2-02-59/3 · Tallinna Ringkonnakohus

2-2/1135/05

KOHT UOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtukoosseis

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

RESOLUTSIOON

2-2/1135/05

Tallinna Ringkonnakohus

2. detsember 2005. a, Tallinn

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav

AS S. hagi AS E. R. vastu viivise 1 348 464, 80 krooni

saamiseks ja AS E. R. vastuhagi viivise 3 158 592 krooni

saamiseks.

Tallinna Linnakohtu 19.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/3/20-

1945/02

AS S. ja AS E. R. apellatsioonkaebused

17. november 2005. a, avalik kohtuistung

AS S. esindaja adv M. P., AS E. R. esindaja adv M. T.

Tallinna Linnakohtu 19.04.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused

rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest ringkonnakohtu kaudu.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. AS S. esitas 05.03.2002 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus AS-ilt E. R. välja mõista

viivis 1 549 235, 74 krooni. Hageja täpsustas 23.08.2002 ja 16.11.2004 nõuet (viivisearvestust)

ja palus kostjalt välja mõista viivis summas 1 348 464, 80 krooni (tl 280).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.07.2000 hankelepingu tähtajaga kuni 31.12.2001.

Hageja tarnis selle lepingu alusel kostjale kütust, mootoriõli ja määrdeaineid. Kostja kohustus

lepingu p 6.8 kohaselt tasuma talle esitatud arved 7 kalendripäeva jooksul arve esitamisest.

Selle kohustuse rikkumise korral on kostja lepingu p 6.9 järgi kohustatud tasuma viivist 0,2%

iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% arvel näidatud tasumisele kuuluvast

summast. Kostja viivitas 53 arve tasumisega ning on kohustatud vastavalt lisatud arvestusele

tasuma viivitatud aja eest kokku 1 348 464, 80 krooni viivist. Hageja esitatud viivisarvete nr 9,

228, 204, 11, 147, 99140 ja 35 tasumisest on kostja keeldunud, väites põhjendamatult, et ta ei

ole neid saanud.

Kostja vastuväited ning vastuhagi nõue ja põhjendused

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Arvetel märgitud kuupäevad on nende koostamise, mitte

esitamise kuupäevad. Maksetähtaeg ei saanud alata enne kauba üleandmise-vastuvõtmise akti

vastastikust allakirjutamist, mistõttu ei vasta hageja nõue lepingu p-s 6.6 kokkulepitule. Kostja

kohustus arved tasuma 7 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja leidis ka, et leppetrahv on

ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjudega, mistõttu tuleks nõude põhjendatuse korral viivist

vähendada. Hageja esitatud arvutuste kohaselt on kostja sattunud viivitusse vaid mõne

päevaga. Kostja on kauba eest tasunud ja hagejale pole kahju tekkinud.

4. Kostja esitas 20.09.2002 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista leppetrahv 100 000

krooni. 10.12.2002 suurendas kostja nõuet ja palus hagejalt välja mõista lepingu p 4.4 alusel

viivis 3 158 592 krooni (arvutus tl 225). Hageja ei ole oma kohustusi kokkulepitud korras

täitnud, vaid on kogu lepinguperioodi jooksul korduvalt sattunud tellimuse täitmisel viivitusse,

kusjuures mitmel juhul on viivitus kestnud enam kui pool kuud. Kostja arvutuste kohaselt

võlgneb hageja viivisena tähtaegselt üle andmata kütuselt 6 966 176 krooni (arvutus tl 195-

196). Lepingu kohaselt kohustus hageja kütuse üle andma hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul

arvates tellimuse esitamisest. Kokkuleppe rikkumise korral kohustus hageja tasuma viivist

0,2% tähtaegselt üleandmata kütuse maksumusest (käibemaksuta) iga hilinenud kalendripäeva

eest ja leppetrahvi 0,5% tellimuses esitatud ning tegelikult tarnitud kütuse maksumusest

(käibemaksuta). Kütuse üleandmisel allkirjastasid poolte volitatud isikud üleandmise-

vastuvõtmise akti, milles fikseeriti kütuse kogus, kvaliteedinõuetele vastavus, kütuse

tootjatehastes laadimise kuupäev ja akti allkirjastamise kuupäev. Akt koostati kaheks

eksemplaris, millest kumbki pool sai ühe.

