2-03-170/3 · 2-03-170/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

ja võlgnevuse katteks 19 348 (üheksateist tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa) krooni. jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.

Legislator headnote

AI generated

2-03-170/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.

Keywords

AI generated

proper reasons for non-use exhaustion of administrative remedies reasonableness deprivation of existing use personal use user fee

AI generated

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Lääne-Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Tiina Kukner

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2005. a. Rakveres Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-191/03

Tsiviilasi

L K

L K’i’i’i’i hagi

hagi

hagi L K

L K

L K’i’i’i’i, , , , N K

N K

N K’i ja

’i ja

’i ja R K

R K

R K’i’i’i’i vastu eluruumide ja

vastu eluruumide ja

kõrvalhoonete alusetu tasuta kasutamise eest kahju summas 2

846 krooni ja 40 senti nõudes ning kostja

846 krooni ja 40 senti nõudes ning kostjate

te

te väljakolimise ning

väljakolimise ning

hagejale kuuluva vara vabastamise nõudes, keeldumise korral

kostja

kostjate

te

te väljatõstmise nõudes teist eluruumi vastu andmata.

väljatõstmise nõudes teist eluruumi vastu andmata.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L K (isikukood xxxx, elukoht xxxx),

esindaja

volikirja

alusel

Andres

Kurg

(OÜ

Kadrioru

Õigusbüroo, asukoht Poska 23/25 Tallinn 10150).

Kostja: L K (isikukood xxxx, elukoht xxxx),

esindaja advokaadivolikirja alusel vandeadvokaat Küllike

Namm (Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ, asukoht Laada 27,

Rakvere linn, 44310).

Kostja: R K (isikukood xxxx, elukoht registris xxxx).

Kostja: N K (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

30.06.2005.a.

Kohtuistungil osa

Kohtuistungil osalesid

lesid

Resolutsioon:

hageja ja tema esindaja, kostjad ja kostja esindaja.

Hagi rahuldada osaliselt.

agi rahuldada osaliselt.

Mõista välja

Mõista välja L K

L K

L K’i,

’i,

’i, R K

R K

R K’i ja

’i ja

’i ja N K

N K

N K’i valdu

’i valdu

’i valdusest

sest

sest xxxx

xxxx

xxxx asuva

asuva

asuvatel

tel

tel ja

ja

ja L K

L K

L K’ile kuuluvatel

’ile kuuluvatel

’ile kuuluvatel kinnistu

kinnistu

kinnistutel

tel

tel xxxx

xxxx

(re

(reg. osa nr.

g. osa nr.

g. osa nr. xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) paikneva

paikneva

paiknevad 1/2 elamust

d 1/2 elamust

d 1/2 elamust ja kaev ning

ja kaev ning

ja kaev ning xxxx

xxxx

xxxx (reg. osa nr.

(reg. osa nr.

(reg. osa nr. xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) paiknevad saun

paiknevad saun

ja garaaž

ja garaaž L K

L K

L K’i valdusse.

’i valdusse.

Kohustada

Kohustada L K

L K

L K’i,

’i,

’i, R K

R K

R K’i ja

’i ja

’i ja N K

N K

N K’i ühe aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumise

’i ühe aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumise

’i ühe aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

st,

vabastama

vabastama L K

L K

L K’ile kuuluvatel ja

’ile kuuluvatel ja

’ile kuuluvatel ja Xxxx

Xxxx

Xxxx asuvatel kinnistutel

asuvatel kinnistutel

asuvatel kinnistutel Xxxx

Xxxx

Xxxx ja

ja

ja Xxxx

Xxxx

Xxxx (reg. osa nr.

(reg. osa nr.

(reg. osa nr. xxxx

xxxx

xxxx,

xxxx

xxxx) paiknevad hooned ja rajatised. Vabastamisest keeldumise korral tõsta

) paiknevad hooned ja rajatised. Vabastamisest keeldumise korral tõsta

) paiknevad hooned ja rajatised. Vabastamisest keeldumise korral tõsta L K

L K

L K, , , , R K

R K

R K ja

ja

ja N K

N K

välja

välja teist eluruumi vastu andmata.

teist eluruumi vastu andmata.

Mõista välja

Mõista välja L K

L K

L K’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, eluk

, eluk

, elukoht

oht

oht xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) L K

L K

L K’i

’i ’i

’i (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) kasuks

kasuks

ja võlgnevuse katteks

ja võlgnevuse katteks 19 348 (üheksateist tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa) krooni.

348 (üheksateist tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa) krooni.

Jätta poolte tehtud kohtukulud nende endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 15.07

15.07

15.07.2005.a.

.2005.a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonka

Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 20

ebus Viru Ringkonnakohtule 20

päeva jooksul Lääne

päeva jooksul Lääne-Viru Maakohtu kaudu, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva

Viru Maakohtu kaudu, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt on hageja xxxx asuvate kinnistute Xxxx ja Xxxx (elamumaa,

registriosa numbrid xxxx ja xxxx) omanik. Kinnistute oluliseks osaks on hooned ja rajatised -

elamu koos kõrvalhoonetega -, mis hageja omandas kinkelepinguga oma abikaasa A K’ilt, kes

on kostja L K’i endine abikaasa. Hagejale on teada, et elamut ja kõrvalhooneid kasutas ja

kasutab faktiliselt kostja. Kostja pole soovinud enda viibimist hagejale kuuluvates hoonetes

seadustada, hageja ettepanekule üürilepingu sõlmimiseks jättis kostja vastamata.

