2-05-455/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-118/05

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.07.2005.a., Lääne- Viru Maakohus

Kohtunik

MARIKA LEIMANN

Kohtuasi AV hagi A V vastu elatise nõudes.

Asja läbivaatamise kuupäev 13.07.2005

Menetlusosalised HAGEJA A V, isikukood xxxxx, elukoht xxxxxx, esindaja M K, Rakvere Koidula 1, volikirja alusel.

KOSTJA A Vo, isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxx

Sekretär Piret Landberg

Resolutsioon: rahuldada hagi osaliselt

Välja mõista A V alates 15.02.2005 elatise katteks 13.02.1987.a. sündinud ja 13.02.2005.a. täisealiseks saanud, kuid edasi õppiva poja A V kasuks 760 /seitsesada kuuskümmend/ krooni, kuni A V õppimise lõpetamiseni gümnaasiumiharidust andvas õppeasutuses.

Välja mõista A V riigilõivu katteks 700 /seitsesada/ krooni riigituludesse. Jätta poolte kohtukulude nende endi kanda.

Kohtuotsus kuulub elatise osas sissenõudja avalduse alusel viivitamatule täitmisele.

Riigilõivu vabatahtlik tasumine otsuse jõustumisele järgenva 14 päeva jooksul ( EV Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 AS-s SEB Eesti Ühispank või arvele nr. 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber mõlemal juhul 2900072259) ja tasumist tõendava dokumendi esitamine maakohtu kantseleisse, välistab täitevmenetluse riigilõivu nõude osas.

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisega maakohtu kaudu Viru Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamisest teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast kirjalikult Lääne- Viru Maakohtule.

Hageja nõue ja põhjendus.

Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on kostjalt hageja ema kasuks välja mõistetud elatis ja selle suurust on ka kohtumenetlustes muudetud. Viimati suurendati elatist 01.02.2005

2 otsusega 1345 kroonini kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai xxxxxx täisealiseks, kuid jätkab õpinguid xxxxxxx. Hageja on kostjale teatanud soovist saada elatise katteks seaduses ettenähtud miinimumsummat, kuid kostja vastuse kohaselt ei ole tal praegu võimalik midagi maksta. Hageja ema on MTÜ xxxxxx esinaine, kus tema sissetuleku suuruseks on xxxxxx krooni kuus. Hageja ainsaks sissetulekuks on riiklik peretoetus 300 krooni kuus. Hageja tegeleb tõsiselt spordiga, kuulub Lääne- Virumaa ja EV koondisesse kergejõustikus ja seetõttu on ka väljaminekud suured. Kostja on registreeritud FIE-na ning ta on talunik. Tema majanduslik seis on aastate jooksul paranenud ning ta on saanud ka erinevaid põllumajandustoetusi. Kuna laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ja kostja ei ole vabatahtlikult nõus maksma elatisraha hageja soovitud suuruses, soovib hageja esitatud hagi rahuldamist.

Kostja vastuväide.

Kostja oma kirjalikus vastuses soovib käesoleva asja arutamist edasi lükata kuni tsiviilasjas 2- 734/04 tehtud elatise suurendamise otsuse jõustumiseni. Hageja ei jääks selleks ajaks ka elatiseta, kostja on muutnud otsekorraldust selliselt, et hageja kasuks laekub elatise katteks 675 krooni kuus. Kohtusse 20.04.2005 saabunud avalduses selgitab kostja, et ei pea võimalikuks hagi tunnistada, sest hageja on kohtule esitanud teadlikult valed andmed: jõustumata kohtuotsuse tsiv.asjas 2-734/04 ja ema palgatõendi. Oma kulude arvestust ei ole hageja tõendanud ühegi dokumendiga. Hageja elab kooli ühiselamus, seega ei peaks ta maksma xxxxx korteri kommunaalkulusid, kus elavad tema täiskasvanud töölkäivad vanem õde ja vend. Kooli ajal maksab tema lõuna kinni täies mahus xxxxxx vald, suusavarustust ta ei vaja, treeningvõistlusvarustuse annab spordikool, spordilaagrid on suve jooksul kaks korda 100 krooni. Seni kehtiv kohtuotsus tsiviilasjas 2-168/97 sätestab elatise minimaalsuuruseks ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta. Elatisraha ei ole olnud võimalik suurendada, sest talu rahaline seis on viimasel ajal järsult halvenenud. Hageja teab talu majanduslikku olukorda, kuna käis ise vahetult enne lume tulekut talus ja käis ka põllul ning nägi liigniiskuse tõttu koristamata jäänud vilja. Ka on halvenenud tervislik olukord, mida tõestavad esitatud dokumendid. Olukorda ei kergenda maksuvõlg. Hädavajalike maksete katteks on vanametalliks müüdud reservis olnud tehnika. Suuliselt istungil leiab, et elatise võiks välja mõista veerandina kehtivast miinimumpalgast ja tugineb seejuures PerS § 61 lg.6 p.1 sätestatud töövõimetusele elatise vähendamise alusena.