Vastuväited vastuhagile

5. Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus selle jätta rahuldamata. Vastuhagist ei selgu, kas

kostja soovib viivise või leppetrahvi väljamõistmist. Hageja on seisukohal, et mõlemad ei

ole samaaegselt kohaldatavad. Arvutuste aluseks olevad andmed on tõendamata. Kostja ei

ole selgitanud esitatud arvutuse põhimõtteid.

Linnakohtu otsus ja põhjendused

6. Tallinna Linnakohus jättis nii hagi kui vastuhagi rahuldamata ja kohtukulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse kohaselt leidis tuvastamist, et kumbki osapool ei järginud 17.07.2000

hankelepingus

kokkulepitud

tingimusi,

eelkõige

tellimuste

esitamisel,

üleandmise-

vastuvõtmise aktide vormistamisel, arvete esitamisel ja kütuse eest tasumisel.

7. Lepingu lisa nr 1 (tl 21) p 1 kohaselt on kostja poolt tellimuste esitamiseks ja kütuse

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks volitatud isikud M. M. ja M. S. ning hageja

poolt A. T.. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt oli pooltel kokkulepe, et kui kostjal kütusekogus

vähenes, teatati hagejale, et on vajalik tarnida teatud kogus kütust (hagejale teatati vajaminev

kogus ning räägiti P. P.ga läbi ja lepiti kokku parim ajastatus kütuse ostmiseks), sest kostjale

oli tähtis nii kütusekoguse olemasolu kui selle hind. Tunnistaja ütluste kohaselt kinnitas ta

laekunud arve pitsatiga (kalendertempel) kas samal või järgmisel päeval ning edastas arve

pearaamatupidajale tasumiseks. Kuna kostja originaalarveid kohtule ei esitanud, sest need ei

olnud säilinud, ei olnud võimalik tuvastada arvete täpset esitamise aega, mistõttu puudus ka

võimalus kontrollida, kas kostja tasus hageja esitatud arved õigeaegselt või mitte. Aved kui

lepinguga seotud dokumendid tulid kostjale lepingu p 7.1 järgi üle anda kas allkirja vastu

selleks volitatud isikule või saata postiasutuse kaudu tähitud postiga. Kuna hagejal puudusid

tõendid arvete üleandmise kohta, ei ole ta tõendanud, et kostja viivitas arvete tasumisega

hagiavalduses märgitud ulatuses.

8. Kohtu määratud raamatupidamisekspertiisiakti kohaselt põhineb hageja viivisearvestus

äriühingu raamatupidamise andmetel 576 937, 66 krooni ulatuses nagu see oli ka

saldokinnituses seisuga 31.12.2001 näidatud. Perioodil 17.07.2000 kuni 31.12.2000 arvestatud

viivise osas leidis ekspert, et viivis on arvestatud tagantjärele, s.h arvete osas, mille järgi

laekumine toimus 2000. a. Eksperdi arvates rikkus hageja sellega raamatupidamise seaduse §-s

5 sätestatud realiseerimise printsiipi, mille kohaselt tulud arvestatakse realiseerimise momendil

või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki

oma raamatupidamistehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja

süstemaatilistes registrites nende toimumise momendil või kui see pole võimalik, siis vahetult

pärast seda. Seega tulnuks arved viivise kohta esitada kohe, kui ilmnes maksetähtaja ületamine

kostja poolt. Hea raamatupidamistava kohaselt kuuluvad kõik varad (s.h esitatud arved ja

kohustused hankijate osas) raamatupidamise aastaaruande koostamisel inventeerimisele,

selgitamaks, kas arveldused omavahel ühtivad või mitte. Juhul kui oleks esinenud

lahkuminekuid arveldustes poolte vahel, oleksid need ilmnenud 1999. a ja 2000. a

raamatupidamisaruannete koostamisel. Kohus leidis, et hageja raamatupidamises olev

saldokinnitus viivise osas seisuga 31.12.2001 on vastuolus poolte asjas esitatud tõenditega ning

ainuüksi antud tõendis sisalduvast eksperdiarvamusest lähtudes puudub kohtul õiguslik alus

hagi (põhihagi) rahuldamiseks (ka eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kostja poolt hagejale

25.01.2002 saadetud saldokinnituskirjas viivist märgitud).