Kuivõrd hageja ei soovinud taluda kostjapoolset kinnistu ja sellel asuvate hoonete

tasuta kasutamist kostja poolt, siis alates 20.12.2002.a. esitas hageja kostjale rendiarved -

kokku neli arvet: arve 1, 20.12.2002, maksetähtaeg 31.12.2002, summas 711,60 kr

arve 2, 08.01.2003, maksetähtaeg 20.01.2003, summas 711,60 kr

arve 3, 05.02.2003, maksetähtaeg 20.02.2003, summas 711,60 kr

arve 4, 06.03.2003, maksetähtaeg 20.03.2003, summas 711,60 kr.

Hagiavalduse esitamise seisuga on summa kokku 2 846 krooni ja 40 senti. Kostja pole

arveid tasunud, mittetasumise põhjusi pole kostja selgitanud. Hageja leiab, et temal on õigus

saada temale kuuluvate hoonete kasutamise eest tasu vähemalt määras, mis on sätestatud

kohaliku omavalitsuse poolt üüri piirimäärana, millest hageja arvete esitamisel ka lähtus.

Hageja nõudis ühe ruutmeetri eluruumide eest 6 krooni ja kõrvalhoonete osas 5 krooni. Kostja

kasutab eluruume kokku 76,1 m2 ja kõrvalhooneid 51 m2, millest tulenevalt oleks ühe kuu

rendis 711 kr 60 senti. Hageja leiab, et puuduvad alused, mis võimaldaksid kostjal tasuta

kasutada hageja vara. Tasu mittemaksmisega tekitab kostja hagejale jätkuvalt kahju, sest

kostjapoolne ebaseaduslik hageja vara valdus ei võimalda hagejal saada oma varalt tulu ka

muude isikute käest, kuivõrd kostja valduse tõttu on takistatud vara kasutamine nii hageja

enda poolt kui selle väljarentimine kolmandatele isikutele.

Hageja tugineb VÕS §-le 1043 ja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 846

krooni ja 40 senti hagejale kuuluvate eluruumide ja kõrvalhoonete alusetu tasuta kasutamise

eest alates detsembrist 2002.

Tuginedes AÕS §-le 80 palub hageja kohtul kohustada kostjat välja kolima ja vabastama

hagejale kuuluv vara ning keeldumise korral kostja välja tõsta teist eluruumi vastu andmata.

Hagiavalduse nõude täpsustamise ja haginõude suurendamise avalduste kohaselt

hageja selgitab, et hagejale kuuluvate kinnistute omandiõigus on tuvastatav kinnistusraamatu

kannetega, mille õigsust tuleb eeldada.

L K’i nõuded tsiviilasjas nr. 2-69/02 on jäetud rahuldamata ning selles osas on olemas

jõustunud Viru Ringkonnakohtu 04.05.2004.a. otsus nr. 2-2-109/04. AÕS § 68 lg. 1 kohaselt on

omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, lg. 2 sätestab, et

omaniku õigused saavad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kostjal ei

ole ei seadusest ega tehingust tekkinud õigust, mis oleks aluseks omaniku õiguste

kitsendamisele. Omanik on hageja. Kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitis on kinnisasja

oluline osa. AÕS § 68 lg. 1 kohaselt on omand täielik võim asja üle. Hageja otsese valdamise ja

kasutamise õiguse teostamist rikub kostja hagejale omandiõiguse alusel kuuluvate kinnistute

oluliseks osaks olevate ehitiste valdamise ja kasutamisega.

Vastavalt AÕS §-le 80 lg. 2 on omaniku nõue tema asja õigusliku aluseta valdava isiku

vastu

suunatud

omandiõiguse

tunnustamisele

ja

asja

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmisele. Hageja ei pea antud juhul asjakohaseks omandiõiguse tunnustamise nõude

esitamist, kuna hageja omandiõiguse ja selle tekkimise aluste suhtes poolte vahel vaidlus

puudub.

Vastavalt TsMS § 232 võib kohus kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja

palub otsuse täitmise viisiks määrata kostja väljatõstmine Xxxx (reg. osa nr. xxxx, xxxx)

asuvatel kinnistutel Xxxx ja Xxxx paiknevatest hoonetest teist eluruumi vastu andmata.

Omaniku nõue on suunatud asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisele. Hagejale

kuuluvad kinnistud Xxxx, millel asuvad saun ja garaaž, ning Xxxx millel asuvad 1/2 elamust ja

kaev. Nimetatud kinnistutel asuvaid hooneid ja rajatisi valdab õigusliku aluseta kostja.

Hageja palub täpsustada mitterahalise nõude sõnastust järgmiselt:

hageja palub kohtul kohustada kostjaid välja kolima ja vabastama hagejale kuuluva

vara - kinnistutel Xxxx ja Xxxx Xxxx (reg. osa nr. xxxx, xxxx) asuvad hooned, ning keeldumise

korral palub hageja kostjad välja tõsta teist eluruumi vastu andmata.

