2-04-317/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-2/1171/05

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

RESOLUTSIOON

2-2/1171/05

Tallinna Ringkonnakohus

Eesistuja Tiit Kollom, kohtu liikmed Reet Allikvere ja

Kai Kullerkupp

23.09.2005 Tallinnas

O. M. ja U. M. hagi J. K. vastu 9 387,98 kr.

väljamõistmiseks

Tallinna Linnakohtu 06.05.2005 otsus tsiviilasjas nr

2/34-3047/04

J. K. apellatsioonkaebus

20.09.2005 Tallinnas

Apellant ja vastustajad

Jätta Tallinna Linnakohtu 06.05.2005 otsus

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud

05.04.2004 Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja O. M.

29.05.2003 kostjale laenuks kaashagejalt U. M.lt saadud 600 eurot, mis Eesti kroonidesse

kursiga 15,6466 ümberarvestatuna moodustab 9 387,98 kr. Kostja on laenusaamist vastava

võladokumendi allkirjastamisega kinnitanud. Raha anti üle kohvikus 100-eurostes

kupüürides. Laenu andmine ei ole seotud lennukipiletitega.

Kostja kohustus saadud laenu hagejatele tagastama kolmekuulise tähtaja jooksul. Hagi

esitamise ajaks kostja laenu tagastanud ei olnud.

Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PS §-le 25 ja VÕS § 396 lg-tele 1 ja 2 palusid hagejad

kostjalt välja mõista võla 9 387,98 kr. ja kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kirjalikus vastuses võttis kostja omaks,

et sai hagejalt laenu 600 eurot. Kohtuistungil väitis kostja, et ta ei ole kunagi hagejalt

laenu saanud. Ta sai O. M.lt lennukipileti ja selle eest andis ta allkirja võlakirjale, et on

hagejalt saanud 600 eurot. Tegelikult saatis raha hagejale Portugali kodanik V. T., kelle

juurde kostja tööle läks ja kellele ta Portugalis raha tagasi maksis.

Linnakohtu otsus

Tallinna Linnakohus rahuldas O. M. hagi 06.05.2005 otsusega ja mõistis J. K.lt O. M.

kasuks välja 9 387,98 kr. U. M. hagi J. K. vastu jättis Tallinna Linnakohus rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja on kirjutanud 29.05.2003

kuupäevaga dokumendile „PACnHCK“ oma allkirja. Kostja seletuse kohaselt oli talle

teada ja arusaadav dokumendi sisu, et kostja kohustub tagastama kolmekuulise tähtaja

jooksul O. M.lt võetud võla summas 600 eurot. Seega on lepingu poolteks hageja O. M. ja

kostja J. K.. Lepingus puudub igasugune viide täitmise kohta teistele isikutele. Kostja

esitatud Portugali kodanik V. T. avaldused ei ole seetõttu käesolevas tsiviilvaidluses

asjakohased tõendid.

VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja

kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama seaduse § 396 lg 1 järgi

kohustub laenuandja andma teisele isikule rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid O. M. ees kohustuse

täitmise kohta. Kohustuse olemasolu on tõendatud 29.05.2003 võladokumendiga

(„PACnHCKA“) ja selle täitmata jätmine hageja seletusega. Kostja on esitanud kaks

teineteisele vastukäivat seletust: kirjalike vastuväidete kohaselt sai ta O. M.lt raha 600

eurot, mille tagastas Portugalis oma tööandjale, ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei

ole kostja O. M.lt raha laenuks saanud, vaid sai temalt lennukipileti sõiduks Portugali.

Kohus leidis, et vastuolu kostja väidetes ei ole millegagi seletatav.

Kuna hageja U. M. ei ole vaidlusaluse lepingu pooleks, siis puudub temal õigus nõuda

kohustuse täitmist kostjalt, kuna kostja ei ole rikkunud U. M. õigusi. Seega U. M. hagi J.

K. vastu 9 387,98 kr. saamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus ja vastuväited kaebusele

Kostja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 06.05.2005 otsuse ning teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja

2(3)

esimese astme kohtumenetluses järjekindlalt väitnud, et sai O. M.lt lennupileti sõiduks

tööle Portugali ning mingit raha võlakirja ehk laenulepingu koostamisel ei ole ta hageja

käest saanud. Eelnevat tõendavad ka hageja O. M. seletus 19.04.2005 eelistungil ning

kostja tööandja V. T. vastavalt kehtivatele seadustele legaliseeritud avaldus, milles

viimane kinnitab, et saatis O. M.le 700 eurot kostjale lennupileti ostmiseks ning kostja on

selle raha temale tagastanud. O. M. on võtnud omaks vahendustegevuse isikute välismaale

tööle suunamisel, kellele ta muretses sõidupiletid ning vormistas selle kinnituseks

laenulepingud. 29.05.2003 võlakiri oli rahatu ning kostja on enda arvates võlakirja

rahatuse tõendanud.

Hageja O. M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu istung

Istungil palus apellant kaebuse rahuldada, vastustajad – rahuldamata jätta. O. M. seletas,

et kostjale laenatud raha ei puudutanud lennukipileti maksumuse hüvitamist, vaid ta laenas

kostjale raha viimase palvel, sest kostja soovis Portugalis tantsijana töötada ja tal puudus

raha selleks vajaliku riietuse ostmiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub

linnakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 330 lg.5 kohaselt ei pea vajalikuks neid

korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostja ei ole tõendanud

laenulepingu rahatust. Hageja O. M. ei eita seda, et ta vahendas kostja tööle asumist

Portugali ja et lennukipileti raha sai ta kostja Portugali tööandjalt ja ta andis kostjale

lennukipileti, kuid kinnitas linnakohtu istungil, et „võlakiri ei puutu piletisse“, ta ei nõua

kostjalt raha pileti eest ja et piletid maksavad rohkem kui 600 eurot (toimiku lk. 86-87).

Kostja ei ole hageja neid väiteid millegagi ümber lükanud.

Isegi kui oletada, et kostja võttis laenulepingulise kohustuse talle antud pileti eest, siis see

ei muuda laenulepingut rahatuks, sest ta sai hagejalt lennukipileti. VÕS § 396 lg.2 järgi

isik, kes võlgneb rahasumma muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida,

et rahasumma võlgnetakse laenuna. Lahtiseletatuna tähendab see seda, et pooled võivad

iga võla, mis on tekkinud muust alusest kui laen, vormistada laenulepinguna, ja sel

juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Kui kostja oleks võtnud hageja ees

kohustuse tasuda talle lennukipileti eest 600 eurot, siis ei vabaneks ta sellest kohustusest

täitmise korral valele isikule.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

Kai Kullerkupp

3(3)