Kohtu tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid, kohaldatud seadused.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja täisealist last õppimise ajal gümnaasiumis.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt välja elatise. Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse/täisealise hageja vajadusest.

Perekonnaseaduse § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse § 61 lg.6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellel elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

3 Perekonnaseaduse § 70 kohaselt kui isik ei täida ülapidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt .

Kohus ei pea võimalikus rahuldada kostja soovi ja mõista elatis välja alla miinimumsuuruse viitega PerS §-le 61 lg.6 p.1, kuivõrd kostja ei ole TsMS § 93 kohaselt tõendanud oma töövõimetust teatud vormis tõendiga. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg kohaselt on püsiv töövõimetus kas täielik või osaline, sama sätte lg.10 kohaselt arstliku töövõimetuse ekspertiisi teeb ekspertiisikomisjon või ekspertarst. Seega on lubatud tõendiks töövõimetuse tõendamiseks kas ekspertarsti tõend või ekspertkomisjoni arvamus/otsus. Sellist tõendit kostja esitanud ei ole.

Kostja ei ole sisuliselt tõendanud talu majanduslikku olukorda. Kostja ei ole esitanud tõndeid asjaolu kohta, millised oli tal talupidamisest tulenevad kulud ja tulud möödunud aasta jooksul, kuivõrd aga hageja väidab, et olukord on parananud, siis vastuseks kostjale väitele, et seda pole toimunud, tuli hagejal oma väidet tõendada. Viimasel istungil esitatud maksukeskuse otsuse kohaselt on kostja maksuvõla tasumine ajatatud makseraskustest tulenevalt. Hinnates tervisekuludega seotud dokumente, on kostja kulutanud perioodil 10.02.2005- 12.04.2005 arstivisiitidele, uuringutele, ravimitele xxxx krooni ehk xxx krooni kuus, mistõttu ei ole usutav tema poolt teise tsiviilasja menetlemise käigus sissetuleku suurusena nimetatud xxxx krooni. Esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on ta sissetulekuna saanud perioodil 04.02.2005 kuni 30.03.2005 ehk sisuliselt 2 kuu jooksul xxxxxx xxxx krooni ehk xxxxx krooni kuus.Arvestades sellest maha tõendatud kulud tervisele jääb kostjale kätte ca xxxxx krooni. Tõendatud asjakohasteks kuludeks konto väljavõtte kohaselt saab lugeda makseid elektri eest, otsekorralduslepingu alusel Tele2-le, ülekandeid seoses elatise maksmisega, kokku esitatud kahekuulise perioodi kohaselt summas xxxxxx krooni, ehk xxxxx krooni kuus. Lisaks on kostja tasunud ilmselt ühekordse maksena maksuametile 1400 krooni, kuivõrd makse on aga teostatud enne maksuametilt 04.04.2005 korralduse saamist maksevõla tasumiseks, ei saa neid lugeda seotuks ja kohus ei arvesta nimetatud summat igakuise keskmise kulu hindamisel. Kuivõrd elukindlustusmakse puhul ei ole arusaadav, kelle kindlustusmakseid kostja on tasunud, ei saa neid lugeda eelistatud kuludeks elatise hagi menetlemisel. Arvestades kostjale kätte jääva sissetuleku summana keskmiselt xxxxx krooni kuus tema kulude keskmise summa juures xxxxxx krooni kuus, ei ole elatisehagis esitatud nõuevälja mõista elatis minimaalsummaspõhjendatud. Kostjale jääks eeltoodu kohaselt muude kulude mittetõendamisest lähtuvalt elatise maksmiseks 3114-1590= 1524 krooni, mis tuleks aga jagada kahe lapse vahel, kuna kostja poolt vaidlustatud tsiviilasjas 2-734/04 tehtud otsuse kohaselt on kostja ülalpidada ka teine laps, kes jääks antud asjas hagejale elatise väljamõistmisel summas 1345 krooni, vähemkindlustatuks. Kohus peab põhjendatuks, et kostja sissetulekuks jäävast 1524 kroonist jääks hageja kasuks elatise maksmiseks 1524:2 = 762 krooni, ümardatult 760 krooni. Kohus leiab, et kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele perekonnaseaduse § 61 lg.6 p.3 alusel alla seaduses ettenähtud miinimusuurust, summas 760 krooni. Mõjuvate põhjustena arvestab kohus kostja sissetulekute vähesust ja selle suuruse sõltuvust paljuski põllumajanduse üldisest seisukorrast vabariigis ning ilmastikuoludest. Kohus arvestab mõjuva põhjusena ka asjaolu, et kostja ei ole keeldunud elatise maksmisest ning ei ole ka kuritahtlikult hoidunud kõrvale sissetulekute leidmisest nii enda ülalpidamiseks kui elatise kohustuste täitmiseks.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on sissetulekuid, mis võimaldaks maksta elatist soovitud suuruses. Üksnes väide, et kostja on FIE-na registreeritud talunik ning väide, et aastate jooksul on talu majanduslik seis paranenud, ei anna alust seda väidet tõendatuks lugeda.