Hageja palub kohtul mõista välja hagejale kuuluvatel kinnistutel Xxxx (reg.osa nr. xxxx)

ja Xxxx (reg. osa nr. xxxx) asuvad hooned ja rajatised kostjate valdusest hageja valdusesse.

Lisaks leiab hageja, et temal on õigus saada temale kuuluvatel kinnistutel xxxx ja Xxxx

(reg osa nr xxxx, xxxx) asuvate hoonete kasutamise eest tasu vähemalt määras, mis vastab

keskmisele turuhinnale, sest kostjapoolne ebaseaduslik hageja vara valdus ei võimalda hagejal

saada oma varalt tulu muude isikute käest läbi seadusliku õigussuhte, kuivõrd kostja

ebaseadusliku valduse tõttu on takistatud vara kasutamine nii kaasomanike eneste poolt kui

ka selle väljaüürimine kolmandatele isikutele. Tegemist on saamata jäänud tuluga, mida

hageja võiks saada, kui tal oleks võimalik ebaseadusliku valdusega koormamata vara üürile

anda. Kostjat tuleb käsitleda vara õigusliku aluseta valdava ja kasutava isikuna, kuna kostja ei

soovi vara vabatahtlikult vabastada ja hageja valdus-ja kasutusõiguse rikkumist lõpetada.

VÕS § 1037 lg. 1 kohaselt on õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit või valdust

kasutamise või muul viisil rikkunud isik kohustatud õigustatud isikule hüvitama rikkumise

teel saadu hariliku väärtuse. Hagiavalduses on kuni märtsini 2003.a. nõutud 711 krooni ja 60

senti kuus. Alates perioodist november 2003.a. on hageja nõudnud 1 000 krooni kuus. Seetõttu

hageja suurendab nõuet 4981,20 + 11 000 = 15 981 krooni ja 20 senti. Kokku rahaline nõue

18 827 krooni ja 60 senti. Vastavalt asjatundja arvamusele (KB Uus Maa ekspertarvamus) võib

tasuks olla ka 1 200 krooni kuus. Hageja leiab, et perioodi oktoober 2004.a. kuni jaanuar

2005.a. on ta õigustatud nõudma täiendavalt 4x1 200 = 4 800 krooni. Seega jääb rahaliseks

nõudeks 20 000 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Hageja ei ole kostjalt tellinud "mehitatud valveteenust" ega muud teenust. Kostjapoolsed

märkused hagejale teenuste osutamisest ei ole põhjendatud ega tõendatud ning on oma

olemuselt vastuolus heade kommetega. Olematut nõuet tasaarvestada ei ole võimalik.

Hageja osundab, et kostja on aastaid vallanud ebaseaduslikult hagejale kuuluvat vara,

on tarbinud loata hagejale kuuluvat vara ja sellest tulenevaid hüvesid, mistõttu on loomulik ja

iseenesest mõistetav, et temal on sellega seotud ka teatud isiklikud kulutused. Kostja on hageja

vara loata kasutanud ja selle varaga ka omatahtsi "toimetanud", hageja arvates vististi

eesmärgiga muuta ebaseaduslik valdus hageja vara üle enesele esteetiliselt meeldivamaks,

talutavamaks.

II. Kos

II. Kostja

tja

tja L K

L K

L K’i

’i ’i

’i kirjalik

kirjalik

kirjalikud

ud

ud vastus

vastus

vastused

ed

ed.

Kostja hagi ei tunnistaja ja palub jätta see rahuldamata. Hageja on esitanud hagi ajal, mil

Lääne-Viru Maakohtu menetluses on kostja hagid hageja ja A K'i vastu kinkelepingu

tühistamiseks ja ühisvara jagamiseks (tsiviilasi nr. 2-731/99). Kohtuotsust hagis ei ole ja

sellest tulenevalt ei ole võimalik hagejal esitada hagi AÕS § 80 alusel, sest vara kohta, mille

välja nõudmist hageja soovib, on vaidlus kohtu menetluses. Kostja eeldab, et ta on hagetava

vara omanik ja soovib nimetatut tõendada teistes tsiviilasjades tehtud jõustunud

kohtuotsustega. Kuna kostja taotleb, et teda tunnistatakse eluruumi, mille eest hageja nõuab

üüri tasumist, omanikuks, siis sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et üürinõue ja

üüriarvete esitamine on põhjendamatu ega ole kooskõlas VÕS-is sätestatud põhimõtetega.

Hagi kohaselt lähtub hageja VÕS § 1037 lg. 1 sätetest. Kostja hagi ei tunnista, sest

kostja on seisukohal, et tema valdus on olnud seaduslik. Seda kinnitavad muuhulgas A K’i

avaldus Vihula Vallavalitsusele ja viimase poolt esitatud teatis notaribüroole, millest mõlemas

on fikseeritud, et elamusse sisekirjutatud isikud jäävad elama A K'i majavalduse

elamispinnale.

