2-05-1787/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

ÄRAKIRI Tsiviilasi 2-186-05 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

07.detsember 2005.a. Jõgeva Maakohtu kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Sekretär Pille Kaarepere juuresolekul arutas avalikul eelistungil Axxxx Kxxxxxxhagi TxxxxKxxxxx vastu elatise vähendamise nõudes Eelistungil viibis kostja. Hagejal kutse kätteantud 31.10.05. ning esitatud avaldus (tl 39).

Kohus tuvastas:

kohtule 11.05.05. esitatud hagiavalduses palus hageja vähendada kosja kasuks välja mõistetud elatist suuruseni 400 krooni kuus. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis miinimummäära suuruses, so 1345 krooni kuus. Hageja on liikumispuudega invaliid, ei tööta ning tema sissetulek on 1341 krooni kuus. Hagejal on ülalpidamisel teine laps ja abikaasa.

Kostja kirjalikus vastuses (tl 14) hagi ei tunnista. Hagi aluseks olevaid asjaolusid kostja ei vaidlusta. Samas kostja leiab, et hagi esitamisel ei ole hageja olukord millegagi erinev perioodist, millal temalt mõisteti elatis välja Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Teine kohus on leidnud, et hagejal tuleb maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise oluline vähendamine raskendaks poolte ühise lapse olukorda.

Eelistungil 15.06.05. jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja seletuse kohaselt ei ole temal millestki elatist maksta, tööl ta käia ei saa. Jalg vajab uut proteesi. Elatise osas on võlg umbes 6000 krooni. Hageja on praegu abielus ja temal on väike laps. Hageja saab pensini kokku 1500 krooni. Hageja on nõus elatisega 400 krooni kuus.

Kostja seletuse kohaselt ei ole hageja ka varem lastele elatist maksnud või on seda teinud väikestes summades. Hageja maksab praegu 600 krooni kuus ilma täituri vahenduseta. Laps on 16 aastane. Hageja sissetulekute kohta kostjal andmeid ei ole.

Eelistungil 21.11.05. palus kostja teha asjas tagaseljaotsuse. Hageja kohale ei ilmunud.

Kohus, uurinud toimiku materjale ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi elatise osas kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega TsMS § 198 lg 2 alusel.

PeS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last, kusjuures vanem on kohustatud last ülal pidama ka õppimise ajal põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui laps on saanud täisealiseks. PeS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Antud juhul on hageja taotlenud elatise vähendamist oluliselt alla seaduses sätestatud ja varasema kohtuotsusega määratud miinimummäära. Kohus leiab, et arvestades kõiki asjaolusid tervikuna tuleb elatist vähendada suuruseni 1000 krooni kuus.

Hageja on esitanud kohtule andmed oma sissetulekute ja tervisliku seisundi kohta. Kostja ei ole neid sisuliselt vaidlustanud. Tõendeid, mis kinnitaksid hageja võimet maksta elatist senises suuruses, ei ole kostja esitanud. Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid lapse konkreetsete

vajaduste kohta. Seni on hageja tasunud elatist oluliselt väiksemas määras, samas ei nähtu asja materjalidest, et lapse vajadused oleksid jäänud rahuldamata. PeS § 61 lg 6 p 1 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõiketu. Antud juhu on tõendatud, et hageja töövõime on alaliselt vähenenud ning tema võimalused sissetuleku leidmisel on objektiivselt piiratud. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja ülalpidamisel on teine laps ning abikaasa. Kohus leiab, et kostja poolte ühise lapse huvid on piisavalt kaitstud, kui määrata elatis suuruses 1000 krooni kuus.

Kohus märgib samuti, et kostjal on võimalus taotleda elatise suurendamist, kui ta suudab tõendada hageja suuremat maksevõimet või muutuvad lapse vajadused.

Elatise vähendamist hagis taotletud summani ei pea kohus võimalikuks, kuna hageja on osaliselt ise asetanud ennast olukorda, kus tema ülapidamisel on vähemalt kolm isikut. Samuti ei ole hageja tõendanud, et temal puudub võimalus ka sisuliselt tööd leida. Asjaolu, et hageja kasutab autot ning on võimeline seda ülal pidama, viitab sellele, et hageja teatud maksevõimele.

Kohtukulud jätab kohus asjas kummagi poole enda kanda TsMS § 60 lg 1 alusel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohus otsustas:

Välja mõista Axxxx Kxxxxx´lt (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx): 1. Txxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest igakuine elatis 1000 krooni kuus tütre Kxxx Kxxxxx ülalpidamiseks kuni lapse saamiseni täisealiseks või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. 2. Lõpetada elatise sissenõudmine Tartu Ringkonnakohtu 14.04.05. otsuse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõgeva Maakohtu kaudu. Kaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada 10 päeva jooksul Jõgeva Maakohtule ning esitada 20 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebus. Hagejal on õigus esitada Jõgeva Maakohtule kaja menetluse taastamiseks 10 päeva jooksul otsuse saamisest. Kohtuotsuse vabatahtlik tasumine enne otsuse jõustumist vabastab kostja täitemenetlusest.

Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik: