2-03-229/3 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr 2-2/1372/05

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud

kohtulahend

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Kohtuistungi

toimumise aeg

Menetlusosalised ja

nende esindajad

2-2/1372/05

Tallinna Ringkonnakohus

Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Rein Pokk

08.12.2005 Tallinnas

J. G. hagi AS Estonian Holidays vastu

aktsiaraamatu kande tühisuse tunnustamiseks

Tallinna Linnakohtu 10.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/32-

3842/03

J. G. apellatsioonkaebus

22.11.2005

Apellant ja tema esindaja vandeadvokaat M. H.;

vastustaja esindaja vandeadvokaat I. O.

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Linnakohtu 10.06.2005 otsus muutmata

ringkonnakohtu

otsuses

toodud

põhjendustel

ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

Välja mõista J. G.-lt 27 612 kr. apellatsioonimenetluse

õigusabikulu AS E. H. kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud

J. G. esitas 02.05.2003 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus tunnustada AS E. H.

juhatuse poolt 11.09.2000 tehtud aktsiaraamatu kande tühisust.

Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale 47% AS E. H. (endise ärinimega AS E. P.)

asutamisaktsiatest (685 aktsiat) nimiväärtusega 1 000 krooni iga aktsia. 06.03.2000 sõlmis

hageja S. R. D.-ga aktsiate ostu-müügilepingu 682 aktsia omandamiseks D. poolt.

05.07.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-504/01 tuvastas Viljandi Maakohus aktsiate

ostu-müügilepingu tühisuse. Eelnimetatud tühise lepingu alusel kanti aktsiaraamatusse

06.03.2000 aktsionärina S. R. D.. Pärast aktsiaraamatusse kande tegemist teatasid

kaasaktsionärid V. A., H. J., Ü. K., E. K., J. K., U. R., M. S., L. S., J. U., A. U. ja E. V.

ostueesõiguse teostamisest ja asusid S. R. D. asemel ostu-müügilepingus aktsiate

omandajaks. 11.09.2000 tegi kostja juhatus aktsiaraamatusse uue kande, millega kanti 682

AS E. H. aktsiat kaasaktsionäride nimele nende kaasomandisse. 30.11.2000 aktsiaraamatu

kandega jagati kaasomandis olevad aktsiad kaasaktsionäride vahel.

Hageja väitis, et S. R. D. poolt aktsiate omandamine ja selle alusel aktsiaraamatusse

kannete tegemine on algusest peale kehtetu, kuna aktsiate ostu-müügileping oli näilikkuse

tõttu tühine (TsMS § 69 lg 2). Tühist tehingut ei pea täitma ja selle järgi saadu peavad

pooled tagastama. Kolmandate isikutena kostja poolel kaasatud kaasaktsionärid ei saanud

omandada tühise tehingu järgi õigusi, kuna ÄS § 229 lg-st 3 ning AÕS § 256 lg-st 1 ja §

264 lg-st 3 ja §-st 265 tulenevalt läksid ostja õigused ja kohustused ostueesõiguse

teostajale üle samas mahus, nagu need olid esialgsel ostjal. Kehtinud TsÜS § 69 lg 3,

mille kohaselt näiliku tehingu järgi saadud vara üleminekul heausksele omandajale

loetakse see üleläinuks õiguslikul alusel, ei ole kohaldatav, sest ostueesõigust teostanud

isikud ei omandanud aktsiaid iseseisva tehingu alusel S. R. D.lt, vaid sama ostu-

müügilepingu järgi hagejalt. Samuti ei tunne kehtiv õigus õiguste heauskset omandamist.

Ostueesõiguse teostamine ei olnud nõuetekohane. Kostja põhikirja p 3.2.3 järgi võis

ostueesõigust teostada hiljemalt ühe kuu jooksul päevast, mil juhatus informeeris

aktsionäre võõrandaja soovist müüa oma aktsiad. 06.03.2000 kanti S. R. D. poolt aktsiate

omandamine aktsiaraamatusse ning samal päeval teatati aktsiate müügist teistele

aktsionäridele. Vastavalt aktsiaraamatu kandele teostati ostueesõigust aga alles

11.09.2000. ÄS § 229 lg 2 ja AÕS § 264 lg 1 järgi pidi avaldus olema notariaalne.

