2-04-268/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (7) ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-486/04 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2004, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi N A hagi R A vastu alaealisele lapsele elatise väljamõistmise ja abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

19. november 2004 Menetlusosalised Hageja: Kostja: Kostja esindaja (volikirja alusel): N A (IK xxx)

R A (IK xxx)

V F

RESOLUTSIOON

1. Hagi elatise nõudes rahuldada osaliselt. Ühisvara jagamise nõudes hagi rahuldada ja ühisvara jagada.

2. Välja mõista R A-ilt igakuine elatisraha N A kasuks lapse V A (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 22. märtsist 2004 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx summas 1400 (üks tuhat nelisada) krooni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista R A-ilt igakuine elatisraha N A kasuks lapse A A (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 22. märtsist 2004 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx summas 1400 (üks tuhat nelisada) krooni, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Välja mõista R A-ilt kompensatsioon ühisvara eest 7500 (seitse tuhat viissada) krooni N A kasuks.

5. Jätta R A omandisse korteriomand asukohaga xxx, kinnistu registriosa number xxx ja pesumasin.

6. Sisse nõuda R A-ilt riigilõiv 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse.

2 (7)

7. Riigituludesse mõistetud riigilõiv tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvele nr. 10052032262003 Eesti Ühispangas, viitenumber 1201031 või arvele nr. 221013264340 Hansapangas, viitenumber 1201031 otsuse jõustumisest arvates 20 päeva jooksul. Tasumise kohta tuleb esitada tasumist tõendav dokument Ida-Viru Maakohtu kantseleisse Narva mnt 11 Jõhvis. Kohtukulude tasumata jätmisel või tasumist tõendava dokumendi esitamata jätmisel edastatakse materjalid kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 42 lg 2 kannab täitekulud võlgnik.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule Ida-Viru Maakohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 20 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD

1. Ida-Viru Maakohtule 22. märtsil 2004 esitatud hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja abielus alates 11. juunist 1994 kuni 21. oktoobrini 2003. Kooselust on sündinud kaks last: xxx V A ja xxx A A. Lapsed elavad hagejaga. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et kostja maksab hagejale laste ülalpidamiseks iga kuu 2500 krooni. Alates märtsist 2004 ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust. Peale abielulahutust jäi hageja ilma elamispinnata. Abielu kestel omandatud vara, kolmetoaline korter, auto ja muu vara, jäi kostjale. Hageja elab koos lastega Tartus ja üürib seal korterit. Hageja ei tööta, kinnisvara ega muud vara ei oma, sissetulekuks on lastetoetus 600 krooni kuus. Hageja väitel kulub laste ülalpidamiseks ühes kuus: lasteaed – 400 krooni, söögiraha kooli – 200 krooni, kulutused toidule – 1500 krooni, laste riided – 500 krooni, ravikulud – 100 krooni, korterikulud – 1500 krooni üüritasu ja 800 krooni teenustasu, sõidukulud

60 krooni ja koolituskulud 100 krooni, kokku 5160 krooni.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 3000 krooni kuus alaealiste laste V A ja A A ülalpidamiseks.

Kostja vastus

3. Kohtule 30. aprillil 2004 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja selgitab, et ei ole nõus maksma hagejale kahe lapse ülalpidamiseks 3000 krooni. Kostja väitel maksab ta alates perekonna faktilise lagunemise momendist hagejale elatusraha 2500 krooni laste ülalpidamiseks ning seega täidab oma ülalpidamiskohustust. Raha kantakse panga vahendusel hageja pangaarvele. Kostja väitel on tal kooselust uue elukaaslasega sündimas laps. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

Ühisvara jagamise nõue

4. Hageja esitas 09. septembril 2004 täiendava hagiavalduse abikaasade ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vaheline abielu 1994 aastal ja lahutati 2003 aastal Ida-Virumaa Perekonnaseisuametis. Abielu kestel omandatud vara: sõiduauto VW Vento (väljal.a. 1991), väärtusega 45 000 krooni, soetatud 2001 aastal; pesumasin väärtusega 6000 krooni, soetatud 2002 aastal; arvuti väärtusega 14 000 krooni, soetatud 2001 aastal; videokaamera väärtusega 5000 krooni, soetatud 2002 aastal; kolmetoaline korter asukohaga xxx, väärtusega

