2-04-1689/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number Otsuse

tegemise aeg ja koht Narva

Linnakohtu kohtunik

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

Sekretär

Tõlk

Resolutsioon

2-1333/04

07. oktoober 2005.a, "Narva

IR1S KANGUR

V. M. hagi SA Narva Haigla vastu töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, endisele tööle

ametikohale ennistamise ja sunnitult töölt puudumise eest

töötasu välja mõistmise nõudes 22.09.2005.a.

Hageja V.M. ja tema esindaja AleksandrKazikov volikirja

alusel

Kostja SA Narva Haigla esindaja volikirja alusel Maia

Anutrijeva

Anna Ditman

Natalja Kabanova

Rahuldada hagi osaliselt

Jätta rahuldamata V. M. (M.) hagi SA Narva Haigla vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes.

Ennistada V.M. tema endisele SA Narva Haigla Kiirabioskonna autojuhi ametikohale.

Kohtuotsus V.M.tööle ennistamiseks kuulub viivitamata täitmisele.

Jätta rahuldamata V. M. hagi SA Narva Haigla vastu sunnitud töölt puudumise aja eest

töötasu nõudes.

Kohtuotsus tehakse teatavaks Narva Linnakohtu kantselei kaudu 07.10.2005.a.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

pooltel

õigus

esitada

motiveeritud

apellatsioonkaebus

Viru

Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul Narva Linnakohtu kaudu, teatades kaebuse esitamisest

kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast

arvates.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUS

Narva Linnakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 01.02.1993.a kostja juures

kiirabi autojuhina. 22.10.2004.a kostja, juhindudes Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi

TLS) § 86 punktist 6, teavitas hagejat temaga töölepingu lõpetamisest alates

27.10.2004.a. Kanne töölepingu lõpetamisest oli tehtud alles 09.1l.2004.a. Hageja leiab, et

töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik järgmistel põhjustel:

1. Hagejat süüdistati vara (kiirabiauto) tahtlikus rikkumises, mis seisneb selles, et hageja ei

ennetanud mootori riket, jätkates sõitmist sõiduautol, millel vilkus mootoris õlirõhu

signaallamp. Hageja nagu ka teised kiirabi garaaži autojuhid palus juba aasta jooksul

automehhaanikut kõrvaldada rike, mille tõttu hakkas perioodiliselt põlema õli rõhu

signaallamp, kuid neid palveid ignoreeriti. Sõiduauto rikke päeval, peale signaallambi töö

algust, kontrollis hageja õli taset, nagu seda nõuavad üldtunnustatud sõiduauto

ekspluateerimise eeskirjad. Sõiduauto liikumise ajal kontrollis hageja korduvalt õli taset

mootoris, mis hakkas detoneerima alles juurdesõidul kiirabi garaaži. Mingeid käitumise

eeskirju rikkega lambi süttimisel ei ole. Käskkiri on koostatud põhjendamata süüdistustel,

mis ei ole kinnitatud mingite dokumentidega.

2. Hageja süüdistatakse tööandjale kahju tekitamises, kuid on ebaselge, kust tekkis kahju

summa ja kus on välja selgitatud nimelt selle remondi teostamise vajadus. Kostja ei pannud

hagejale töölevõtmisel materiaalse vastutuse kandmise kohustust oma vara eest ja ei

allkirjastanud hagejaga materiaalse vastutuse lepingut.

3. Käskkirjas viidati sellele, et hageja tegevuse tõttu «halvenesid kiirabibrigaadide töö

tingimused», kuid see on vale, haiglas on olemas reservauto just selliste juhtumite jaoks.

4. Hageja ei suutnud saada sõiduauto tehnilise ekspertiisi akti, kus oleks ära toodud mootori

rikke põhjused ja leiab, et see on mootori loomuliku kulumi põhjus, seda enam, et seda autot

remonditi perioodiliselt pidevate rikete tõttu.

