2-05-253/3 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Ringkonnakohus

R. Allikvere, Ü. Jänes, T. Kollom

15. november 2005 Tallinn

2-2/1482/05

K. D., K. R., H. V., T. T., T. K., R. L., M. B., H. V. ja T. V.

hagi

E.

J. vastu

kinnistusraamatusse

teeservituudi

sissekandmiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu

tuvastamiseks

Tallinna Linnakohtu 23.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/285-

704/05

K. R., K. D., T. T. ja H. V. apellatsioonkaebus

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Linnakohtu 23.05.2005 otsus muutmata.

2. K. R., K. D., T. T. ja H. V. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Välja mõista K. R.lt apellatsioonimenetluse kohtukulud 2950 (kaks tuhat üheksasada

viiskümmend) krooni E. J. kasuks.

4. Välja mõista K. D.lt apellatsioonimenetluse kohtukulud 2950 (kaks tuhat üheksasada

viiskümmend) krooni E. J. kasuks.

5. Välja mõista T. T.lt apellatsioonimenetluse kohtukulud 2950 (kaks tuhat üheksasada

viiskümmend) krooni E. J. kasuks.

6. Välja mõista H. V.lt apellatsioonimenetluse kohtukulud 2950 (kaks tuhat üheksasada

viiskümmend) krooni E. J. kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt kuuluvad pooltele korteriomandid Tallinnas, XXX asuvas elamus. Kostja

omandas 12.07.2004 korteriomandi XXX maja kolmandal korrusel. Nimetatud korteriomandi

esiku kaudu on olnud alates korteri nr 12 ehitamisest tagatud

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetluse liik

juurdepääs kaasomandis olevale kolmanda korruse osale (pööning), mis ei kuulu ühegi

korteriomandi reaalosa hulka. Kostja korteriomandi endine omanik lubas hagejatel kasutada

ilma takistusteta ja vastusooritusteta oma korteriomandi reaalosa (esikut) pööningule

juurdepääsuks. Pööningul asuvad R. L. korteriomandi küttesüsteemi osa (gaasiseadmed).

Juurdepääs pööningule on hädavajalik samuti katusetööde tegemiseks, seadmete korrashoiuks ja

tuleohutuse nõuete seisukohast. Alates 02.08.2004 hagejate juurdepääs kaasomandis olevale

pööningule muutus võimatuks, kuna kostja takistas T. V. oma korteriomandi reaalosa kaudu

pööningule minemast põhjendusel, et see rikub tema kodurahu. Samuti keeldus kostja korduvalt

teiste hagejate lubamisest oma korteriomandi reaalosa kaudu pööningule. Hagejad üritasid

mitmeid kordi kostjaga kokkuleppele jõuda juurdepääsu võimaldamiseks pööningule, kuid

kostja keeldus sellel teemal läbirääkimisi pidamast. 22.08.2004 toimus XXX majas asuvate

korteriomandite omanike koosolek, kus kostja keeldus jätkuvalt läbipääsu lubamast oma

korteriomandi reaalosa kaudu ning tegi ettepaneku leida mõni teine juurdepääs. Kostja pakkus

alternatiivina maja välisseina redeli ehitamist pööningule ronimiseks või juurdepääsu mõne teise

korteriomandi reaalosa kaudu. 17.10.2004 toimunud XXX majas asuvate korteriomandite

omanike koosolekul lubas kostja juurdepääsu pööningule oma korteriomandi reaalosa kaudu

vaid hädajuhtudel, näiteks katuse parandamine, pööningul olevate gaasiseadmete remont.

25.10.2004 soovis K. R. viia oma jalgratta pööningule, aga kostja takistas tal seda tegemast.