20 000 krooni, soetatud 2000 aastal; kokku on ühisvara väärtuseks 90 000 krooni. Hageja palub jagada poolte ühisvara ja teeb ühisvara jagamiseks ettepaneku, mille kohaselt soovib jätta kogu vara kostjale tingimusel, et kostja maksab hagejale 45 000 krooni kompensatsiooni.

5. Kostja vastuses hagiavaldusele ühisvara jagamise nõudes tunnistab hagi osaliselt ja selgitab, et sõiduauto VW Vento on soetatud 2003 aastal 35 000 krooni eest ajal, mil perekond lagunes ja

3 (7) maha müüdud 2004 aastal ning seega tuleb ühisvara hulgast välja arvata. Arvuti oli soetatud 2001 aastal 14 000 krooni eest. Arvutil põles läbi protsessor ning arvuti müüdi 2000 krooni eest. Videokaamera varastati autost, mille kohta on ka tõend politseist. Videokaamera oli soetatud järelmaksuga ja kostja käesoleval ajal tasub seda. Korter oli ostetud kostja vanaisa poolt isiklikult kostjale antud raha (18 000 krooni) eest. Pesumasina maksumus soetamise hetkel oli 6000 krooni ning see oli ostetud abielu ajal. Käesoleval ajal on pesumasina väärtuseks 4000 krooni. Kostja on nõus pesumasina hagejale üle andma ja saama selle eest kompensatsiooni 2000 krooni või vastupidi, jätta pesumasin endale ja tasuda hagejale kompensatsiooni.

Eelistung

6. Eelistungil 16. septembril 2004 jäi hageja hagiavalduse juurde.

7. Kostja hagi ei tunnistanud ja teatas, et kooselu ajal võtsid nad laenu, mida maksab praegu tagasi. Kostja väitel on tal uus pere. Praegune abikaasa ootab last ja on kostja ülalpidamisel.

I Kohtuistung

8. Kohtuistungil 09. septembril 2004 jäi hageja hagiavalduse juurde ning teatas, et muid sissetulekuid peale peretoetuse tal ei ole. Kuna ei ole uuel aadressil sisse kirjutatud, ei saa ka sotsiaalabi. Elab lasterahadest ja sellest, mida kostja annab. Asjad jättis kõik kostjale.

9. Kostja hagi ei tunnista.

II Kohtuistung

10. Kohtuistungil 19. oktoobril 2004 selgitas hageja, et auto osteti 2003 aasta kevadel. Peale auto koju toomist selgitas kostja hagejale, et võttis pangast laenu 45 000 krooni ning ostis selle auto. Mida kostja selle autoga edasi tegi, hageja ei tea. Ajalehekuulutusest sai teada, et kostja soovib müüa autot hinnaga 45 000 krooni. Mis arvutist sai, seda hageja ei tea. Hageja väidab, et nende kooselu ajal videokaamerat ei varastatud. Korteri kohta selgitab hageja, et neil oli uuel tänaval ühetoaline korter, mille nad vahetasid korteri vastu Outokumpu tänaval juurdemaksuga 5000 krooni. Hageja elas kuni 2003 aasta augustini Outokumpu tänava korteris. Augustis 2003 otsustati ka lahutada abielu ning kooselu lõpetada. Kostja sel ajal viibis erinevaates kohtades ja hageja ei oska tema täpset lahkumise aega nimetada. Hageja soovib, et pesumasin jääks kostjale ning hageja saaks selle eest kompensatsiooni 2000 krooni.