9. Kohus leidis, et ka muud tuvastatud asjaolud iseloomustavad asjaajamise ebakorrektsust (ka

tellimuste andmisel ja kütuste üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamisel), mistõttu tuleb

ka vastuhagi jätta rahuldamata. Lepingu lisa nr 1 kohaselt puudus hagejal kostjalt tellimuste

vastuvõtmiseks volitatud isik (tl 21). Hageja juhatuse esimehe P. P. selgituste kohaselt võttis

tema kõik kostja tellimused vastu isiklikult ja A. T.l oli õigus allkirjastada vaid üleandmise-

vastuvõtmise akte. Kostja poolt esitatud kirjalikud tellimused (tl 142-194) on adresseeritud A.

T.le hageja nimel. P. P. kinnitusel hageja selliseid tellimusi ei teinud, vaid esitas need juhatuse

esimehele faksi või telefoni teel. Kuna kütuse hinnad sageli muutusid, toimus poolte vahel

pidev konsulteerimine, millal on kütuste hinnad soodsad ja sobiv aeg kütust tellida. Kohus

leidis, et kostja oleks pidanud tellimused hagejale esitama lepingu p-s 7 sätestatud korras, kas

allkirja vastu või saatma postiasutuse kaudu tähitud postiga või edastama lepingu p 3.6

kohaselt faksi teel. Pooled on lepingu p-s 7.1 kokku leppinud, et lepinguga seotud teated

peavad olema esitatud kirjalikus vormis ning teade loetakse kättesaaduks kui see on üle antud

allkirja vastu või saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga. Lepingu p 7.4 kohaselt

edasilükkamatu iseloomuga õiguslikke tagajärgi loovaid teateid võivad poolte volitatud

esindajad edastada lepingu lisas nr 1 toodud sidevahendite kaudu. Eelnimetatud asjaoludel

teadete edastamine tuleb järgnevalt kinnitada kirjalike dokumentidega. Kostja ei ole esitanud

dokumente, mis kinnitaksid kokkulepitud korras tellimuste hagejale üleandmist, mistõttu ei ole

kostja tõendanud, et hageja ei täitnud tellimusi (tl 211-224) lepingu p-s 4 märgitud korras ja

tähtaegadel. Raamatupidamisekspertiisi kohaselt ei kajasta kostja raamatupidamisandmed tema

viivisenõuet.

AS S. apellatsioonkaebuse põhjendused

10. Hageja AS S. palub apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsuse osas, millega jäeti hagi

rahuldamata ning uue otsusega mõista kostjalt välja 1 348 464, 80 krooni. Hageja palub

arvete üleandmise tõendamiseks võtta asja juurde kaebusele lisatud arved, mis kannavad

sama või järgmise kalendripäeva templit.

11. Kaebuse kohaselt on tõendatud arvete esitamine kostjale ja asjaolu, et kostja ei tasunud arveid

õigeaegselt. Arved esitati arvetel märgitud kuupäevadel pärast kütuse üleandmist-vastuvõtmist

käest-kätte kostja volitatud esindajale M. M.le. Kuigi tunnistaja M. M. ütlused kinnitasid

hageja väiteid arvete esitamise kohta, jättis kohus need põhjendamatult tähelepanuta. Samuti

andis arvete esitamise kohta seletusi hageja juhatuse liige P. P., kuid kohus jättis ka tema

seletused hindamata ja tähelepanuta. Kostja ei ole arvete saamise fakti vaidlustanud. Kostja ei

ole tõendanud, et arvetel märgitud kuupäevad on arvete koostamise, mitte esitamise

kuupäevad. Kostja raamatupidamiskohustuslasena pidi säilitama hageja poolt esitatud arved ja

väiteid nende mittesäilimisest ei saa käsitleda tõestena. Kostja ei ole tõendanud, et

algdokumendid oleksid hävinud või varastatud vms. Kostja poolt algdokumentide

säilitamiskohustuse rikkumine ja nende mitteesitamine ei tohi asetada hagejale suuremat

tõendamiskoormist. Seetõttu on põhjendamatu kohtu seisukoht, et originaalarvete puudumise

tõttu ei ole võimalik kontrollida arvete õigeaegset tasumist. Hageja poolt kostjale esitatud

arved ei ole lepingu p-s 7.1 sätestatud teated. Lepingu 7. osa ei ole arvete esitamisele

kohaldatav. Otsusest ei selgu, miks tuleks arveid käsitleda teadetena.