Pärast pikaajalisi läbirääkimisi lubas kostja hagejal siiski jalgratta pööningule viia. 11.11.2004

soovisid pööningule pääseda hagejatele kaabeltelevisiooni teenust pakkuva AS Starman

töötajad, kuna vigastatud kaablite tõttu ei olnud hagejatel kaks eelnevat päeva võimalik

televisiooni vaadata. Kostja keeldus AS-i Starman töötajaid pööningule lubamast oma

korteriomandi reaalosa kaudu. 12.01.2005 parandasid kostja tellimusel maja hooldaja AS-i

Brem Kinnisvarahooldus töötajad maja katust. K. R. sai kostjalt loa tööde käigus juurdepääsuks

pööningule ja märkas, et seal on kostja isiklikud asjad, mis annab alust arvata, et kostja on

asunud ainuisikuliselt pööningut kasutama, takistades samaaegselt teistel kaasomanikel

pööningut kasutamast. Hagejatel puudub igasugune võimalus ehitada teine mõistlik juurdepääs

kaasomandis olevale pööningule. Kuna kostja korteriomandi reaalosa osas on juba olemasolev

uks pööningule, mis on nähtav juba 1951.a plaanilt, siis ei ole mõistlik ehitada uus juurdepääs

mõne teise korteriomandi kaudu. Samuti ei ole võimalik ehitada juurdepääsu redeli näol maja

välisseina kaudu, sest redelit mööda pööningule ronimine oleks ebaotstarbekas ning ohtlik

hagejate elule ja tervisele. Kostja takistab hagejatel kinnisasja ehk korteriomandi mõttelise osa

kasutamist ning ei paku omalt poolt välja ka mõistlikke tingimusi, milliste olemasolu korral

saaksid hagejad juurdepääsu pööningule. XXX maja kolmandale korrusele asuvale kaasomandis

olevale osale on hetkel võimalik juurdepääs hagejate kinnisasjalt ehk korteriomandite

reaalosadelt üksnes kostja kinnisasja kaudu. Hagejatel puudub võimalus muul viisil, kui kostja

korteriomandi reaalosa kaudu minna pööningule, hoiustada seal asju ning teostada seal maja

korrashoiuks vajalikke hooldustöid, st kasutada tavapärasel viisil. Hagejad soovisid, et kohus

seaks registriossa nr 82818 hagejate korteriomandite kasuks läbipääsuservituudi alljärgnevatel

tingimustel:

1. juurdepääs pööningule läbi kostja korteriomandi esiku pööningu tavapärase kasutamise

eesmärgil;

2. juurdepääs pööningule läbi kostja korteriomandi reaalosa kahel päeval kalendrinädalas

kostjaga eelnevalt kokkulepitud päeval ja ajavahemikus;

3. hagejad teatavad pööningule juurdepääsu vajadusest kostjale vähemalt kaks päeva ette;

4. hagejad teatavad vajadusest pööningule minna kirjalikult, pannes vastava kirja maja

teadetetahvlile. Samaaegselt teatab läbipääsu vajav isik kostjale sellest suuliselt kostja

poolt teatatud mobiiltelefoni numbril, kui kostja või tema esindajad on nendel

numbritel kättesaadavad. Vastav teade loetakse kätteantuks arvates teadetetahvlile

lisamisest;

5. kui pööningule on vajalik juurdepääs läbi kostja korteriomandi reaalosa samal päeval

mitmekordselt, kuid samal põhjusel, ei loeta seda uueks läbipääsu taotlemiseks, kui

läbipääsu teostamine ei ületa ajaliselt kahte tundi;

6. antud läbipääsuservituudi tingimused ei kehti juhul, kui tegemist on hädaolukorraga,

näiteks on puhkenud pööningul tulekahju, saanud viga katus või on vaja korrastada ja

parandada pööningul asetsevaid tehnovõrke ning -rajatisi ja muud sarnased juhud;

7. hädaolukorra puhul lepitakse läbipääsu teostamise aeg ja selle viis kokku esimesel

võimalusel, kuid kostja ei tohi teha takistusi hädaolukorra lahendamiseks;

8. läbipääsuservituudi teostamise tingimused on tähtajatud.