Kaasaktsionärid teatasid ostueesõiguse teostamise soovist vaid kostja juhatusele,

notariaalset avaldust ostjale ja müüjale ei esitatud.

Hageja omandiõigus 682 AS E. H. aktsiale ei ole kunagi lõppenud, kuid ebaõige

aktsiaraamatu kanne ei võimalda hagejal teostada oma õigusi aktsionärina. Kostja rikkus

aktsiaraamatu

kannet

omavoliliselt

muutes

hageja

õigusi,

kuna

asjaõigusliku

käsutustehingu abstraktsiooniprintsiibist lähtudes võis avalduse aktsiaraamatu kande

muutmiseks esitada aktsiaraamatusse omanikuna kantud isik (hageja) või aktsiate

omandaja (S. R. D.).

Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu, leides, et hagi on alusetu ja pahatahtlik.

Kaasaktsionäride ostueesõiguse teostamise aluseks olnud tehing ei olnud näilik, vaid sellel

olid õiguslikud tagajärjed: tehingu eest tasuti ja aktsiate omandiõigus

2(6)

läks üle. Hageja kinnitas tehingueelselt tehingu sõlmimise kavatsust ja kaasaktsionäride

ostueesõiguse olemasolu. 02.05.2000 andis hageja kirjaliku kinnituse aktsiate

omandiõiguse ülemineku ja 852 500 krooni müügihinna kättesaamise kohta ning tegi

06.03.2000 ettepaneku ostueesõiguse teostamiseks. Viljandi Maakohtu 05.07.2001 otsus

ei ole TsMS §-st 242 tulenevalt siduv kostjale ega kolmandatele isikutele, sest nemad ei

võtnud sellest tsiviilasjast osa. Isegi kui tehing oleks olnud näilik, siis kehtinud TsÜS

§ 69 lg 5 [p. o lg 3] alusel läksid aktsiad kolmandate isikute heausksesse omandusse.

AS E. H. leidis ka, et hageja kasutab ebakohast õiguste kaitse viisi. Kehtiv seadus ei tunne

enam aktsiaraamatu kandeid ja need kanded ei mõjuta hageja õigusi ega vabadusi. Aktsiad

kuuluvad registreerimisele Eesti Väärtpaberite Keskregistris (ÄS § 228 lg 1). Kolmandad

isikud kanti aktsiaraamatusse ostueesõiguse teostamise tehingu alusel. Ostueesõiguse

teostamist kui tehingut ei ole hageja vaidlustanud. Kande aluseks on kehtiv tehing.

Sisuliselt on hagi suunatud kolmandate isikute vastu, kelle aktsionäriõigused ja

omandiõigus aktsiatele on vaidlustatud. Hageja kui mitteomanik ei saa nõuda

aktsiaraamatu kande muutmist.

Kolmandad isikud kostja poolel Vaike Aarpuu, Hilja Juurik, Ülle Kirsimäe, Elmu

Kruuser, Jaanika Kullerkupp, Urve Reial, Maila Saar, Leelo Suurväli, Jelena Udod, Anu

Uljas ja Ela Vood ühinesid kostja vastuväidetega hagile ning leidsid, et nad teostasid

nõuetekohaselt ostueesõigust 682 AS E. H. aktsiale, mille võõrandamise tahet hageja oli

täiesti selgelt kirjalikus vormis väljendanud, ning omandasid nimetatud aktsiad heauskselt.

S. R. D.le on rahvusvahelise maksekorraldusega 19.09.2000 üle kantud aktsiate ostuhind

852 500 krooni. Aktsiate omandamise ajal ei võinud kolmandad isikud teada omandamise

takistustest.

