2-03-154/6 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtukoosseis

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

2. detsember 2005. a, Tallinn

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav

Hans Raua hagi kohtutäitur Õ. P. ja V. J. vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Rapla Maakohtu 18.09.2003 otsus tsiviilasjas nr 2-101/03

H. R. (õigusjärglased M. M., I. M., K. M.) apellatsioonkaebus

17. november 2005. a, avalik kohtuistung

Apellantide esindaja P. M., vastustaja V. J., kohtutäitur Õ. P.

Muuta Rapla Maakohtu 18.09.2003 otsust põhjenduste osas. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus

muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. H. R. esitas 31.03.2003 Rapla Maakohtule hagi kohtutäitur Õ. P. vastu, paludes tunnistada

kehtetuks 01.04.2002 toimunud enampakkumine. 03.09.2003 kohtumäärusega kaasati

menetlusse kostjana V. J.. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Rapla Maakohtu 14.09.2001

otsusega H. R.lt korteriühistu (KÜ) Laane 2 kasuks välja 14 622, 15 krooni. KÜ Laane 2 esitas

avalduse kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäitur Õ. P.le, kes algatas täitemenetluse ja arestis

21.02.2002 võlgnikule kuuluva korteriomandi Märjamaa alevis. 27.03.2002 määrusega otsustas

Rapla Maakohus määrata kinnisasjale sissenõude pööramise viisiks sundenampakkumise.

01.04.2002 toimus korteriomandi enampakkumine. Enampakkumise alghind oli 20 000 krooni

ja selle hinnaga ostis korteriomandi ainus enampakkumisel osalenud isik V. J..

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

2-2/1200/05

Tallinna Ringkonnakohus

2. Hageja palus tunnistada korteriomandi enampakkumine kehtetuks. Hageja väitel ta küll

kirjutas alla vara arestimise aktile, kuid samas ta ei nõustunud korterile määratud alghinnaga

20 000 krooni, kuna korter oli ilmselt allahinnatud. Võlgnik on korduvalt palunud

täitemenetluse peatamist, sest soovis tasuda võla vabatahtlikult. Võlg sissenõudjale on

tekkinud kolmandate isikute süül.

Kostjate vastuväited

3. Kohtutäitur Õ. P. ei tunnistanud hagi ja leidis, et ta pole kohane kostja. Samuti väitis ta, et hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud pärast täitemenetluse seadustiku (TMS)

§-s 6444 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise kahenädalast

tähtaega. Enampakkumine toimus 01.04.2002, kuid hagi on esitatud 31.03.2003.

Enampakkumisel ei rikutud täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise olulisi

tingimusi ega müüdud vara isikule, kellel polnud õigust seda osta. Arestimisaktis märgitud

hinda hageja vaidlustanud ei ole.

4. V. J. vaidles hagile vastu ja selgitas, et sundenampakkumisel osaledes eeldas ta, et kõik on

korrektne.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Rapla Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi on aegunud, kuna hagi oli

esitatud pärast 15.04.2002, s.o pärast TMS §-s 6444 sätestatud enampakkumise vaidlustamise

kahenädalase tähtaja lõppemist. Kohus leidis, et V. J. suhtes hagi ei rahuldata, kuna ta ei ole

asjas õige kostja, sest TMS § 6432 kohaselt vastutab enampakkumise korraldamise eest ainult

kohtutäitur, kes enampakkumise läbi viib.

6. Kohtuotsuse kohaselt ei rikkunud

kohtutäitur Õ. P. enampakkumise läbiviimisel

enampakkumise olulisi tingimusi. H. R. ei ole arestimisaktiga määratud kinnisasja hinda varem

vaidlustanud. Kinnisasja hinda mõjutab ka asjaolu, et võlgnik elab korteris. Kohtuotsusega on

võlgnikult küll välja mõistetud võlg KÜ Laane 2 kasuks, mille registrinumber on 80135955,

kuid tegelikult on selline registrinumber korteriühistul nimega Märjamaa Laane-2. Kohtu

arvates asjaolu, et kohtuotsuses oli korteriühistu Märjamaa Laane-2 nimetusest välja jäänud

sõna Märjamaa, ei oma olulist tähtsust, kuna registrinumbri ja juhatuse liikmete isikute järgi on