28.03.2005 esitasid hagejad kohtule hagiavalduse täienduse. Korteriomandiseadus ei reguleeri

juurdepääsu üle võõra kinnisasja, kui kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs kinnisasja

eraldiseisvalt osalt ning seega tuleb kohaldada AÕS § 156. Käesoleval juhul on piiratud hagejate

poolt kaasomandi mõttelise osa (pööningu) kasutamine ja valdamine. Omandiõigust on oluliselt

piiratud, kuna puudub pööningule juurdepääs. Kostja piirab olulises ulatuses ja alusetult

hagejate omandiõiguse teostamist sellega, et ei luba oma korteriomandi reaalosa hagejatel läbida

pööningule juurdepääsuks, milline õigus hagejatele tuleneb AÕS § 156 lg-st 1. Kostja valdab

kaasomandi mõttelist osa ainuisikuliselt, tunnustamata teiste kaasomanike õigust kaasomandi

mõttelisele osale. Kostja kasutab kaasomandi mõttelist osa viisil, mida sooviksid ka hagejad,

näiteks asjade hoiustamiseks. Pööningut on võimalik kasutada mitmel viisil, nii KOS § 11 lg 1 p

3 kohaselt kui ka muudel eesmärkidel. Hagejate nõue on kvalifitseeritav AÕS § 641 ja TsÜS §

68 lg 5 alusel nõudena kostja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse

andmiseks. Hagi rahuldamisel asendaks jõustunud kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5 kohaselt

tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku nõusoleku andmiseks ja on aluseks kande

tegemisele kinnistusraamatusse. Tulenevalt eeltoodust palusid hagejad tuvastada kostja

kohustuse olemasolu hagejatele juurdepääsu võimaldamises läbi kostja korteriomandi reaalosa

ja tuvastada kostja tahteavalduse puudumine kinnistusraamatusse kande tegemiseks, et seada

läbipääsuservituut kostja korteriomandile hagejate korteriomandite kasuks.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud. Kaasomandi eseme valdamisel pole AÕS § 156 lg 1 kohaldatav.

XXX maja pööning kuulub valdamisele korteriomandiseaduse alusel. Hagejad pole tõendanud,

et kaasomanike vahel oleks kokkulepe pööninguruumi kasutamise kohta. Korteri eelmise

omanikuga tehtud kokkulepe ei kehti kostja kui korteri uue omaniku suhtes. Vastavat märget ei

ole tehtud ka kinnistusraamatusse. Hagejad ei ole tõendanud, et pööninguruumi kasutamine

oleks reguleeritud kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorraga. Selline kodukord

puudub kogu elamu kohta tervikuna. Kostjal on õigus nõuda, et kaasomandi eseme kasutamine

oleks reguleeritud kodukorraga.

Asja reaalosa majandusliku otstarbe muutmine nõuab kõigi kaasomanike kokkulepet. Elamu

pööning on selline ruum, mida kasutatakse tuleohutuse tagamiseks, katuse remondiks ja

tehnovõrkude hooldamiseks. Sellistel puhkudel peavad pääsema pööningule vastavad

ametiisikud, remondi ja tehnovõrkude hoolduse läbiviijad. Hädaolukorras ei saa kostja pööningu

kasutamist nendele isikutele keelata. Hagejad soovivad pööningu otstarvet muuta ja kasutada

seda hoiuruumina, mitte hädavajadusteks. Hagejad pole tõendanud pööninguruumi kasutamise

otstarbe muutmise seaduslikkust. Asjade ja esemete hoiustamiseks on elamus olemas

keldriruum, mille kasutamise kord on pooltel võimalik otsustada kaasomandi eseme

kasutamist reguleeriva kodukorraga. Hagejad ei ole tõendanud, et pööningule esemete

hoiustamine on seotud selle korrashoiuga.