Linnakohtu otsus

Tallinna Linnakohus jättis 10.06.2005 otsusega hagi rahuldamata järgmistel põhjendustel.

Kohtule tõendina esitatud aktsiaraamatuga on tõendatud, et vaidlusaluste aktsiate

omanikena kanti 30.11.2000 aktsiaraamatusse kolmandad isikud. Viljandi Maakohtu

05.07.2001 otsus, millega hageja peab tõendatuks asjaolu, et on endiselt vaidlusaluste

aktsiate omanik, tehti ajaliselt üle poole aasta hiljem kui aktsiaraamatu kanne

kolmandate isikute kui aktsiate omanike kohta. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda

aktsiaraamatu kande tühisuse tuvastamist ilma kolmandate isikute omandiõiguse

vaidlustamiseta. Õige ei ole hageja väide selle kohta, et S. R. D. kanti

aktsiaraamatusse aktsionärina tühise lepingu alusel. Nimetatud kanne aktsiaraamatusse

tehti 06.03.2000, kohtuotsus tehingu tühisuse kohta aga 05.07.2001.

Hageja on väitnud, et tema ja S. R. D. vaheline 06.03.2000 aktsiate ostu-müügileping on

tühine näilikkuse tõttu. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 69 lg 3 sätestas, et näiliku

tehingu järgi saadud vara üleminekul heausksele omandajale loetakse see üleläinuks

õiguslikul alusel. Kolmandad isikud on heausksed omandajad, sest nende omanikuna

aktsiaraamatuse kandmise ajal ei olnud olemas Viljandi Maakohtu otsust, millega tuvastati

tehingu tühisus. Kuna hageja ei ole aktsiate omandiõigust vaidlustanud ega kolmandate

isikute vastu hagi esitanud, tuleb aktsiaraamatu kande tühisuse tunnustamise nõue jätta

rahuldamata ning puudub vajadus analüüsida ostueesõiguse teostamise õiguspärasust ja

tunnistajana ülekuulatud A. H. ütlusi.

3(6)

Hageja ei ole vaidlustanud ka ostueesõiguse teostamise tehingut, mille alusel kolmandad

isikud aktsionäridena aktsiaraamatusse kanti. Aktsiaraamatu kande tühisuse tuvastamine

on seotud kolmandate isikute omandiõigusega aktsiatele, sest esitatud hagi rahuldamise

korral kaotaksid kolmandad isikud omandiõiguse aktsiatele. Samas ei ole hageja soovinud

nende vastu hagi esitada. Samuti ei vabasta Viljandi Maakohtu 04.07.2001otsus tulenevalt

TsMS § 94 lg-st 2 hagejat aktsiate ostu-müügitehingu tühisuse tõendamise kohustusest,

sest sellest tsiviilasjast ei võtnud osa samad pooled ega kolmandad isikud.

TsMS § 72 lg-st 3 tuleneb, et hageja otsustab, kelle vastu ta hagi esitab. Kooskõlas TsMS

§ 77 lg-ga 1 kaasab kohus kostjana isiku, kelle vastu hageja on nõude suunanud, kuid keda

ta ei ole hagiavalduses kostjana märkinud. Oma 08.08.2003 avalduses põhjendas hageja,

miks ta esitas nimelt sellise nõude ja valis kostjaks aktsiaseltsi E. H., ning leidis, et

kolmandad isikud ei pea olema asjas kostjateks. Hageja nõue aktsiaraamatu kande

tühisuse tunnustamiseks ei ole suunatud kolmandate isikute vastu, mistõttu kohtul puudub

alus omal algatusel kolmandate isikute kaasamiseks protsessi kostjatena.

Apellatsioonkaebus

Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Linnakohtu 10.06.2005 otsuse täies

ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant palub oma kohtukulud välja

mõista vastustajalt ja jätta vastustaja kohtukulud viimase enda kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus ebaõigesti

materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ja hindas vääralt tõendeid.