4 Kostja pole seda asjaolu kinnitanud, seega tuleb seda tõendada hagejal, sealhulgas ka väidet, et kostja on saanud erinevaid põllumajandustoetusi. Üksi asjaolu, et seaduses on kehtestatud elatise miinimumsuurus, ei saa olla aluseks antud hagi rahuldamisele, sest lisaks hageja põhjendatud vajadustele, tuleb hinnata ja tõendada ka kostja maksevõime ehk varanduslik seis. Kohus loeb olevat tõendatud, et kostja maksevõime ei ole vastavuses elatise nõude suurusega.

Lisaks leiab kohus, et hageja esitatud kuluarvestuses on artikleid, mida saab lugeda ülepaisutatuks. Kohus nõustub, et kulud toidule on 1000 krooni kuus ning nõustub põhimõtteliselt ka riiete ja jalanõude osas toodud summadega, samas võib arvata, et kokku saab hoida näiteks kulude arvelt tossudel. Hageja ei ole ümberlükanud kostja väidet, et spordivarustus on talle tagatud spordikooli poolt, seega peab kohus ülepaisutatuks kuluartiklina esitada kulusid suusavarustusele 2000 krooni ( seda enam, et suuski ei osteta igal aastal) ning kulusid treeningja võistlusriietele. Kohus peab ülepaisutatuks kulusid igakuuliselt koolitarvetele 200 krooni eest ning meelelahutusele 300 krooni eest. Väidet kulude kohta spordilaagritele Eestis ja välismaal 200 krooni eest kuus, ei ole hageja tõendanud. Kulud elektrile, veele, küttele 200 krooni kuus inimese kohta on tõendamata. Kostja on selle kulu vaidlustanud, väites, et hageja elab kooli ajal ühiselamus, kus ta kommunaalkulusid tasuma ei pea ja et selle perioodi eest ei pea ta tasuma ka Kihlevere korteri kulusid. Kohus leiab, et kui ka möönda kuluarvestuse punktis 1 toodud arvestuse põhjendatust ning lisada sellele punktides 2-5 toodud kuludest kokku ca 3-400 krooni, võib hageja kuludeks hinnata keskmiselt 1500 krooni kuus, mitte esitatud arvestuse kohaselt 3345 krooni kuus.

Hagi on tõendatud poolte seletustega, sünnitunnistusega, koolitõendiga, hageja ema palgatõendiga, kulude arvestusega, kostja kulutusi kinnitavate meditsiiniliste teenuste eest tasumise arvetega, pangakonto väljavõtetega, maksukeskuse korralduse ja otsusega

TsMS § 61 lg.1 p.1 kohaselt kui hagi rahuldati osaliselt, võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seega ei mõista kohus välja kostjalt hageja õigusabikulusid ja hagejalt kostja taotletud kulusid koopiate tegemisele asja läbivaatamiskuludena.

TsMS § 48 lg.1 p.3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Antud hagis on aasta elatusraha 12 x 760 = 9120 krooni. Riigilõivuks hagihinna puhul summas 9120 krooni on 700 krooni, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele riigituludesse.

Hagi on rahuldatud Perekonnaseaduse § 60, 61, 70, TsMS § 225, 226 lg.1, 3, 4, 243, 244 alusel.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Kohtunik

M.Leimann

10.aprillil 2006.a Viru Ringkonnakohus o t s u s t a s :

1. Võtta vastu A V loobumine vastuapellatsioonkaebusest. 2. Lõpetada apellatsioonimenetlus A V vastuapellatsioonkaebuse osas. 3. Jätta A V apellatsioonkaebus rahuldamata ja Lääne-Viru Maakohtu 28.07.2005.a otsus muutmata.

5 Kohtuotsus jõustus 15.mail 2006.a. Viru Ringkonnakohtu otsusega.

Kohtunik

M.Leimann