Kostja kasutab oma reaalosa eluruumina alaliseks elamiseks. Kodu on kaitstud PS §-ga 33, mille

kohaselt kodu on puutumatu. Hagejate nõue rikub kostja õigust kodu puutumatusele. Hagejad ei

ole käitunud kooskõlas põhimõttega kasutada oma tsiviilõigusi heas usus. Kui kostja omandas

korteriomandi XXX-12, siis mingit kirjalikku ega suulist teavet enne lepingu allkirjastamist

pööningu kasutamise kohta kostjale ei antud. Visuaalne vaatlus enne korteri omandamist

kohapeal ei tekitanud kahtlust, et pööningunurka korteri kõrval keegi kasutada võiks. Mõned

päevad pärast lepingule alla kirjutamist selgus, et majaelanikel on kostjale kuuluva korteri

välisukse võtmed. Kostjale tuli selline olukord ebameeldiva üllatusena ja ta vahetas välisukse

luku. Seejärel nõudis üks hagejatest kostja korterisse sissepääsuvõimalust ööpäevaringselt

põhjendusega, et nii on selles majas kogu aeg olnud, et korteri nr 12 võtmed on olnud kõigil

teistel korteriomanikel. Kostja keeldus sellest ja andis kõigile korteriomanikele enda

telefoninumbri ja veel kahe kontaktisiku telefoninumbrid, et tagada põhjendatud vajadusel

juurdepääs pööningule. Kuna mitmed majaelanikud on käinud pööningule oma asju viimas ja

sealt toomas, tekkis kostjale soovimatult olukord, kus ta vastutas pööningul olevate teiste

majaelanike isiklike esemete eest. Selline olukord on ebamõistlik, sest kostja ei saa vastutada

pööningul oleva vara eest. 11.11.2004 ei teavitatud kostjat AS Starman saabumisest ette ega

helistatud teistele kostja poolt hagejatele antud telefoninumbritele.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt pole registriosa väljavõttest

nähtuvalt vaidlusaluse korteriomandi III jakku kantud kinnistut koormavaid piiratud asjaõigusi.

Hagejatel puudub õigus nõuda kostjalt juurdepääsu pööningule läbi kostja korteri põhjendusel,

et eelmise korteriomanikuga selline suuline kokkulepe oli. Nimetatud kokkulepe ei ole kostjale

siduv. Kuna tegemist ei ole seadusjärgse kitsendusega, saab kitsendus kehtida kostja suhtes vaid

sel juhul, kui see on kantud sisse piiratud asjaõigusena. Reaalservituudi puhul võib kinnisasjaks

olla korteriomand, kuid AÕS § 156 tulenevat teeservituuti kostja korteriomandile teiste üheksa

korteriomandi kasuks kohaldada ei saa. AÕS § 156 asub 3. jaotises (teed ning tehnovõrgud ja –

rajatised). AÕS § 155 annab mõiste avalikule teele ja AÕS § 156 reguleerib juurdepääsu

avalikult kasutatavale teele. Käesoleval juhul puudub hagejatel väidetavalt juurdepääs

kaasomandi osalt (trepikojast) teisele kaasomandi osale (pööningule). Vaidlusalune

korteriomand, läbi mille juurdepääsu hagejad nõuavad, on kostja kodu. XXX plaanilt nähtuvalt

asub uks pööningule kostjale kuuluva korteri esiku lõpus köögi ukse vastas. PS § 33 kohaselt on

kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida,

välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste

õiguste ning vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe

väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Hagejatel puudub alus nõuda kostjalt läbi tema korteri

kui eluruumi juurdepääsu kaasomandis olevale pööningule. Nimetatud kitsendus rikuks kostja