11. Kostja selgitas, et abielulised suhted poolte vahel lõppesid jaanuaris 2003. Kostja elas uue naise juures ning hageja kuni augustini 2003 Outokumpu tänava korteris. Kostja väitel ostis ta sõiduauto 13. juunil 2003 kahepeale koos uue elukaaslasega. Elukaaslaane võttis 30 000 krooni selle ostmiseks ja kuna auto maksis tegelikult 27 000 – 28 000 krooni, siis kostja oma raha ei lisanud. Auto kirjutati kostja nimele, sest elukaaslasel ei olnud juhiluba. Hiljem vormistati see elukaaslase nimele ja tema müüs selle maha. Arvuti kohta teatas kostja, et sellel oli katki protsessor ning ta müüs selle 2004 aasta juulis 2000 krooni eest. Videokaamera osteti 2000. aastal 6000 krooni eest ja see varastati. Kostja väitel tasus ta videokaamera liisingut 2004 aasta septembrini. Kostja soovib kaamera ühisvarast välja arvata ning seega tuleks hageja poolt nõutavast kompensatsioonist maha arvata 5000 krooni. Korterite kohta selgitas kostja, et Uue tänava korteri otsid tema vanavanemad 1999 aastal 18 000 krooni eest, mille andis kostja vanaisa. Korter vahetati 2001 aastal kolmetoalise vastu Outokumpu tänaval ja sealjuures maksti lisaks veel 5000 krooni, mille kostja tasus oma palgast. Uue tänava korteri väärtus 2001 aastal oli 5000-7000 krooni ja Outokumpu tänava korteri väärtus 15 000 krooni. Laenu kohta selgitas kostja, et laenu suuruseks oli 35 000 krooni, praeguseks alles 10 000 krooni. Laenu rahast maksis korteri eest ning tehti igapäevaseid kulutusi. Laen oli võetud abielu ajal ning on siiani tagastamata.

4 (7)

12. Tunnistaja L S ütluste kohaselt on ta kostjaga abielus, neil on ühine majapidamine ja ta on neljandat kuud rase. Auto ostmiseks võttis laenu 30 000 krooni oma tädi käest. Aasta pärast müüsid nad auto maha, et tagastada võlg, kuna tädil oli vaja raha.

13. Tunnistaja A A ütluste kohaselt on kostja talle kasupoeg. Korteri ostmiseks laenas ta kostjale umbes 7-8 aastat tagasi 18 000 krooni. Kostja ostis korteri Uuele tänavale. Tagasimaksmine pidi toimuma vastavalt kostja võimalustele. Kostja maksab käesoleval ajal iga kuu 1000 krooni.

14. Tunnistaja J T ütluste kohaselt müüs kostja juulis 2004 talle 2000 krooni eest katkise arvuti.

III Kohtuistung

15. Kohtuistungil 19. novembril 2004 esitas kostja avalduse, milles palub lisada ühisvara nimekirja kohustuse panga ees 7500 krooni, võetud 2001 aastal. Kostja väitel kasutati seda raha vähehaaval igapäevaste ostude tegemisel. Kostja selgitas, et abielusuhted lõppesid jaanuaris ning aegajalt käis ta abikaasa juures, et maksta kommunaalmakseid ja jätta söögiraha. Samuti maksis ta igakuiselt elatist laste ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Kostja nõustub maksma hagejale elatist 2500 krooni kuus kahe lapse ülalpidamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi ühisvara jagamise nõudes tuleb rahuldadae ja ühisvara jagada.

Elatise nõue

17. Hageja ja kostja abielust 11. juunist 1994 kuni 21. oktoobrini 2003 on sündinud kaks last, V A, sündinud xxx, ja A A, sündinud xxx (t.l.- 4,5). Lapsed on hageja ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis kahele alaealisele lapsele kogusummas 3000 krooni kuus.

18. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kooskõlas PKS § 61 lg

2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

19. PKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda lapse vajadustest. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja tema kahe lapse kulud igakuiselt kokku 5160 krooni. Kohus leiab, et kulutused korterile 1500 + 800 = 2300 krooni ja kulutused toidule kodus 1500 krooni tuleb jagada kolme isiku, hageja ja kahe alaealise lapse vahel, ülejäänud kulud on mõeldud laste ülalpidamiseks. Hageja nimetaud summast 5160 tuleb seetõttu maha arvestada hageja enda osa korteri ja toidukuludest 1266 krooni: 5160 – 1266 = 3894. Kulud kahele lapsele kuus on seega keskmiselt 3894 krooni. Ühe lapse kohta teeb see 1947 krooni kuus.

20. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 61 lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka eraldi elava lapsevanema suhtes.

21. Hageja ainus sissetulek on lastetoetus 600 krooni kuus. Kinnisvara ega sõidukeid hagejale ei kuulu. Hageja on täisealine ja töövõimeline isik. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks hageja ei võiks endale tööga ülalpidamist teenida, et täita oma osa laste ülalpidamiskohustusest.

5 (7)

22. Kostja viie kuu keskmine neto sissetulek palgatõendi (t.l.- 70) kohaselt moodustas 10 419,40 krooni. Kostja ülalpidamisel on PKS § 21 alusel ülalpidamist vajav rase (eeldatava sünnituskuupäevaga 09. november 2004) abikaasa (t.l.- 19, 38).

23. PKS § 58 sätestab, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Kohus, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisust, leidis, et lastele normaalse äraelamise kindlustamiseks peab kostja maksma kahele lapsele elatisraha vähemalt 2800 krooni kuus. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 2004 aastal 1240 krooni. Kui kuupalga alammäär tõuseb üle 2800 krooni, suureneb vastavalt ka väljamõistetud elatisraha.

Ühisvara jagamine

24. PKS § 18 lg 5 sätestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara. Ühisvara jagamiseks määrab kohus esmalt kindlaks ühisvara koosseisu ja väärtuse ning seejärel abikaasade osad ühisvara jagamisel.

25. PKS § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 18 lg 2 sätestab, et: kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. See tähendab, et poolte ühisvara hulka kuuluvad esemed, mis on omandatud alates abielu sõlmimisest 11. juunist 1994 kuni abielusuhete faktilise lõppemiseni. Abielusuhete faktilise lõppemise ajaks loetakse hetke, mil katkevad abikaasade intiimsed ja majanduslikud suhted.

Abielusuhete lõppemise aeg

26. Kohus tuvastas poolte seletuste alusel, et kuni jaanuarini 2003 elasid pooled ühises korteris xxx. Jaanuaris 2003 tekkis kostjal uus elukaaslane ja ta kolis senisest elukohast välja. Pärast väljakolimist jätkas kostja hageja ja laste toetamist. Poolte seletustest võib järeldada, et intiimsuhted lõppesid hiljemalt jaanuaris 2003. Samal ajal lõppesid ka majanduslikud suhted, sest pooled ei olnud enam seotud ühise majapidamisega. Abielusuhete faktilise lõppemise ajaks on seega jaanuar 2003.

Ühisvara koosseis

27. Järgnevalt määrab kohus ühisvara koosseisu 2003 aasta jaanuarikuu seisuga. Hageja palub ühisvara koosseisu arvata: - sõiduauto VW Vento 1991, väärtus 45 000 kr - pesumasin, 6000 kr - arvuti, 14 000 kr - videokaamera, 5000 kr - korter asukohaga xxx, väärtus 20 000 krooni.

28. Kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, et ühisvara hulka kuulub: - pesumasin, väärtus 4000 kr. - korter asukohaga xxx, väärtus 20 000 krooni.

29. Ühisvara hulka ei kuulu sõiduauto VW Vento 1991. Vaidlust ei ole selles, et auto osteti 2003 aasta kevadel. Kuivõrd auto osteti pärast abielusuhete lõppemist, ei kuulu see ühisvara hulka.

30. Tunnistaja J T ütlustega on tõendatud, et poolte ühisvarasse kuulunud arvuti müüs kostja 2004 aasta juulis tunnistajale 2000 krooni eest. Tunnistaja ütluste kohaselt oli arvuti rikkis. Kuivõrd

6 (7) arvuti ei ole säilinud, ei kuulu see jagamisele. Arvuti asemel kuulub ühisvarasse rahaline nõue 2000 krooni.