Vastavalt Viru Ringkonnakohtu otsusele 04.05.2004.a. on L K’i valdus olnud seaduslik ja

teda tuleb kuni maa kinnistamiseni 04.10.2001.a. käsitleda hoone omanikuna. Omand hoonele

lõppes seoses ehitise muutumisega kinnisasja oluliseks osaks. Samas ei muutunud aga L K'i

valdus ebaseaduslikuks, sest kuni kohtuotsuseni, mis jõustus 18.10.2004.a., oli ta taotlenud

omandiõiguse tunnustamist samale varale, mille kasutamise eest hageja tasu nõuab. Vara oli ja

on hageja seaduslikus ja heauskses valduses.

Vastavalt AÕS § 83 võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku

suhtes õigus asja vallata. Kuna A K kui endine kolhoosipere liige oli vara jätnud kostjale, siis

vara omaniku muutumisel jäi kestma kostja õigus vara vallata. Kostja on seisukohal, et tema

poolt ei kuulu maksmisele tasu vara valdamise eest, sest kostja poolt on täidetud kõik vara

allesoleku, säilimise, remondi ja korrasoleku kohustused. Sellest tulenevalt soovib kostja

esitada tasaarvestusliku nõude hageja vastu. Kostja on hagejale kuuluvat vara valvanud,

tagades sellisel moel vara säilimise. Arvestades keskmisi mehitatud valveteenuse hindu,

kujuneb valveteenuse tasuks 1 500 krooni kuus. Kostja on igakuuliselt osutanud hagejale

aiahooldusteenust ja majahoidja teenust 4 000 krooni eest kuus:

aed ja aia tagune on

korrastatud, muru niidetud, puud-põõsad lõigatud, hekk pügatud, ahjud- korstnad puhastatud,

ruumid köetud ja koristatud, lumi koristatud. Nimetatud summa sisaldab kõiki vajaminevaid

tööriistu, tarvikuid ja muid töövahendeid. Kostja on teinud igal aastal jooksvat remonti 3000

krooni ulatuses. Kokku moodustuks hagejale summa 276 000 krooni, millest kostja on nõus

tegema tasaarvestust hageja poolt esitatud nõudega ja lugema tasaarvestatuks summa 18 827

krooni ja 60 senti. Sellisel juhul jääb hagejal kostjale hüvitada veel 257 172 krooni ja 40 senti.

Lisaks sellele summale on kostja teinud ajal, mil elamu on olnud tema valduses, ehitus- ja

remonditöid umbes 300 000 krooni ulatuses, mille kostja esitab täiendavalt koos kahju

nõudega.

Kostjad R K ja N K kohtule kirjalikku vastust ei saatnud.

III. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hageja

hageja

hageja esindaja

esindaja

esindaja seletab, et omandiõiguse tunnustamise nõue on poolte

vahel juba läbi vaadatud. Kohtud pole L K’i nõudeid tunnustanud ja on jätnud hagi

rahuldamata. Igasuguste tuvastusnõuete esitamine ei saa kaasa tuua mingeid tagajärgi hageja

omandiõigusele kinnistusraamatus. Hooned on kinnisasja oluline osa ja neid ei saa eraldi

käsitleda. Kostja pole soovinud sõlmida ei üüri- ega rendilepingut ega ole tasunud ka ühtegi

talle esitatud arvetest. Üüri ja rendisuhted kahepoolsed ja need ei saa tekkida ühepoolselt.

Mitterahaline nõue on see, et kohus kohustaks kostjaid hageja vara vabastama.

Mitterahaline nõue tugineb AÕS §-le 67 lg.1 ja 80 lg. 2. Omanik L K’i nõue on suunatud asja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisele. See, et hagejale kuuluvad kinnistud Xxxx ja Xxxx,

on kinnistusraamatu väljavõtetega tõendatud. Et hooned seal asuvad, selles vaidlust pole.

Hageja tugineb AÕS §-le 68, mille kohaselt on omanikul õigus vara käsutada ja kasutada ja

õigus nõuda rikkumise vältimist. Omand on täielik võim asja üle. Omandiõiguse tunnustamise

vaidlus on lahendatud ja pooled ei või sama vaidlust enam vaidlustada, kuna kohtuotsus on

jõustunud. Kuna Viru Ringkonnakohtu otsus ei sisalda õigussuhete sõnaselgeid tuvastusi, siis

kohus ei saa hakata seda otsust tõlgendama. Tõendamata on, et kostja oli üldse kolhoosipere

liige, ta ei töötanud seal. Ka see, et kostja kasutas vara kui kolhoosipere liige, on tõendamata.

Samas on ringkonnakohtu otsus andnud lahendi omaniku osas ja omanik on L K. Riigikohus

on 03.04.2004 lahendis nr. 3-2-1-30-03 leidnud muuhulgas, et sedalaadi valduse vaidluse

läbivaatamisel võib kohus hagi rahuldades tuvastada hageja omandiõigust. See on otsuse p.-s

27. Rahalises nõudes tugineb hageja VÕS §-le 1037 lg.1. Kostjapoolne aluseta rikastumine

kasutuseelise saamise näol on hinnatav keskmise üüriga. Taolise majavalduse keskmiseks

üüritasuks võib olla 1 200 krooni kuus. Varasemalt oli nõutav summa väiksem, sest tugineti

valla õigusaktiga kehtestatud üürimäärale. Rahalise nõude kogusumma on 20 000 krooni juba

makstud riigilõivu piires. Tegelik summa oleks iseenesest suurem. Kostja L K on oma tegudega

rahalist nõuet tunnistanud, makstes usaldusisiku kaudu elamispinna kasutamise eest 2 000

krooni. VÕS näeb ette, et kui poolte vahel nõuete tasumise järjekorra kohta kokkulepe puudub,

siis kustutatakse esimesed nõuded. Hageja on kustutanud perioodi detsember 2002.a., jaanuar

2003.a. ja osaliselt veebruari 2003.a. Kuna nihkus üksnes periood, siis hageja nõuet ei vähenda.