õigust kodu puutumatusele ja selline põhiseaduslik riive peab tulenema seadusest ning olema

põhjendatud. Hagejate nõue kostja vastu ei ole põhjendatud. Kostjal on vaid seadusest tulenev

kohustus võimaldada juurdepääs pööningule läbi tema korteri pööningu korrashoiuks. KOS § 11

lg 1 p 3 alusel ei saa hagejad kostjat kohustada võimaldama neile juurdepääsu pööningule kahel

päeval nädalas pesu kuivatamiseks ja asjade hoiustamiseks. Kostja on kohtule esitanud tõendi,

mis tõendab, et kostja on teadlik KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevast kohustusest ja on võimaldanud

juurdepääsu pööningule kaasomandi eseme korrashoiuks. Samuti on hagejad esitanud kohtule

kostja seisukoha „pööningu küsimuses“, millest nähtuvalt on tõendatud

kostja väited selle kohta, et ta ei piira enda korterist läbipääsu pööningule korrashoiutöödeks ja

on andnud enda kontakttelefoni ning veel kaks võimalikku kontakttelefoni numbrit. Tõendamata

on hagejate väide, et neil puudub võimalus muul viisil, kui kostja korteriomandi reaalosa kaudu

minna pööningule. Hagejad on välja toonud vaid asjaolud, et teised võimalikud juurdepääsud

pööningule on hagejate elule ja tervisele ohtlikud. Nimetatud väide on paljasõnaline ja rajaneb

hagejate subjektiivsel hinnangul ning ei anna alust kostja korteriomandile kitsenduse

seadmiseks. Põhjendamatu on hagejate seisukoht, et mõne muu juurdepääsu tegemine on

ebamõistlik, kuna eksisteerib pööningu kasutamise viis ja vahend – kostja korteriomandi esikus

asuva ukse kaudu. XXX kaasomanike koosoleku 22.08.2004 protokollist nähtuvalt on välja

pakutud võimalus ehitada pööningule pääsemiseks trepikotta trepp, kuid seda ettepanekut pole

vastu võetud vaid põhjendusel, et trepi kaudu ei ole võimalik viia esemeid pööningule.

Remonditööde teostamise võimatus pööningul läbi trepikoja trepi ei ole põhjendatud vastuväide,

kuna kaasomandi korrashoidu reguleerib KOS § 11 lg 1 p 3 ja sellel põhjendusel ei saa hagejad

nõuda kitsenduse seadmist kostja korteriomandile enda korteriomandite kasuks. Samuti ei anna

muud hagiavalduses toodud väited alust kohustada kostjat andma nõusolekut teeservituudi

kandmiseks talle kuuluva korteriomandi registriossa, kuna need ei tulene seadusest.

Ülaltoodud põhjustel tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna kohus pole tuvastanud kostja kohustuse

olemasolu anda tahteavaldus servituudi kandmiseks tema korteriomandi kinnistusregistriosa

kolmandasse jakku XXX korteriomandite nr 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9 10 igakordsete omanike kasuks.

Sellest tulenevalt puudub vajadus anda hinnangut ka juurdepääsu kasutamise korrale ja tasule.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

K. R., K. D., T. T. ja H. V. esitasid kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid

linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata. Apellandid leiavad, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi.

Kohus oleks pidanud AÕS §-i 156 kohaldama analoogia alusel, kuna antud juhtumi puhul ei ole

õigusaktides teist lähedast õigusnormi, mille kohaldamisel oleks võimalik hagejatel saada

juurdepääsu pööningule olenemata juurdepääsu taotlemise eesmärgist. Hagejad taotlevad

läbipääsu teise isiku kinnistult (korteriomand) kõigi kasutuses ja omanduses olevale osale

suuremast kinnistust (pööning). Käesoleval juhul tuleb kasutada analoogiat läbipääsuga üle teise

kinnistu avalikule teele.

Korteriomandiseaduses ei ole välja toodud, millised asjaõigusseaduse sätteid ei saa kohaldada.

Grammatilise tõlgendamise kaudu tuleb asuda seisukohale, et kohalduvad kõik asjaõigusseaduse

kinnisomandi sätted, sh ka AÕS § 156.