12. Seadusest ei tulenenud kohustust esitada viivisenõue ja viivisearve kohe, kui ilmnes

maksetähtaja ületamine. Kohtu vastupidine seisukoht on väär. Samuti ei ole kohus

põhjendanud mõistet „kohe“. Viivisenõude sai hageja esitada pärast arve tasumist kostja poolt.

Asjaolu, et kostjale saadetud saldokinnituskirjas ei ole nimetatud viiviseid, ei välista hageja

õigust nõuda viivise tasumist TsK § 191 lg 1 ja pooltevahelise lepingu järgi. Kohtu viide

raamatupidamise seaduse §-le 5 on asjakohatu.

AS E. R. apellatsioonkaebuse põhjendused

13. Kostja AS E. R. palub apellatsioonkaebuses muuta kohtuotsust põhjenduste osas (muuta

osaliselt hagi rahuldamata jätmise põhjendusi) ning tühistada otsuse osas, millega kohus jättis

vastuhagi rahuldamata ning teha selles osas uue otsuse ja vastuhagi rahuldada.

14. Apellant nõustub kohtuga, et hageja pole tõendanud arvete üleandmist AS-le E. R., mistõttu

puudub võimalus kontrollida tarnitud kütuse eest tasumise õigeaegsust (lisaks osundas kohus

ka

vastuolule üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 alusel toimunud kütusekoguste

üleandmisdokumentide vormistamisel), kuid samas on kohtu poolt jäetud tähelepanuta kostja

viidatud asjaolud, mille kohaselt polnud tasukohustuse tekkimine võimalik enne reaalset kütuse

üleandmist. Tegemist on protsessinormide olulise rikkumisega. Hageja kohustus arvel

märkima, millisel kuupäeval allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kostjale üle

antud kütuse eest on arve esitatud. Esitatud arved ei vasta lepingu p-s 6.6 kokkulepitule, kuna

neis puudub mistahes viide kauba üleandmise-vastuvõtmise kuupäevale. Mitmel arvel on

märkus, et tellitud kaup on alles teel. Võrreldes arvetel märgitud kütuse koguseid üleandmise-

vastuvõtmise aktidel märgituga nähtub, et hageja esitas arved enne kostjale kauba üleandmist.

Kohus sellega ei arvestanud.

15. Pooltevahelise lepinguga on reguleeritud tellimuse esitamise viis, selle täitmise tähtajad ja ka

lepingu kohase täitmise alused. Kohtu järeldus, mille kohaselt sai tellimuste vastuvõtjaks olla

hageja juhatuse esimees P. P., ei tugine poolte kokkuleppele. Leping ei näe ette, kelle nimelt

vastav tellimus esitatakse. Asjaolu, et A. T. oli volitatud kütusekoguseid üle andma, ei välista

tema volitusi tellimuste vastuvõtmisel. Lepingu lisa 1 nimetatud piirangut ei sisalda. P. P. oli

lepingu p 7.5 kohaselt ka hageja kontaktisikuks. Seega juhul, kui kostja esitas

lepingutingimustele vastava tellimuse, oli lepingutingimustega vastavuses ka selle esitamine

lepingu p-s 7.5 nimetatud isikule. Lepingu lisa 1 ei kehtestanud mistahes muud korda.

Vastused apellatsioonkaebustele

16. Pooled ei pea vastaspoole kaebusi õigeks ja paluvad need rahuldamata jätta.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

17. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning

tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kaevatava

kohtuotsuse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata,

siis tulenevalt TsMS § 330 lg-st 5 ei pea otsuses kordama esimese astme kohtu põhjendusi.