üheselt mõistetav, et tegemist on korteriühistuga Märjamaa Laane-2, kelle ees oma võlga

tunnistab ka hageja. Kohtutäitur ei pidanud täitemenetlust peatama selle tõttu, et H. R. esitas

hagi vara arestist vabastamiseks, sest TMS § 78 lg 2 järgi saab sellise hagi esitada kolmas isik,

mitte aga võlgnik. TMS §-s 6445 sätestatud aluseid täitemenetluse nurjunuks kuulutamiseks ei

olnud. Enampakkumisele ilmus üks osavõtja, kes tegi pakkumise alghinna ulatuses ja tasus

ostuhinna ettenähtud tähtajaks kohtutäituri deposiitarvele.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

7. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

hagi rahuldada. Rapla Maakohtule 13.04.2002 esitatud avaldusele enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks vastas kohtu esimees, et üheaastase tähtaja jooksul tuleb esitada hagiavaldus.

Seega eksitas kohtu esimees kaebajat. Korter müüdi neli korda turuhinnast odavamalt.

Hageja loodab võlgnevuse, mille põhjustasid kolmandad isikud, oma sissetulekustest

kustutada. Rapla Maakohtu 27.03.2002 määruses on vale sissenõudja nimi ja koopia sai

sellest täitur alles 02.04.2002. Kuigi kaebaja esitas kohtule hagi vara arestist vabastamiseks

48 minutit enne enampakkumise läbiviimist, viidi enampakkumine läbi. Sellega rikuti

kaebaja põhiseaduslikke õigusi ega arvestatud, et hageja on raske diagnoosiga invaliid.

Vastused apellatsioonkaebusele

8. Kohtutäitur vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja

kohtukulud apellandi kanda.

9. Kostja V. J. kaebusele kirjalikult ei vastanud.

Menetluse edasine käik

10. Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2004 otsusega muudeti Rapla Maakohtu otsuse põhjendusi

ning jäeti neist välja põhjendused, mille kohaselt on tuvastatud, et kohtutäitur ei rikkunud

enampakkumise olulisi tingimusi ja V. J. ei ole kohane kostja.

11. Hageja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus apellatsioonikohtu otsuse, viidates

materiaalõiguse normi ebaõigele kohaldamisele ja protsessiõiguse normi olulisele rikkumisele

(Riigikohtu 31.03.2005 määrusega lubati protsessi astuda kassaatori õigusjärglasetel M. M.,

I. M. ja K. M.). Riigikohtu otsuse kohaselt on kohtud ebaõigesti leidnud, et nõudele tuli

kohaldada aegumist (enampakkumine toimus 01.04.2002, H. R. esimene vastav avaldus esitati

maakohtule 13.04.2002). Kuna ringkonnakohus on aegumisele tuginedes jätnud analüüsimata

H. R. apellatsioonkaebuse väited, tuleb nende kohta anda seisukoht asja uuel läbivaatamisel.

Kui ringkonnakohus ei tuvasta, et H. R. oleks asja arestimise hinna vaidlustanud enne

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist, tuleb sellekohane nõue jätta

rahuldamata. Tähtaja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks näeb ette TMS § 77 lg 1 ning see

on 10 päeva. Kohus peab tuvastama, millal sai kohtutäitur teada kinnisasjale sissenõude

pööramise määrusest, sest sellest võiks sõltuda hinnang enampakkumise tingimuste täitmisele.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning

tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kaevatav kohtuotsus on lõppjäreldustes õige, kuid

selle põhjendusi tuleb muuta.

13. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude

tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja

avalduse kohtule tähtaegselt (hagiavaldus on koostatud omakäeliselt 12.04.2002). Asjaolu, et

kohus tagastas selle (kohtu esimehe) kirjaga ning selgitas hagejale ebaõigesti korda, kuidas ta

toimima peaks, ei võimalda käsitleda hageja nõuet aegununa. Nimetatud kirjast ei nähtu, et

kohus oleks H. R. avalduse talle TsMS § 149 kohaselt tagastanud. Kohtul ei olnud võimalik

teha

menetlusõiguslikku

lahendit,

mis

ei

ole

vormistatud

määrusena

(lisaks

menetlusõiguslikule ebamäärasusele on kirja sisu osaliselt ebaõige ka materiaalõiguse

tõlgendamise osas). Seetõttu tuleb lugeda hagi menetluses olevaks ning 31.03.2003

masinakirjas hagiavaldus eelnimetatud avalduse paranduseks. Sellest tulenevalt ei olnud

maakohtul alust pidada hagi aegunuks, mistõttu tuleb vastav käsitlus otsuse põhjendustest välja

jätta. Vaatamata eelnimetatud asjaoludele on maakohus hinnanud hageja väiteid ka sisuliselt

ning asunud siinkohal seisukohale, et kohtutäitur ei rikkunud enampakkumise läbiviimisel selle

olulisi tingimusi.