Kohus asus seisukohale, et hagejatel puudub alus nõuda kostjalt läbi tema korteri kui eluruumi

juurdepääsu kaasomandis olevale pööningule. Sellise järeldusega on kohus asunud seisukohale,

et kostjal on õigus otsustada hagejate omandi kasutamise üle, sh keelata hagejatel kaasomandis

olevat pööninguosa kasutada ja vallata. KOS § 11 lg 1 p-st 3 tuleneb korteriomanikule kohustus

võimaldada korteriomandit kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme

korrashoiuks. PS § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Jättes rakendamata analoogia alusel AÕS § 156 lg 1

sätestatu, on kohus võimaldanud omandiõiguse piiramise, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega ja

mis on moonutanud hagejate omandiõigust. Kohus jättis hindamata hagejate poolt välja pakutud

juurdepääsu tingimused. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja

omanike huve. Hagejad esitasid juurdepääsu tingimused, mis nende hinnangul olid kõige vähem

koormavad kostjale, kuid

tagasid hagejate põhiseadusest tuleneva õiguse oma omandi valdamise ja kasutamise

teostamiseks. Kohus jättis hindamata servituudi teostamise tingimused. Kuna kostja peab juba

praegu KOS § 11 lg 1 p 3 järgi võimaldama juurdepääsu pööningule läbi oma korteriomandi

esiku, siis ei ole täiendavate juurdepääsu teostamiste võimaldamine kostjale liigselt koormav. Ei

ole teada, kui mitu korda nädalas või kuus tuleks KOS § 11 lg 1 p 3 alusel kostjal juurdepääsu

võimaldada. Hagejad soovivad võimalust kaks korda nädalas saada juurdepääsu pööningule läbi

kostja korteriomandi esiku, kui vastav vajadus peaks neil esinema. Seega ei oleks hagejate poolt

juurdepääsu teostamine liigselt koormav ka kostjale ega rikuks tema PS § 33 tulenevat õigust

kodu puutumatusele rohkem, kui seda teeb juba KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenev piirang.

Kohus oleks pidanud hindama ka hagejate põhiseadusest tulenevat õigust kodu puutumatusele.

Kostjal on põhiseadusest tulenev õigus kodu puutumatusele, kuid see ei ole absoluutne õigus.

Kohtule esitatud XXX hoone eksplikatsioonidest ja plaanidest nähtub, et puudub igasugune

võimalus ehitada teine mõistlik juurdepääs kaasomandis olevale pööningule. Maja 1999.a.

eksplikatsiooni plaanidest nähtub, et korteri nr 12 ja 10 vahel, mis on pööninguga piirnevad

korteriomandid, ei ole kaasomandisse kuuluvat ala, mille kaudu oleks võimalik luua eraldi uus

sissepääs pööningu kaasomandis olevale osale. Samuti ei ole võimalik ehitada juurdepääsu

redeli või trepi näol maja välisseinale, kuna redeli või trepi kaudu pööningule ronimine oleks

ebaotstarbekas ning ohtlik hagejate elule ja tervisele. Tegemist on kolme korruselise majaga ja

pööning asub kolmandal korrusel, kõrgusel umbes 20 meetrit maapinnast. Maja välisküljele

tuleks ehitada redel või trepp, mis saab alguse maapinnast ning ligi 20 meetrise redeli või trepi

kaudu pööningule ronimine on ohtlik elule ja tervisele, kui seda asuksid kasutama vastavat

ettevalmistust mitteomavad isikud. Hagejad ning teised kaasomanikud XXX majas on

keskealised ja vanemad inimesed. Trepi või redeli kasutamine on ohtlik isegi suveajal selle

kõrguse tõttu ning eriti ohtlik talvisel ajal või sügisel ilmastikuolude tõttu.

Kohus viitas võimalusele rajada teine juurdepääs III korruse trepikoja kaudu. Kohtuistungil

andsid hagejad ülevaate sellest, et tulemuseks oleks püstloodis vähemalt 2 meetrine redel

trepikoja seinal, mida oleks ohtlik kasutada vanematel inimestel. Samuti rajades trepikotta trepi

seina peale või keset koridori, tuleb pööningule saamiseks käia T. V. korteriomandi lae peal. See

tuleneb sellest, et tehes augu trepikoja lakke, jõutakse T. V. korteri lae peale, millest edasi peaks

pööningule pääsemiseks ehitama redeli tema korteri välisseinale, mis külgneb pööninguga.