Hageja esindaja seletab, et esitatud nõue pole renditasu ei eluruumide ega kõrvalhoonete eest.

Summat nõutakse kogu hoonete kompleksi eest ja on aluseta rikastumise nõue. Summa on

selline, mida hageja oleks võinud saada. Rendilepingut ega üürilepingut pole kostja soovinud

sõlmida, leides, et tema on omanik.

Kostja esindaja viited tasaarvestuse aluseks olevatele asjaoludele pole tõendatud. Ühegi

sellise teenuse osutamist pole ka kostja hagejaga kooskõlastanud. Tasaarvelduse tegemiseks

on vaja kõigepealt VÕS § 198 järgi teha avaldus. Mingit avaldust pole tehtud. Ei saa

tasaarveldada nõuet, mida olemas pole. Samas tasaarvestuse soovi näitamisega tunnistab

kostja hageja rahalist nõuet. Järelikult on hageja L K’i rahaline nõue olemas. Samas on kostja

vallanud ilma seadusliku aluseta hageja vara. Kui seal mingeid kulusid ka tekkis, siis need

peaks kinni maksma kostja ja neid ei saa üldse mingil õiguslikul alusel tasaarvestada. Raha

nõutakse üksnes L K’ilt. Selle raha osas saab möönda, et tegemist võib olla solidaarse nõudega

kostjate vastu. Solidaarse nõude iseloom võimaldab hagejal aga nõuda nõude täitmist kõigilt

ühiselt või mõnelt neist eraldi. Seda õigust hageja kasutab, nõudes L K’ilt 20 000 krooni.

Hageja esindaja selgitab, et A K oma 06.10.1997.a avalduses võis otsustada, et osa

isikuid jääb elamusse elama, kuid kinnistu omanikuks sai L K ja tema on pöördunud L K’i

poole, et viimane seadustaks oma viibimise eluruumis ning et tekiks mingigi õigussuhe uue

omanikuga. L K pole sellist määratlemist vajalikuks pidanud. Seega tal puudub igasugune

õiguslik alus viibida seal kinnistul ja kasutada seal asuvat vara.

Kostjad R ja N K on võtnud omaks, et ka nemad valdavad seda vara ja niisamuti, kui L

K’il, puudub ka R ja N K’il õiguslik alus selle vara haldamiseks ja kasutamiseks. Nad pole

viidanud ühelegi seadusele, mis annaks neile sellise õiguse hageja ees. Seega tuleb vara ka

nende valdusest välja mõista hageja valdusesse. Ja kui nad keelduvad valdust üle andmast, siis

laieneks otsuse täitmise kord ka neile. Esindaja palub hagi rahuldada, välja mõista L K’ilt

20 000 krooni hageja kasuks ning kinnistutel Xxxx ja Xxxx asuvad hooned ja rajatised kostjate

valdusest hageja valdusesse ja kohustada kostjaid välja kolima. Kui nad keelduvad, siis

kostjad välja tõsta teist eluruumi vastu andmata. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda.

Hageja

Hageja ise seletab, et abielludes A.K, ei teadnud tema kolhoosiperest midagi. Ai ema

seletas kõik ära ja andis üle pärimise dokumendid, mille järgi vanaema pärandas maja Ai

vennale, kes kinkis omakorda selle Aile. Hageja ütleb, et tema kolhoosis pole elanud ega tea

sellisest asjast nagu kolhoosipere midagi ega saa ka aru, et see oli kolhoosipere vara. Tema

teadis, et A. K võib seda maja kinkida. Tegelikult toimus vahetus– A kinkis maja ja tema kinkis

Aile korteri. Tehingu tegemise ajal käis A merel ega saanud maade erastamise asju ajada. Aga

A pidi saama maad erastada. Hageja lisab, et kostjad pole ise ka seal majas midagi teinud, seal

on kõik lagunenud. Juba 15 aastat on sealt mööda sõidetud ja seda nähtud. Ükskord parandas

A veetoru.