Protsessiõiguse normide (TsMS § 231 lg 4) oluline rikkumine kohtu poolt väljendus

enamuse hageja väidete ja tõendite analüüsimata jätmises. Hagi rahuldamata jätmise

ainsaks motiiviks oli, et hageja ei ole esitanud omandiõiguse tunnustamise hagi

kolmandate isikute vastu. Apellant ei nõustu kohtu sellise järeldusega ja palub

ringkonnakohut lahendada asi sisuliselt. Sealjuures jääb apellant oma esimese astme

kohtus esitatud põhiväidete juurde, mille kohaselt 06.03.2000 sõlmitud aktsiate ostu-

müügileping oli tühine ja kehtetu algusest peale, mis on tuvastatud Viljandi Maakohtu

05.07.2001 kehtiva kohtuotsusega, ning seetõttu oli aktsiaraamatusse aktsiate uute

omanike kohta kannete tegemine ebaseaduslik. Isegi juhul, kui tühise tehingu alusel oleks

lubatud ostueesõigust teostada, rikkusid kolmandad isikud oluliselt ostueesõiguse

teostamise korda (tähtaja möödalaskmine ja ostjale notariaalse avalduse mitteesitamine

ostueesõiguse kasutamise kohta), mistõttu ei tekkinud kostjal alust hageja kustutamiseks

aktsiaraamatust. Apellant märgib veel, et aktsiate ostu-müügilepingu näilikkust on

kinnitanud mõlemad tehingu pooled (S. R. D. ja hageja) ja õiguslike tagajärgede

saabumine tehingu näilikkust ei välista, kuna TSÜS § 69 lg 1 kohaselt on näilikkuse

tuvastamisel määrav poolte kavatsus mitte luua õiguslikke tagajärgi. Omandiõiguse

tuvastamine võib hagi lahendamisel olla üheks tuvastamisele kuuluvaks asjaoluks ega pea

olema iseseisvaks hagi esemeks. Eeltoodud kostja seisukohad jättis linnakohus

arvestamata, mistõttu palub apellant nendele hinnangu anda apellatsioonimenetluses.

Apellant selgitab veel kord oma nõuet, mis on suunatud aktsiaraamatu kande tühisuse

tuvastamisele aktsiaraamatus ebaõige kande teinud isiku ja aktsiaraamatu pidaja (ÄS §

233 lg 1) vastu. Kui kohus leidis, et AS E. H. ei ole õige kostja, oleks ta

4(6)

pidanud TsMS § 77 lg 1 kohaselt kaasama õige kostja omal algatusel. Hageja seisukoht oli

see, et tema omandiõigus aktsiatele ei ole lõppenud ning puudus vajadus algatada eraldi

omandivaidlus.

Apellant ei ole nõus kohtu poolt materiaalõiguse normide kohaldamisega antud vaidluses.

TsÜS § 69 lg 3 ei anna alust tuvastada kolmandate isikute heausksust aktsiate

omandamisel, kuna TsÜS § 69 lg 3 on kohaldatav vaid aktsiate omandaja S. R. D.

heausksusele. Õige ei ole kohtu seisukoht, et tehing on tühine alles vastava kohtuotsuse

tegemise momendist, st et kolmandad isikud on heausksed omandajad, sest nende

omanikuna aktsiaraamatusse kandmise ajal ei olnud olemas Viljandi Maakohtu otsust.

Enne 01.07.2002 kehtinud TSÜS § 66 lg 3 sätestas, et tühine tehing on kehtetu algusest

peale.

Apellandi arvamuse kohaselt on linnakohtu otsus vastuoluline, mis ei ole kooskõlas TsMS

§ 227 lg-ga 1. Kohus on tõdenud, et jätab analüüsimata ostueesõiguse teostamise asjaolud

ja tunnistaja A. H. ütlused. Samas ei ole jälgitav kohtu mõttekäik, mille põhjal tuvastati

kolmandate isikute poolt AS-i E. H. aktsiate heauskne omandamine ilma ostueesõiguse

teostamise asjaolusid hindamata. Kohus jättis tähelepanuta kõik antud asjaolude kohta

menetluse vältel kogutud tõendid, v.a. aktsiaraamatu ja Viljandi Maakohtu otsuse.