14. 31.03.2003 esitatud hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tugines hageja asjaolule,

et ta ei olnud nõus kohtutäituri poolt tema varale määratud hinnaga (korter oli ilmselgelt

allahinnatud). Kohtuistungil on hageja täiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid,

protsessiseaduse nõuetele vastavat hagiavalduse täiendust ta kohtule ei esitanud. Hageja asus

seisukohale, et enampakkumist ei saanud läbi viia ühe osavõtjaga, vaid see oleks pidanud

toimuma mitme isiku vahel (03.09.2003 istungi protokoll tl 30-31), samuti väitis hageja, et

kuigi enampakkumine viidi läbi 01.04.2002, väljastati kinnisvarale sissenõude pööramise viisi

määrus kohtutäiturile alles 02.04.2002, mis on fikseeritud määrusel kantselei märkega (tl 47)

ning et sissenõudja nimetus on dokumentides vale. Ka tugines hageja väitele, et ta on vahetult

enne enampakkumise toimumist esitanud kohtule hagi vara arestist vabastamiseks. Kuigi

hagiavaldust hagi aluse osas ei ole nõuetekohaselt täiendatud ning kohus ei ole seda ka hagejalt

nõudnud, on kohus andnud hinnangu kõigile hageja suulistele väidetele ning käsitlenud

enampakkumise tingimuste täitmist puudutavaid asjaolusid.

15. Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud eelkõige asjaolule, et kohtul ei olnud alust pidada

tema nõuet aegunuks, sest esialgse avalduse esitas ta kohtule tähtaegselt (selle avalduse

tagastas talle kirjaga kohtu esimees, kes selgitas, millises vormis ja tähtajal tuleb nõue kohtule

esitada). Selles osas on ringkonnakohus apellandiga nõus ning on oma vastavat seisukohta

eelnevalt põhjendanud. Teiseks asjaoluks on apellant nimetanud madalat hinda ning viidanud

makseraskuste (võla) tekkimise objektiivsetele asjaoludele, samuti sellele, et kinnisvarale

sissenõude pööramise viisi kohta tehtud lahendi sai kohtutäitur kohtu kantseleist kätte alles

päev pärast enampakkumise toimumist, s.o 02.04.2002.

16. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal ei olnud õigust enampakkumise

vaidlustamisel tugineda kinnisasja ebaõigele hinnale, sest ei olnud seda varem vaidlustanud. H.

R. ei vaidlustanud asja arestimise hinda enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

esitamist (vara arestimise akt koostati 21.02.2002). Asja materjalist nähtuvalt viibis H. R.

kinnisasja arestimise juures. TMS § 77 lg 1 kohaselt on tähtaeg kohtutäituri tegevuse või

tegevusetuse vaidlustamiseks 10 päeva arvates toimingu tegemisest või selle tegemisest

keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Apellatsioonkaebuse vastavad väited ei

ole seetõttu õiged.

17. Ka ülejäänud osas on maakohtu otsuse põhjendused õiged. Apellandi väited selle kohta, et

enampakkumine viidi läbi enne, kui kinnisasjale sissenõude pööramise viisi kohta tehtud

kohtulahend kohtutäiturile väljastati, viitab küll võimalikule enampakkumise tingimuste

rikkumisele, kuid kolleegium ei pea seda nimetatud tingimuste oluliseks rikkumiseks.

Kinnisasjale sissenõude pööramise viisi määras kohus 27.03.2002 ning enampakkumine viidi

läbi 01.04.2002. Asjaolu, et määruse ärakiri väljastati paberkandjal kohtutäiturile 02.04.2002,

ei võimalda hinnata toimunut enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks. Pealegi ei ole

hageja seda lahendit vaidlustanud (ega väitnud, et võimalik olnuks ka muu sissenõude

pööramise viis). Apellandi soovitud hinnang ei oleks õige ka sel põhjusel, et enampakkumise

kehtetuks tunnistamine vaid sel põhjusel kahjustaks ebaproportsionaalselt kinnisasja omandaja

seaduslikke õigusi.

R.Allikvere

Ü.Jänes

A.Tänav