Kostja L K

L K

L K’i’i’i’i esindaja

esindaja

esindaja seletab, et hageja nõuded on põhjendamatud ja rahuldamisele ei

kuulu. Asjaõiguslik nõue AÕS § 80 lg. 2 alusel pole põhjendatud, sest kostjate valdus pole

ebaseaduslik. Kostjad on vallanud vaidlusalust vara juba 60-ndatest aastatest alates. Vara oli

kolhoosipere vara ja kui kolhoosipere liige A.K lahkus, siis vara jäi vallasasjana L K’i, N K’i ja

R K’i valdusse ja omandisse. See asjaolu on tuvastamist leidnud Viru Ringkonnakohtu

04.05.2004.a. otsusega, millega muudeti Lääne-Viru Maakohtu otsuse motiive. Vallasasjal

omandit tunnustada ei saanud, sest vara on kinnistatud 2002.a. Kinnistamisega seotud otsused

on vaidlustatud Lääne-Viru Maakohtus olevas tsiviilasjas nr. 2-639/02. Kinkelepingu tühisuse

tunnustamises on menetluses tsiviilasi nr. 2-731/99, milles kostjad taotlevad selle lepingu,

mille alusel L K väidetavalt sai vallasvara omanikuks ja edaspidi õiguse maa erastamiseks,

tühistamist. Kostjad lähtuvad eeldusest, et vara on nende oma. Käesolevas asjas pole võimalik

võtta seisukohta omandi tunnustamise osas, sest sellist nõuet esitatud pole, ja kohus ei saa

lahendada nõuet, mida pole esitatud. Kui omand on tunnustamata, siis ei saa rahuldama

hakata vara välja mõistmise nõuet enne viidatud kahe tsiviilasja lahendamist. Ringkonnakohtu

otsuse järgi on valdus seaduslik kuni vallasasja kadumiseni ja selle ajani oli omanikuks L K.

Viru Ringkonnakohtu otsust saab käsitleda faktiliste asjaolude kindlakstegemisel. Seda, et L K

oleks vallasasja omanik, seda otsus ei kajasta. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal on õigus

hagis nimetatud vara kasutamiseks. See on ühisvara ja see jäi temale kui kolhoosipere

liikmele. Peale maa kinnistamist elamu kinnisasja oluliseks osaks muutumine ei anna alust

hinnata kostja kasutust ja valdust ebaseaduslikuks, sest kõik kinnistamisega seotud

otsustused on vaidlustused. Ja enne vastavasisuliste otsuste puudumist ei saa otsustada, kas

on tegemist ebaseadusliku valdusega. Lähtudes eeldusest, et valdus on seaduslik, võib

igasugune omaniku valdus toimuda tasuta. Hagi rahuldada ei saa, sest hagi aluseks olevad

õiguslikud alused on vaidlustatud.

1999.a. tegi hageja avalduse, milles ta on möönnud, et kostja elab selle pinnal ja et see

toimub tasuta ning mainitakse võimalust mingisugustel tingimustel sõlmida üürileping. Seda,

et kostjad peavad vabastama pinna, ei ole nõutud. Järelikult pole avaldusega kooskõlas öelda,

et 1998.a. alates oleks valdus olnud ebaseaduslik. Kostja L. K on seisukohal, et kui ta ise on

omanik, siis tasu nõue on alusetu ja pole põhjendatud. Hinnates kostjale saadetud arveid,

selgub, et need ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõudeile. Kui kuni november

2003.a. pidas hageja küsitud tasu rendiks, siis järelikult pidas ta kuni selle ajani valdust

täiesti seaduslikuks. Hageja on mõistlik inimene, ta teab milliseid dokumente ta välja saadab

ja millised suhted on kostja ja tema vahel. Seega ei saanud ta eksida. Kui kuni november

2003.a. oli võlaõiguslik suhe, siis see välistab aluseta rikastumise sätete kohaldumise. VÕS §

1037 eeldab, et puudusid lepingulised suhted. Nõuded on üksteist välistavad. Kui on

võlaõiguslik suhe, siis aluseta rikastumise sätete alusel raha saada pole ja hagi sellel motiivil

rahuldada ei saa. Kui kohus leiab, et võlaõiguslik suhe on olemas ja esineb võlg 20 000 krooni,

siis kostja selgitab, et kostja on vara alles hoidnud, hooldanud, teinud remonti ning hindab oma

tööd ja aega 20 000 krooni vääriliseks. Esindaja palub jätta rahaline ja asjaõiguslik nõue

rahuldamata.

Kostja

Kostja L K

L K

L K ise seletab, et 30 aastat on sellest möödas, kui hakkas lastega koos seda

maja ilma abikaasata hooldama, sest abikaasa hoidis kõigest kõrvale. Pojad on juba viis aastat

õigust taga ajanud. Hageja pole heauskne, kuna juba enne abielu registreerimist ta elas 10

aastat koos kostja abikaasaga. Ta oli seega kõigega kursis. Kostja ütleb, et abikaasa lubas kogu

aeg, et ta kirjutab maja tema nimele ja et pole vaja muretseda. Siis järsku selgus, et maja oli

ära kingitud. Kohe sai ka kohtusse pöördutud.

Kostja

Kostja R K

R K

R K hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Hageja nõude aluseks olev

omand pole tekkinud õiguslikul alusel. Kinkeleping on algusest peale tühine ja kingi omandaja

on olnud pahauskne. A.K võõrandas hooned teades, et tal pole selleks õigust. Veel 1994.a. oli ta

nõus kirjutama kõik ema nimele, aga peale seda ta kadus. Ja mitte paber ei anna õigust, vaid

mingi toiming. Selliseid toiminguid tehtud pole. Kui A.K lahkus kolhoosiperest ja jättis enda

osa välja nõudmata, siis tollase TsK alusel jäi vara kolhoosipere liikmetele. AÕSRS § 16 lg.1

alusel alates 01.12.1993.a. kuulub kolhoosi- ja talupere vara kolhoosipere peale ja tema

abikaasale või taluperemehele ja tema abikaasale ühiselt ja seoses sellega jäi vara L K’i perele.

