeva jooksul.

Hageja nõuded

Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxx.a.. Alates xxxx,.a. xxxxx pooled koos ei ela ning hageja soovis lahutust (tsiv.asi 2-983/05). Hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulekuks on riiklik toetus. Kostja ei ole hagejat vabatahtlikult toetanud ega tema ülalpidmaisekes elatist maksnud Kostja ei ole täitnud PerekS § 21 sätestatud abikaasa ülalpidamise kohustust, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatusraha hageja ülalpidamiseks 1000 krooni kuus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni 04.01.20.a.- 3344 krooni., samas on kostja poolt tsiv.asjas 2-983/05 esitatud pangakonto väljavõttest näha, et kostja arvele on erinevatel perioodidel laekunud täiendavaid rahasummasid.

Hageja on majanduslikult tunduvalt halvemas olukorras, hagejal ei ole väikse lapse kasvatamise tõttu võimalik tööle minna. Arvestades kostja varanduslikku seisundit ja hageja vajadusi on igakuise elatusraha põhjendatud suuruseks 1000 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Kostja sissetulek ei võimalda maksta hagejale elatist. Kostja kulude arvestus on toodud tsiv.asjas 2- 983/05 esitatud vastuses. Kostja soovib tugineda hagi rahuldamata jätmisel PerekS § 24 p.2 sättele, mille kohaselt kohus võib vabastada abikaasa teise abikaasa ülalpidamiskohustustest, kui abielu kestis lühikest aega. Poolte xxxxxxxx sõlmitud abielu lõppes sisuliselt xxxxxx.a. xxxxxxxx.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, kuid ei kuulu rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Perekonnaseaduse § 23 kohaselt kui abikaasa ei täida §-s 21 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus abikaasa ülapidamiseks välja igakuise elatusraha, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest.

Perekonnaseaduse § p.2 kohaselt kohus võib abikaasa vabastada teise abikaasa ülapidamiskohustustest või piirata seda kohustust tähtajaga kui abielu kestist lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel.

Hageja on on piisavalt põhjendanud elatise suuruse ja oma vajaduse seost ning alust esitada hagi nõue. Kostja ei ole nõus olnud elatise tasumisega, kuivõrd seda ei võimalda tema varaline seisund ja abielu kestis väga lühikest aega.

Kohus leiab, et kostja varaline seisund on ebapiisav selleks, et lisaks poolte ühise lapse ülalpidamiseks makstavale elatisele välja mõista elatis ka hageja enda ülalpidamiseks. Kostja sissetulek on 3344 krooni kuus, millest hageja on soovinud lapse ülalpidamiseks elatist saada 2500 krooni, mida ta menetluse käigus vähendas summani 1345 krooni kuus. Ka elatise nõude rahuldamisel ettenähtud elatise miinimumsuuruses 1345 krooni kuus, jääb kostja vabadeks rahalisteks vahenditeks 3344-1345= 1999 krooni, ms on ilmselgelt piiripealne täiskasvanud inimese toidu, riiete ja elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Kohus peab mõistlikuks, et võimalusel peaks kohustatud poolele kätte jääma 80% hetkel kehtivast minimaalpalgast ja kui kostja tasub poolte ühise lapse kasuks seaduses ettenähtud suuruses elatist, siis jääb talle kätte 1999 krooni, mis on vähem kui 80% miinimumpalgast. Seetõttu ei pea kohus kostja varanduslikku seisundit piisavaks hagi rahuldmiseks.

Kohus peab kostja varandusliku seisundi ebapiisavusest hagi rahuldamata jätmise alusena enam põhjendatuks kostja esitatud teist alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Poolte kinnitusel on xxxxxxxxxx sõlmitud abielu sisuliselt lõppenud xxxxxx.a. xxxxxxxx, ehk tegelik registreeritud kooselu, abielu PerekS -s toodud kohustusi tekitavas mõistes, on kestnud vähem kui 1 aasta, mis on piisav alus jätta rahuldamata abikaasa ülalpidamise nõue.

Hagi on tõendatud poolte seletusega, tsiv.asjast 2-983/05 kostja varandusliku seisundi kohta esitatud tõenditest koopiate tegemisega ja lisamisega käesoleva asja toimikusse, hageja kulude arvestusega.

Hageja kohtukulud jäävad hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt tema enda kanda.

Kohtunik:

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Õ. Bamberg

Kohtuotsus jõustus 31.juulil 2006.a Viru Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent

Õ. Bamberg