Vastused apellatsioonkaebusele

Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning mõista

hagejalt välja kostja kohtukulud apellatsioonimenetluses. Kostja taotleb ringkonnakohtult

kontrollida TSMS §-s 4 sätestatud asjaolu esinemist, ehk kas AS E. H. aktsiaraamatu

11.09.2000 kanne rikub hageja õigusi ja vabadusi. Kohus peab hagi lahendamisel jääma

hagi piiridesse. Hageja ei ole vaidlustanud aktsiaraamatu kandeid, mis on tehtud S. R. D.

poolt hagejalt aktsiate omandamise kohta 06.03.2000. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-58-

00 rõhutanud, et TSMS §-s 4 sätestatud asjaolu puudumine on hagi rahuldamata jätmise

iseseisvaks aluseks, samuti on hagi rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks ebakohase

õiguste kaitse viisi valik. Hagi rahuldamine mitteomaniku suhtes oli õiguslikult võimatu

nii materiaalõiguse kui protsessiõiguse aspektist. Kostja ja kolmandad isikud ei

tunnistanud

hageja

omandiõigust

vaidlusalustele

aktsiatele

ning

omandiõiguse

tunnustamise hagi oleks tulnud esitada kolmandate isikute vastu. Hagi esitamine vale

kostja vastu on hagi rahuldamata jätmise alus.

Kolmandad isikud kostja poolel V. A., H. J., Ü. K., E. K., J. K., U. R., M. S., L. S., J.U.,

A. U. ja E. V. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata,

toetades kostja vastuväiteid apellatsioonkaebusele.

Ringkonnakohtu istung

Istungil palusid apellant ja tema esindaja kaebuse rahuldada, vastaustaja esindaja –

rahuldamata jätta.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

5(6)

Ringkonnakohus leidis, et otsuse põhjendusi tuleb muuta, kuid apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks puudub alus.

Linnakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta kohtu otsustus selle kohta, et kolmandad

isikud omandasid aktsiad heauskselt. Tähendatud asjaolu oleks asjakohane siis, kui

tegemist oleks aktsiad omandanud isikute vastu esitatud omandiõiguse tunnustamise

hagiga, kuid nagu linnakohus õigesti tuvastas, sellise hagiga antud juhul tegemist ei ole.

Ülejäänud osas kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 330

lg.5 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Linnakohtu otsuse põhjendusi tuleb aga täiendada järgmisega.

TsMS § 4 lg.1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või

vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Õigus hagi

esitamisele ei anna veel õigust hagi rahuldamisele. Õigus hagi rahuldamisele tekib siis, kui

hageja tõendab oma subjektiivsete tsiviilõiguse rikkumise või vaidlustamise ning tema

poolt taotletav õigust kaitse viis omab tähtsust hageja rikutud õiguse taastamisel või

vaidlustatud õiguse tunnustamisel.

Nagu hageja ise õigesti märgib, et ole aktsiaraamatu kandel aktsiate omandi suhtes

konstitutiivset tähendust. Seega aktsiaraamatu kande vaidlustamisega ei ole võimalik

hageja omandit aktsiatele tunnustada ehk siis tema väidetavat subjektiivsete tsiviilõiguste

(omandi) rikkumist või vaidlustamist kõrvaldada. Aktsiaraamatu kande tühisuse

tunnustamine ei oma seetõttu hageja väidetavate tsiviilõiguste suhtes aktsiatele õiguslikku

tähendust, isegi kui aktsiate ostueesõigust teostanud isikud oleksid kande tühisuse

tunnustamise protsessi kaaskostjatena kaasatud.

Seega tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

TsMS § 60 lg.1 ja 61 lg.1 alusel mõistab kolleegium hagejalt kostjale välja

apellatsioonimenetluse õigusabikulu 27 612 kr.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Rein Pokk

6(6)