See omand ei saanud kaduda. Pole seadusega kooskõlas ja on arusaamatu, kuidas omand

kohtus käimise ajal sai kinnistuda. Omandiõiguse tekkimine on pahatahtlik. Pole välja

selgitatud, kuidas see vallasvara tekkis ja kuidas hageja sai ostueesõigusega maad erastada.

Vallasomand oli L K’il. Kostja ütleb, et tema pole nõus midagi maksma ega ka välja kolima.

Hageja teadis väga hästi, et see on L K’i kodu, aga ikkagi tehti peresisene tehing. 2 000 krooni

maksmine ei tähenda hagiga nõustumist. See võib tähendada kasvõi seda, et teine pool on

näiteks maamaksu maksnud.

Kostja

Kostja R K

R K

R K leiab, et hageja nõue on meelevaldne ja põhjendamata, samuti enneaegne,

sest omandivaidlus pole lõppenud. Kostjate valdus on heauskne. See on olnud 45 aastat

koduks kõigile kostjatele, mis annab asjale erilise suhte. Nüüd aga peale selle, et ema on ilma

jäämas oma omandist, on ta ilma jäämas ka oma kodust.

Kostja N K on Riga samal seisukohal ja leiab, et ringkonnakohtu otsus pole õiglane.

Kui keegi ametnikest on oma tööd ebakorrektselt teinud, siis ei pea kostjad kannatama.

Mõlemad kostjad kinnitavad, et viibivad L K’i kinnistutel, seal on nende kodu ja nad o

sellesse investeerinud.

IV. Maakohtu otsuse põhje

IV. Maakohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon.

ndused ja resolutsioon.

Kohus leidis, et õige on hageja esindaja väide, et miski ei takista kinnisasja omanikku

omandi suhtes oma õigusi teostada. Hageja on seda ka teinud ja hagi kohtusse esitanud, sest

kostjad pole olnud nõus kohtuväliselt asja lahendama.

Lääne-Viru Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr. 2-731/99 on esitatud hagi A.K’i ja

L K’i vastu kinkelepingu tühistamiseks. Hageja L K

kinkelepingu pooleks ei ole.

Võlaõiguslikust kinkelepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele.

Kinkelepingu esemeks on vallasvara. Tsiviilasjas nr. 2-69/02 L K’i hagis A.K’i vastu

omandiõiguse tunnustamise nõudes on jõustunud kohtuotsus olemas. Otsusega on jäetud hagi

rahuldamata. Samas asjas tehtud ja esitatud Viru Ringkonnakohtu 04.05.2004.a. otsuses on

sõnaselgelt kirjas, et vallasvarana olnud ehitised on muutunud kinnisasja oluliseks osaks.

Vallasasi õiguslikus tähenduses on hävinud ja omand vallasasjale lõppenud. Ringkonnakohus

on ka selgitanud, et sellises olukorras, kus vallasasi on hävinud, saab hageja oma huve kaitsta

kohustusõigusliku hagiga, näiteks kas kahju hüvitamise või alusetust rikastumisest tulenevate

sätete alusel. Seega kinkelepingu tühistamine ei muuda olematuks kinnisasja olemasolu, ega

ole aluseks kinnisasja omaniku muutumisele. Kinnisasja omanik on L K. Asjakohased ei ole

kostja R.K’i ja N.K’i viited sellele, et ringkonnakohtu otsus pole õige. Esimese astme kohus ei

saa tõlgendada ega hinnata kõrgema astme kohtu otsuseid ega selles esitatud seiskohti, samuti

arvustada ametnike tegemisi või tegemata jätmisi. Et omandi osas on otsus olemas, ei oma

tähtsust kostja esindaja viidatud avaldused.

Kuni 30.06.2003.a. kehtinud AÕS § 57 lg. 1 sätestas, et kinnistusraamatu kanne on

ebaõige, kui see on tehtud õigusliku aluseta või see alus on hiljem ära langenud või kanne on

valesti muudetud või kustutatud. Kinnistusraamatu kande aluseks olevaid asjaolusid

tsiviilasjas nr. 2-731/99 ei ole vaidlustatud.

Kui kande aluseks on asjaõigusleping, siis nii kehtinud kui kehtiva TsÜS sätete

kohaselt saab ka seda vaidlustada tehingu teinud isik. Kuni kinnistusraamatusse tehtud

kande õiguslik alus ei ole ära langenud, on kanne kehtiv. Kuna kinnisasi tekib

kinnistusraamatusse kandmisega, ei ole kinkelepingu tühistamine ka kinnistusraamatu kande

muutmise aluseks. Järelikult ei ole vaidluse lahendamine sõltuvuses ka lahendist

kinnistusraamatu kande ebaõigeks tunnistamise ja ebaõige kinnistusraamatu kande

parandamise nõudes (tsiviilasja nr. 2-639/02).

Hagi on esitatud AÕS § 80 alusel, mis eeldab et kostja peab AÕS § 83 lg. 1 järgi nõude

vaidlustamisel tõendama, et hageja ei ole omanik või et kostjal on õigus vallata vara mõne

asjaõiguse või muu õiguse alusel.