31. Politsei tõendist (tl 94) nähtub, et 23. aprillil 2004 varastati poolte ühisvarasse kuulunud videokaamera. Kuivõrd videokaamera ei ole säilinud ja kostja ei ole selle eest kompensatsiooni saanud, ei saa seda jagamisele kuuluva ühisvara hulka arvata.

32. Kostja on palunud ühisvara hulka arvata varaline kohustus Hansapanga ees 7500 krooni. Tõendina on kostja esitanud Trump kaardi lepingu (tl 95) ja konto seisu 18. oktoobrist 2004 (tl 97). Kohus leiab, et ühise varalise kohustuse olemasolu ei ole tõendatud, sest esitatud tõenditest ei nähtu, kas kostja asus krediiti kasutama enne või pärast abielusuhete lõppemist.

33. Kohus on seega tuvastanud ühisvara koosseisu ja väärtuse järgmiselt: - korter asukohaga xxx, väärtus 20 000 krooni, - pesumasin, väärtus 4000 kr, - rahaline nõue 2000 kr.

Poolte osad ühisvara jagamisel

34. PKS § 19 sätestab: abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks /---/. Vastavalt PKS § 19 lg 2 p 3 kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

35. Kostja on palunud arvesse võtta asjaolu, et poolte ühisvarasse kuuluv korter omandati osaliselt vanaisalt kingituseks saadud raha arvel. Kohtuistungil selgitas kostja, et 1999 aastal andis kostja vanaisa 18 000 krooni, mille eest ostsid pooled korteri Uuel tänaval. 2001 aastaks oli korteri väärtus langenud 5000-7000 kroonini. Pooled vahetasid 2001 aastal Uuel tn-l asuva korteri Outokumpu tn-l asuva korteri vastu, mille käigus maksid peale 5000 krooni. Praeguseks on korteri väärtus tõusnud 20 000 kroonini. Hageja kohtuistungil kostja väidetele vastu ei vaielnud. Kostja vanaisa A A tunnistas kohtuistungil, et andis pojapojale 18 000 krooni. Kuivõrd tagasimaksmise osas kindlat kokkulepet ei olnud, loeb kohus, et tegemist oli kingitusega. Eelneva põhjal loeb kohus tuvastatuks, et 1999 aastal kinkis A A kostjale 18 000 krooni, millest sai PKS § 15 lg 1 alusel kostja lahusvara. Kostja kulutas oma lahusvara korteri ostmiseks ja suurendas sellega ühisvara väärtust. Õigluse huvides ei saa jätta arvestamata, et kostja lahusvara arvel omandatud korteri väärtus langes 2 aastaga 12 000 krooni võrra – seda riski peab kandma ka kostja. Samamoodi tuleb arvestada, et Outokumpu tn korteri, mis omandati kostja lahusvara arvel omandatud korteri arvel ja poolte ühisvara 5000 kr arvel, väärtus tõusis 3 aastaga 9000 krooni võrra. Kõike eeltoodut arvestades on õiglane, kui kostja osa ühisvaras suurendatakse 11 000 krooni võrra.

36. Hageja palub jätta kostjale korter ja pesumasin ning mõista tema kasuks välja kompensatsioon. Kohus mõistab hagejale korteri eest kompensatsiooniks 4500 krooni (20 000 – 11 000 = 9000 / 2 = 4500), arvuti müügist saadud 2000 kroonist kuulub hagejale 1000 krooni ja pesumasina eest kompensatsiooniks 2000 krooni, kokku 7500 krooni. Kostja omandisse jääb pesumasin ja 3-toaline korter.

Kohtukulude jaotus

37. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja kostjalt. Kooskõlas TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga, seega

12 x 2800 = 33 600 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 2450 krooni. Ühisvara jagamisel tuleb RLS § 37 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 2600 krooni, millest kostja kanda jääb 1300 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmiselt riigilõiv 3750 krooni.

7 (7)

Peeter Pällin Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE Kohtunik