Hageja leiab, et TLS § 86 punktiga 6 ettenähtud töölepingu lõpetamise alust kohaldati olulise

rikkumisega ning töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik; tema poolt oma kohustuste täitmise ajal ta

ei rikkunud sätteid, mis määravad kindlaks töötaja, antud juhul hageja, töökohustused.

Hageja palub tunnistada ebaseaduslikuks temaga töölepingu lõpetamine, ennistada hageja endisele

tööle SA-s Narva Haigla endisele ametikohale ja välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine

töötasu sunnitud töölt puudumise eest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Oma kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. 24.09.2004.a sai kostja teavet kiirabiauto

(Dodge 49 ZBU) vigastamise kohta, mis toimus 05.09.2004.a. Kostja tegi kindlaks, et sõiduauto

mootoririke tekkis hageja ebaõigete toimingute tagajärjel: tulles tagasi Sillamäe linnast Narva linna

pärast patsiendi toimetamist, tekkis Sillamäe linna piirkonnas sõiduauto mootoris esile väike

tuksumine, vastavalt õlirõhuanduri näidule oli autojuht kohustatud liikumist peatama. Autojuht

V.M. jätkas liikumist Narva linnani, mille tulemusena sai sõiduauto mootor oluliselt vigastada.

Sõiduauto Dodge 49 ZBU oli korrast ära, mis halvendas kiirabibrigaadide töötingimusi nii

05.09.2004.a, kui ka sõiduauto remontimise ajal. Kostja arvab, et hageja, liikudes edasi rikkis

kiirabi sõiduautoga, rikkus jämedalt oma kohustusi. Suur töökogemuse ning autojuhtimise staaž

võimaldasid hagejal hinnata olukorda ning lõpetada liikumist. Ülaltoodu alusel arvab kostja, et

hageja on jämedalt rikkunud oma kohustusi kostjale tahtliku kahjumi tekitamise ja tema omandi

riknemise kujul, millega jättis täitmata oma töökohustusi, mis on ettenähtud TLS §-s 48 lg 1 p 3, SA

Narva Haigla töösisekorraeeskirjade p-s 4.2(2).

Hageja väidab, et õlirõhu kontrollilamp läks iseenesest põlema rikkisoleku tõttu ning et hageja oli

aasta jooksul palunud automehhaanikut kõrvaldada seda riket. Hagejale jääb arusaamatuks, kust

tekkis kahjumi summa ning kus selgitati välja konkreetse remondi teostamise vajadust. Kõik

sõiduauto Dodge 49 ZBU parandatud mootori lahtivõtmise ja kokkupanemise tööd teostati OÜ

Villiservis meistrikojas Kahjumi summa moodustas 5 795 krooni, mida hagejalt pole sisse nõutud.

Kahjumisumma on käskkirjas märkimata. Kostja arvab, et hageja poolt oma ametikohustustesse

lohaka suhtumise asjaolu on iseendast tähtis.

Hageja suuliste toimingute tagajärjel oli rikutud kiirabi osakonna sõiduauto, mille tulemusena oli

seatud ohtu kiirabibrigaadide operatiivne töökorraldus. Hageja pole nõus sellega, et tema süül olid

oluliselt halvenenud kiirabibrigaadide töötingimused. Vastavalt 27.02.2004.a Tervishoiuametiga

sõlmitud lepingule peab liinil ööpäevaringselt olema 4 kiirabiautot. SA Narva Haiglal oli 4 kiirabi

sõiduautot ning 1 SA Ida-Virumaa Kiirabi omandis olev sõiduauto. SA Ida-Virumaa Kiirabile

kuuluva kiirabiauto 25.06.2004.a üürilepingu nr. 109 kehtivus lõppes 11.10.2004.a, kuid hageja süül

kostja sõiduauto vigastuse tõttu oli SA Ida-Virumaa Kiirabi sõiduauto üüriaeg pikendatud kuni

31.12.2004.a. Kostja kandis hageja süül lisakulutusi sõiduauto üüritasu kujul. Kostja ei püstita

eesmärgiks nõuda kahjum sisse hagejalt. Kostja arvab, et vaatamata TLS ja töösisekorraeeskirjadega

ettenähtud normidele tööandja omandit hooletult kohtlev töötaja ei pea töötama SA-s Narva Haigla.