18. Linnakohus leidis õigesti, et kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik kummagi poole

nõuet põhjendatuks lugeda. Hageja nõude rahuldamine eeldas arvete tasumisega viivitamise

täpset tuvastamist, kostja nõude rahuldamine seevastu aga tellimuse täitmisega viivitamise

kindlakstegemist. Esimesel juhul vajas tuvastamist eelkõige arve esitamise aeg, teisel juhul

tellimuse üleandmine (millal arved tasuti ja kaubakogused vastu võeti, selle üle pooled ei

vaielnud). Kolleegium nõustub linnakohtuga selles, et hagiavalduses sisalduvate asjaolude

tõendamiseks ei piisanud tunnistaja M. M. ütlustest, mille kohaselt ta kinnitas AS-lt S.

saabunud arved samal või järgmisel päeval ja edastas need tasumiseks raamatupidamisele.

Kohtul ei olnud alust lugeda tõendatuks hageja väidet, et arved esitati kostjale tasumiseks

nende koostamise päeval. Tunnistaja mälu järgi taastatud toimingute tavaskeem ei tõenda iga

konkreetse arve üleandmise aega. Kuna pooltevahelised suhted tulenesid lepingust, siis

vastavalt sellele tuli hinnata ka poolte toiminguid nii kütuse tellimisel kui selle eest tasumisel

(s.h arvete esitamisel). Hageja apellatsioonkaebuses sisalduvad rõhuasetused ei ole kooskõlas

asjas uuritud tõenditega. Asjaolu, et kostja ei vaidlustanud arvete saamise fakti, ei ole võimalik

hinnata hageja soovitud viisil. Hageja on kostjale arved esitanud ja kostja on kauba eest

tasunud. Selle üle vaidlus puudub. See aga ei tõenda tasumisega viivitamist. Hageja

apellatsioonkaebuse väide tõendamiskoormisest ei ole õige. Kui hageja oleks täitnud lepingust

tulenevat dokumenteerimiskohustust, ei oleks tal raskusi arvete esitamise täpse aja

määratlemisel ning tasumisega viivitamise korral ka oma vastava nõude põhjendamisel. Kohus

ei jätnud hageja seadusliku esindaja seletust tähelepanuta, vaid leidis, et pooltevahelisest

lepingust tulenevalt ei piisa sellest arvete üleandmise tõendamiseks. Tegemist ei olnud üldiste

asjaolude tuvastamisega (kuidas tavaliselt toimiti), vaid suurte summade tasumise väidetava

viivitamisega ja sellega seotud leppetrahvi (viivise) nõudega. Hagi aluseks olevad asjaolud

vajasid ühest tuvastamist.

19. Kuigi kostja ei vaidlustanud arvete saamise fakti, eitas ta, et viivitas nende tasumisega. Seetõttu

lasus hagejal kohustus tõendada, et kostja sai arved kätte hageja väidetud ajal. Hageja kaebuse

väide, et kostja pidi säilitama arvete originaaleksemplarid (et nende abil oma vastuväiteid

tõendada), sest vastasel juhul tuleb lugeda hageja väited tõendatuks, ei ole kooskõlas

protsessiseadusest tuleneva tõendamise kohustusega. Hageja nõude rahuldamine eeldas

makseviivituse tuvastamist (arvete esitamise aja määratlemist), mistõttu pidi hageja tõendama,

et ta andis arved väidetud ajal kostjale üle. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. See, et kostja ei

eitanud arvete saamist, ei pannud talle kohustust tõendada, millal talle arved esitati ega

vabastanud hagejat kohustusest tõendada tema poolt väidetud asjaolusid. Arvete üleandmine ei

vajanud tõendamist, küll aga asjaolu, millal seda tehti. Linnakohus ei jätnud tunnistaja ütlusi

tähelepanuta, vaid andis neile hageja omast erineva hinnangu. Kolleegium ei nõustu

apellandiga selles, et linnakohus rikkus tõendite hindamisel protsessiõiguse norme. Ka ei

põhjendanud kohus hagi rahuldamata jätmist viivisarvete esitamisega seotud asjaoludega, vaid

viivituse sisulise tõendamatusega.

20. See, et kostjal ei ole arveid säilinud, võib anda küll alust rääkida raamatupidamise seadusest

tulenevate nõuete rikkumisest, kuid ei võimalda tõlgendada seda muul viisil kostja kahjuks.

Sellest ei tulenenud kahjulikke tagajärgi hageja suhtes (tõendamiskoormise suurendamise

osas), nagu väidab hageja oma kaebuses. Sellest sõltumata pidi hageja oma väiteid tõendama.