Korteri lae peal käimine on veelgi ebamõistlikum, kui kasutada pööningule pääsemiseks selleks

ettenähtud ja juba olemasolevat vahendit, so ust.

Vastus apellatsioonkaebusele

E. J. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja see

tuleb jätta TsMS § 334 lg 1 p 1 alusel muutmata. Tulenevalt TsMS § 330 lg-s 5 sätestatust ei

korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.

Ebaõige on hagejate väide, et antud juhul kuulub analoogia alusel kohaldamisele AÕS § 156.

AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Nimetatud säte on kohaldatav juhul, kui isik esitab nõude juurdepääsuks oma

maatükile üle teise isiku maatüki, kui tema maatükile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Antud juhul sellist nõue esitatud ei ole.

Hagejad esitasid hagi poolte kaasomandis olevale pööningule juurdepääsu võimaldamiseks läbi

kostja korteriomandi. Kuivõrd hagejad taotlevad pööningule juurdepääsu läbi teise isiku

korteriomandi, siis ei ole asjaõigusseaduse nimetatud säte analoogia alusel kohaldatav. See, et

korteriomandiseaduses ei ole sätestatud, millised asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid ei saa

kohaldada, ei ole aluseks AÕS § 156 kohaldamiseks. Sätte kohaldamisel tuleb eelkõige

arvestada selle sisu ja eesmärki.

Kohus on õieti leidnud, et hagejatel puudub õigus nõuda juurdepääsu pööningule läbi kostja

korteriomandi põhjusel, et nad saaksid seal oma asju hoiustada ja pesu kuivatada. KOS § 11 lg 1

p 3 kohaselt on korteriomanikul kohustus võimaldada korteriomandi reaalosa kasutada teistel

isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Nimetatud sättest tulenevalt on

kostjal kohustus võimaldada teistel isikutel juurdepääsu pööningule vaid selle asja korrashoiuks.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teinud takistusi teistele isikutele pööningule

pääsemiseks vajalike tööde teostamiseks. Vastupidi, hagejad on ka ise kinnitanud, et kostja

andis nõusoleku pööningule juurdepääsuks hädajuhtudel. See, et hagejad ei saa vaidlusel

pööningul hoiustada oma asju ja sinna minna, millal nad soovivad, ei riku nende õigusi. Juhul,

kui hagejatele võimaldada pööningule juurdepääs nende soovitul viisil, siis see rikuks

ebamõistlikult kostja põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele (PS § 33), kuivõrd juurdepääs

pööningule toimub läbi viimase korteriomandi.

Kuivõrd kohus leidis, et hagejatel puudub alus nõuda juurdepääsu pööningule läbi kostja

korteriomandi hagejate poolt soovitud eesmärkidel, siis tulenevalt sellest ei olnud kohtul vajadus

hinnata ka hagejate poolt esitatud juurdepääsu tingimusi.

Kohtul puudus vajadus hinnata hagejate õigusi kodu puutumatusele, kuivõrd pööningule

juurdepääs ei toimu läbi nende korteriomandi ja seega ei saa kahjustada nende õigust kodu

puutumatusele.

Kuna hagejad on esitanud nõude kostja kinnisasjale läbipääsu servituudi seadmiseks hagejate

kasuks, siis puudub kohtul vajadus hinnata alternatiivseid võimalusi pööningule pääsemiseks.

Pööningule pääsemiseks peavad korteriomanikud ise leidma lahenduse vastavalt nende

omavahelisele vahelisele kokkuleppele, kuid selleks lahenduseks ei saa olla juurdepääs läbi

kostja korteriomandi reaalosa.

Kostja on apellatsioonimenetluses kandnud kulusid õigusabile summas 11 800 krooni. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 60 lg-st 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 2

tuleb kostja õigusabikulu hagejatelt välja mõista.

R. Allikvere

Ü. Jänes

T. Kollom