Oma avalduses märgib kostja, et ei suutnud saada kätte sõiduauto tehnilise ekspertiisi akti, milles

oleks märgitud ära mootoririkke põhjused. Hageja arvab, et mootori remontimise põhjus on

loomulik sõiduauto kulum. Kostja arvab, et töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 järgi rakendati

oluliste rikkumistega. Hagiavaldusest jääb arusaamatuks, millistest olulistest rikkumistest on juttu

ning milles seisnesid töölepingu lõpetamise rikkumised. Kostja hindas hageja suulisi toiminguid,

kui hageja poolt oma ametikohustuste jämedat rikkumist (TLS § 103). Oma õigust lõpetada

töötajaga töölepingut on kostja realiseerinud täies vastavuses TLS §-ga 86 p 6, § 106: 24.09.2004.a

sai kostja teada hageja väärteost; 18.10.2004.a nõudis kostja hagejalt selgitusi; 22.10.2004.a võttis

kostja vastu otsuse lõpetada hagejaga töölepingut; töölepingu lõpetamise otsus vastab sooritatud teo

raskusele, seejuures hindas kostja hageja vahetu juhi, kiirabi osakonnajuhataja J.Paesi arvamust

hageja tööomaduste kohta. Töösuhete lõpetamine hagejaga toimus 09.11.2004.a täielikus vastavuses

TLS § 91 sätestatuga.

Ülaltoodu alusel arvab kostja, et: on põhjust lugeda hageja toiminguid hageja poolt

oma

ametikohustuste jämedaks rikkumiseks; töölepingu lõpetamine hagejaga on teostatud

ilma

kehtiva seadusandluse rikkumiseta; hageja ei tõestanud kostja poolt TLS § 86

p 6

rikkumist. Kostja palub jätta hageja nõudeid rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Poolte vahel on vaidlus töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle. Pooled vaidlevad, kas hageja on

oma töökohuslusi rikkunud, mis lubaks töölepinguseaduse § 86 p 6 alusel lõpetada töölepingu.

Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel võib tööandja lõpetada määramata ajaks sõlmitud lepingu

töötajapoolsel töökohustuse rikkumisel.

TLS § 103 lg 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui

süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud.

TLS § 103 lg 2 järgi võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuse

rikkumise eest.

Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel 01.02.1993.a. sõlmitud tööleping on lõpetatud

09.11.2004.a.

SA Narva Haigla käskkirjaga 22. oktoobrist 2004 nr l01k-2 määrati lõpetada SA Narva Haigla

kiiraabiosakonna autojuhi V. M. tööleping 27.10.2004.a. seoses töökohustuste süülise täitmata

jätmise eest - töötaja kohustuse mitte tekitada tööandja varale kahju - jäme rikkumine, mis toimus

töötaja süül 05.09.2004.a., kui ta sõites mööda Sillamäest, avastades

koputuse mootoris, õli taseme languse vastavalt anduri näidule, kiirabiauto peatamise asemel jätkas

sellega sõitmist Narva linna, mille tulemusel kaannats sõiduauto mootor oluliselt.

Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 p 1 alusel on distsiplinaarsüütegu töölepingu

seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või

mitte nõuetekohane täitmine.

Hageja on distsiplinaarkaristuse määranud kostjale juhindudes 09.12.2002..a töösisekorraeeskirjade

p-st 5.4., 5.5., 5.7jaTLS §-st 86 p 6 ja 48 lg 1 p 3.

