2-04-1673/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Narva Linnakohus

Kohtunik

Anu Tammeniit

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. november 2005. a. Narva

Tsiviilasja number

2-1324/04

Tsiviilasi

S. U. hagi E.U.vastu abielulahutuse ja

elatise nõudes

Menetlusosalised

hageja S.U....

kostja E.U. ...

Kohtuistungi toimumise aeg 19. oktoober 2005. a.

RESOLUTSIOON

Lahutada S.U. (ik .) ja E. U. (ik .) abielu, milline on registreeritud 05.10.1991.a. Narva Linna RSN

TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 588.

Välja mõista E. U.'It ... elatis S. U.... kasuks igakuiselt alates 23.11.2004.a. 800 (kahekssada)

krooni poeg E., sündinud ... ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni ja 800 (kaheksasada)

krooni poeg K., sündinud ... ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni.

Välja mõista E.U.lt... riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Kohtuotsus elatises

osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisele

järgnevast päevast apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule Narva Linnakohtu kaudu,

eelnevalt tuleb 10 päeva jooksul otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada kaebuse esitamisest.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 05.10.1991.a. Poolte abielust on sündinud ... poeg E.

ja ... poeg K.. Hageja soovib abielulahutust põhjusel, et perekond on purunenud ja nad elavad lahus

alates juunist 2003.a., mil hageja sõitis tädile Iirimaale külla. Iirimaal sündis ka poolte teine poeg K..

Hageja sai seal teada, et kostja kodus olles kuritarvitas alkohoolseid jooke, korraldas kodus võõraste

isikutega pidusid. 2004.a. oktoobris kodus käies avastas hageja, et kodust on puudu osa nende asju,

mille oli kostja maha müünud ja alkoholi ostnud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka elatis kahe lapse

ülalpidamiseks kummagi lapsele 1240 krooni.

Kostja vastus

Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuistung

Kohtuistungile hageja jääb oma nõude juurde abielu lahutada ja elatis kostjalt välja mõista Vabariigi

Valitsuse kehtestatud miinimum summas. Ta kinnitab, et elab ikka veel Iirimaal, sest Eestis ainult

lastetoetustest elades ta hakkama ei saa. Iirimaal saab ta ka nooremale pojale toetust.

Kohtuistungil kostja on abielulahutusega nõus. Elatist on ta nõus maksma mitte rohkem kui 500 krooni

kuus ühele lapsele, sest rohkemaks pole ta suuteline. Kõige suurem töötasu, mis ta on kätte saanud on

4000 krooni kuus, millest peab maksma õppelaenu, korteri üüri. Raha tal praktiliselt üle ei jää. Kostja

loodab tööle saada Belgiasse, siis ehk hakkab ka rohkem töötasu saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et poolte

vaheline abielu kuulub lahutamisele.

Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus poolte abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu

jätkamine on võimatu.

Poolte abielu registreeriti 05.10.1991.a. Narvas, kanne nr 588. Abielust on sündinud ... poeg E. ja ...

poeg K..

Poolte seletusega kohtus leidis tõendamist, et poolte abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielulised

suhted on lõppenud alates 25. maist 2003.a., mil sõitis Iirimaale. Kostja, jäädes elama Eestisse, hakkas

kuritarvitama alkoholi ja pettis hagejat teise naisega. Seega leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada.

Poolte kindel veendumus ühise kooselu jätkamise võimatusest on piisavaks aluseks abielu

lahutamiseks.

... sündinud E. ja ... vanemateks on E. U. ja Sv. U. (tl 3, 5).

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi.

§ 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel

temalt elatise välja. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise

elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal

vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on

teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel Õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust

saada ülalpidamist. Ülaipidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele

ülalpidamist ebapiisavalt.

Vastavalt PkS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine

vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem kohustatud nõudma teiselt vanemalt

PkS § 60 Ig-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

PkS §61 lg-s4 on sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast. Samas annab PkS §61 lg 5 võimaluse elatise suurust vähendada, kui ilmnevad kohtu

poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

Kohus leiab, et hageja poolt soovitud elatusraha suurus 1240/1345 krooni lapsele ja ei vasta kostja

varalisele seisundile. Kostja esitas kohtule töötasu tõendi, mille kohaselt tema töötasu 2004.a. oli

keskmiselt 2500 krooni ja kostja endi kinnitusel 2005.a. on ta kõige rohkem kätte saanud 4000 krooni.

Hageja sissetuleku moodustab lastetoetused 1200 krooni kuus, hageja kinnitusel saab ta lapsetoetust ka

Iirimaal. Kohus mõistab kostjalt välja elatise 800 krooni igakuiselt ühele lapsele. Väiksema suurusega

elatise väljamõistmisel saaks kahjustatud laste huvid, elatise asjades on primaarsed aga just laste huvid.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse

muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt riigilõivuseaduse (RlvS) § 16 lg 2 on hageja vabastatud elatise hagides riigilõivu tasumisest

riigituludesse. Riigilõiv tuleb vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 ja § 64 lg 1, aasta maksete kogusummalt

välja mõista kostjalt. Seega tuleb kostjalt välja mõista RlvS § 37 lg 1 alusel riigilõiv 1400 krooni.

Kohus juhindub otsuse tegemisel PkS § 29, § 60, § 61, § 70, TsMS § 225, § 244 lg 1 p 1.

Anu Tammeniit

kohtunik