Kohus märkis õigesti, et tulenevalt lepingust pidid pooled omavahelised teated

dokumenteerima. Hageja seisukoht, et arved ei ole teated lepingu p-i 7.1 tähenduses, mistõttu

nende esitamisel ei tulnud lähtuda nimetatud punktis ettenähtud korrast, ei ole õige. Asjaolu, et

praktikas talitati teisiti, ei võimalda pidada hageja nõuet põhjendatuks. Kui arve esitamise aeg

omas hageja jaoks õiguslikku tähendust, siis pidi ta selle fikseerima.

21. Kolleegium nõustub kostja kaebuses sisalduva hinnanguga esitatud arvete mittevastavusele

lepingu p-st 6.6 tulenevatele nõuetele (p 6.1 kohaselt tasub tellija üleandmise-vastuvõtmise

aktiga vastu võetud kütuse eest). Asjas on tuvastatud, et nimetatud tingimusest, mille kohaselt

lähtutakse arvete esitamisel vastavas aktis toodud andmetest (p 6.6), ei pidanud hageja sageli

kinni (arvetelt võis näha, et mõnel juhul oli tegemist veel saabumata kaubaga). Õige on see, et

arvete väljastamine ei saanud lepingu kohaselt toimuda enne kauba kvaliteedi ja koguse

kindlaksmääramist ning üleandmise-vastuvõtmise protseduuride läbiviimist. Pealegi nähtub

hageja seadusliku esindaja seletusest, et arvete esitamiseks saadi esialgsed andmed SGS

Estonia AS-lt, kes koostas tolliprotseduuriks vajaliku raporti (SGS akt kütuse koguse ja

kvaliteedi kontrollimise kohta), ning et mõned esitatud arved võisid tugineda esialgsetele

andmetele, s.o SGS aktile, mitte üleandmise-vastuvõtmise aktile. Lepingust tulenevalt oli

hagejal õigus esitada arveid, seega arvestada ka tasumisega viivitamist, alles pärast kauba

nõuetekohast üleandmist. Kuna aga linnakohus leidis, et arvete esitamise täpset aega ei olnud

võimalik määratleda, siis see, et kohus kõiki kostja väiteid üksikasjalikult ei hinnanud, ei ole

käsitatav protsessinormi olulise rikkumisena. Kohus on kostja kaebuses nimetatud asjaolusid

otsuses kajastanud ega ole märkinud, et tasumise kohustus tekkis enne kütuse üleandmist.

22. Ka vastuhagi lahendamise osas on kaevatav kohtuotsus õige. Kohus ei kohaldanud

pooltevahelist lepingut ebaõigesti. Hankelepinguga oli reguleeritud nii tellimuse esitamise viis,

selle täitmise tähtajad kui lepingu kohase täitmise alused. Vastavalt lepingu p-le 1 loeti

tellimuseks p-des 3.6 ja 5.2 sätestatud korras esitatud kirjalik dokument. Leping ei näinud ette

konkreetset isikut, kellele nimeliselt tuli tellimus esitada, mistõttu tuli tellimuste esitamisel

lähtuda lepingu p-s 7 sätestatud korrast. Lepingu p-s 7.1 olid pooled kokku leppinud, kuidas

tuleb lepinguga seotud teateid esitada ning millisel juhul loetakse need kätteantuks

(kättesaaduks), samuti see, kuidas võidi edasilükkamatu iseloomuga õiguslikke tagajärgi

loovaid teateid edastada ja kuidas tulid need järgnevalt kinnitada (p 7.4). Lepingus

kokkulepitud kirjalikke dokumente kohtule ei esitatud. See, et kostja esindaja suhtles tellimuste

osas vahetult isikuga, kes tegeles kütuse üleandmisega, ei võimalda järeldada nimetatud isiku

volitust võtta vastu tellimusi. Ka vastuhagi lahendamisel ei oma tähendust, et praktikas

tegutseti lepingus ettenähtust erinevalt. Kui kostja soovis nõuda hagejalt tellimuste täitmisega

viivitamise eest leppetrahvi, tuli viivitust tõendada.

23. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 60 lg-

test 1 ja 8 jäävad kummagi poole apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda.

R.Allikvere

Ü.Jänes

A.Tänav