TLS § 103 lg 2 võimaldab tööandjal lõpetada tööleping esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise

eest.. Jämedaks töökohustuste rikkumiseks peetakse selliseid töötaja ülesastumisi, millel olid või

oleksid võinud olla rasked tagajärjed.

Vastavalt SA Narva Haigla töösisekorraeeskirjade p-le 5.4. kohaselt kaasneb töötaja

distsiplinaarvastutus tööandja seaduslike korralduste, samuti seadusest, haldusaktides ja

töölepingust tulenevate töökohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega töötaja

distsiplinaarvastutus. Töösisekorrapunktis 5.5. on loetletud distsiplinaarkaristused ja p. 5.6. kohaselt

on töölepingu lõpetamine töötajapoolse kohustuste rikkumise tõttu üldjuhul nõutav, samuti esimese

jämeda töökohustuse rikkumise eest kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis pole kustunud.

Kohtul tuleb anda hinnang kas hagejale kostja poolt süüks arvatud tegu on distsiplinaarsüütegu

töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaselt. Kohtul tuleb anda vastus küsimusele kas kostja

eksis mõne talle pandud kohustuse suhtes, ei täitnud seda või ei täitnud nõuetekohaselt või tegi

midagi niisugust, millest ta oleks pidanud hoiduma.

Riigikohus oma 27. mai 2002.a. otsuses nr 3-2-48-02 on väljendanud seisukohta, et töökohustuste

täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa

olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja

tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja

üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma käitumisse

ja selle tagajärgedesse. Üleastumise toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda,

milles see toime pandi.

Süü töökohustuste rikkumisel võib esineda tahtluse või ettevaatamatuse vormis. Tahtlusega on

tegemist siis, kui töötaja jätab tahtlikult töökohustuse täitmata või ei täida oma kohustusi nõutavalt

viisil, soovides või mööndes sellega kaasneva tagajärje saabumist. Ettevaatamatult rikub töötaja

töökohustusi juhul, kui ta pidi ette nägema oma teo või tegevusetuse tagajärgi, kuid ei näinud neid

ette, ei soovinud nende saabumist või lootis neid kergemeelselt ära hoida. Kui töötaja rikub

töökohustust, kuid selle juures ei esine ei tahtlust ega ettevaatamatust, siis pole tegemist ka

distsiplinaarsüüteoga. Distsiplinaarkaristuse määramisel peab tööandja töötaja süü kindlaks tegema.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tahtlikult ei peatanud autot, mis põhjustas kiirabiauto

mootori vigastuse. Tunnistaja V.P. ütlustega on tõendatud, et auto mootoris olid mürinad, ja et

sellise mootori hääle korral oleks autojuhil mõistlik olnud auto peatada. Tunnistaja ütlustega on

tõendatud, et hageja oli teadlik mootori probleemidest juba Sillamäel, aga ikka otsustas sõitu

jätkata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja tahtis oma käitumisega tekitada tööandjale

kahju - rikkuda kiirabibrigaadide operatiivset töökorraldust. Samuti ei ole tõendatud, et hageja

tegevuse tagajärjel, kusjuures iga hommikul kontrollitakse autojuhtidele antavaid sõidukeid

mehhaanikute poolt Kohus leiab et hageja kuuldes auto mootoris mürinat, oleks pidanud auto kinni

pidama, kutselise autojuhina oleks hageja pidanud oskama olukorda

hinnata selliselt, et jätkates sõitmist katkise autoga võib see põhjustada suurema kahju mootorile kui

esialgne viga. Seega pidi hageja ette nägema, et sellise rikkega edasi sõitest võib auto remont

osutuda kulukaks ja venida pikale ning sellest tulenevalt on mõistlik arvata, et kui üks kiirabiauto ei

ole töökorras võib see põhjustada kiirabi töös tõrkeid ja põhjustada täiendavalt autode rentimise.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et Õlirõhu signaallamp oligi autol katki, mistõttu tal oli

raske olukorda hinnata. Tunnistaja ütlustest nähtub, et sellisest rikkest oleks tunnistaja

automehhaanikuna pidanud teadma.

Kohus leiab, et töötaja tegevust, kus ta püüdis ise olukorda hinnata, kas sõita autoga edasi või mitte

tuleb käsitleda ettevaatamatusena. Kohus leiab et hagejal oleks otstarbeks olnud tõepoolest välja

kutsuda spetsialist olukorda hindamaks.

Kohus leib, et ei ole Õige hageja väide, et tal ei ole mingeid talle teadaolevaid töökohustusi

rikkunud.

TLS § 48 lg 1 p 3 kohaselt on töötaja kohusttud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara.

Tunnistaja ütlustega ja OÜ Villisservis arvetega on tõendatud, et hageja tegevusega on põhjustatud

kostjale tekkinud kahju.

Seega kohus tuvastas, et hageja tegevus kiirabiautoga edasiliikumisel asjaolusid hinnates, on selline

töökohustuste rikkumine, mis tingiks temaga töölepingu lõpetamise ja seega on kostja töölepingu

hagejaga seaduspärselt lõpetanud.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikkuse, seega tuleb hageja nõue töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes jätta

rahuldamata.

TLS § 144 lg 1 alusel vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 punktides 6-8 ettenähtud

alustel on toovaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise

otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt töötaja tööle

ennistamisel paragrahvi . lõikes mainitud asjaoudel (süüteo vähene tähtsus jms) ei ole töötajal õigust

hüvitusele.

Kuid kohus võttes arvesse, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oma pika tööstaaži juures

oleks ka varem suhtunud hooletult oma töökohustustesse, siis leiab kohus, et hageja süüline

käitumine võimldas kostjal töölepingu lõpetdam, kuid arvestdes teo toimepanemise asjaolusid ei ole

antud juhul otstarbeks hagejale määrata distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine. Samuti ei

ole vaidlust, et kostja oleks töötajale informeerinud, kuidas sellistes situatsioonides töötaja peaks

käituma.

Kohus leiab, et on põhjendatud hageja tööle ennistada, sest kohus tuvastas, et hagejaga töölepingu

lõpetamine ei olnud otstarbekas.

Kuna kohus ei tuvastanud hageja sõlmitud töölepingu lõpetamise ebaõigsust, siis jätab kohus

rahuldamata hageja nõude töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise töötasu nõudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus selgitab pooltele, et kuna TLS § 144 lg 1 alusel töötaja tööle ennistamisel puudub kohtul alus

töötaja distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, siis ei kaota kohtuotsuse jõustumisel, millega

tuvastati töölepingu lõpetamine mitte otstarbekohaseks karistuseks ja ennistati töötaja tööle,

töötajale määratud karistus kehtivust, vaid see kustub TDVS §-s 13 sätestatu kohaselt.

Kohus on otsuse tegemisel tuginenud järgmistele tõenditele: tööleping ja selle lisad, käskkiri

22.10.2004.a. nr t1k-2, V. P.ja J. P. ametikirjad, V. M. seletuskirjad, töösisekorraeeskirjad,

töötasutõend, töövõimetuslehed,, vara üürilepingud, käskkiri 01.10.2004.a. nr 331, ja

07.12.2004.a. nr 429, ametikiri 22.10.2004.a. sõdukile tekkinud kulutuste kohta ja Villisservice

OÜ arve ja kostja maksekorraldus.. V. Korjakini ametikirjas ja esitises sisalduv arvamus hageja

käitumise kohta ei ole tõendiks, et hinnata hageja süülist käitumist, sest sellest ei nähtu millel

põhineb antud arvamus, tunnistajana ei ole taotletud V. Korjakini ülekuulamist

Hagi on rahuldatud eeltoodud alustel ja juhindudes jaTsMS §-dest 60, 225-231

Kohtunik

Iris Kangur

Ärakiri õige

Iris Kangur

Kohtunik