TsMS § 91 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid või vastuväiteid. Kostja

ei esitanud ega tõendanud selliseid asjaolusid, samuti muid asjaolusid, mis oleksid mõjuvaks

põhjuseks hagi rahuldamata jätmisele. Selline jõustunud kohtulahend, mis hageja omandit

kinnitab,

on

olemas.

Kinnistamisotsuste

vaidlustamine

ei

tähenda

omandiõiguse

vaidlustamist. Ringkonnakohtu otsuses ei ole leitud, et kuni kinnistamiseni oli L K mingi vara

omanik. AÕS § 80 lg. 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. Et kostjad omaniku vara valdavad, selle üle vaidlust pole. Järelikult pole

asjas olulised ei kinkeleping, A.K’i avaldus ega Vihula Vallavalitsuse teatis ning hagi

hagejale kuuluva omandi kostjate valdusest väljamõistmise nõudes kuulub rahuldamisele

kõigi kolme kostja suhtes. Kostjad R.K ja N.K on omaks võtnud, et nad valdavad hageja

omandit. Rahvastiku arvestuse andmebaasi andmeil on mõlema kostja elukoht vaidlusaluse

vara asukoht. TsMS § 116 kohaselt, kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab

oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste

protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega

vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud.

Vastavalt TsMS § 232 võib kohus kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra,

täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus leidis, et hageja taotlus on põhjendatud rahuldada ja

kohtuotsuse täitmise kord määratleda, kuid selliselt, et kohustada kostjaid vabastama hagejale

kuuluv vara ühe aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, sest tegemist on koduga ja

sellise vara vabastamisega, mida on kasutatud aastakümneid ja eeldab selletõttu ka enam

aega ümberasumiseks.

Rahalise nõude osas leidis poolte seletustega tõendamist, et lepingulised suhted poolte

vahel puuduvad. Kostja valdab ja kasutab hageja omandit ja on kohustatud juhul kui

puuduvad teistsugused kokkulepped, selle eest tasuma, hoolimata sellest, kas valdus on

seaduslik või ebaseaduslik. AÕS § 85 lg. 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu

väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040. VÕS § 1037 lg. 1 kohaselt

peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise,

kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil

rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

Samas sätestab VÕS § 1038, et rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega

pidanudki sellest teadma, ei ole § 1037 lg. 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole

rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude

esitamisest teada sai või teada saama pidi. Rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel ei võeta

arvesse saadu omandamiseks tehtud kulutusi. Kostja L K sai hageja omandist teada maa

kinnistamisel 2001.a. ja samuti Viru Ringkonnakohtu 04.05.2004.a. otsusest. Esimese arve

esitamisega sai ta ka teada, et tema vastu esitatakse vara kasutamise eest rahaline nõue, mis

tahes sõnastuses see arvel ka ei väljendu. Seega kuulub rahaline nõue rahuldamisele, kuid

osaliselt. TsÜS § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga,

nagu see kätte saadi. Võttes aluseks hageja enda esitatud arved eluruumide ja kõrvalhoonete

renditasu kohta ja asjaolu, et kostja ei ole seda kuu tasu vaidlustanud, vaid on sellest

lähtuvalt maksnud juba 2 000 krooni, pidas kohus õigeks võtta aluseks hageja määratletud

711 krooni ja 60 senti ning mõista L K’ilt hageja kasuks välja hüvitisena alates 2002.a.

detsembrikuust kokku 19 348 (711 krooni ja 60 senti x 30 kuud = 21 348 krooni – 2 000 krooni

= 19 348) krooni. Kohus leidis, et iga mõne kuu tagant summa suvaline suurendamine 1 000

kroonile, siis 1 200 kroonile ei ole kooskõlas VÕS § 6 lg. 1 sätestatud hea usu põhimõttega.

Vastavalt TsMS § 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt

selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral

võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 46 kohaselt

mõistetakse kohtukuluna riigilõivu ja asja läbivaatamiskulusid, kusjuures viimaste seas

muuhulgas ka õigusabikulusid. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus poolte

tehtud kohtukulud tervikuna poolte endi kanda.

Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas sätteid AÕS § 68, § 80, VÕS § 1037 ning juhindus

TsMS § 60 lg. 1, § 91, § 224- 231 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2011

RESOLUTSIOON

Jätta L K`i, R K´i ja N K`i apellatsioonkaebus rahuldamata.

Rahuldada L K`i apellatsioonkaebus.

Tühistada Viru Maakohtu 15. juuli 2005 otsus osas, millega kohustati L K`i, R K `i ja N K`i

ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vabastama L K`ile kuuluvatel ja Xxxx

asuvatel kinnistutel Xxxx ja Xxxx paiknevad hooned ja rajatised; millega mõisteti L K `ilt L

K`i kasuks välja 19 348 krooni ning millega jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda.

Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Rahuldada hagi täielikult.

2. Välja mõista L K`i, R K`i ja N K`i valdusest Xxxx asuvatel ja L K`ile kuuluvatel kinnistutel

Xxxx (reg nr xxxx) paiknevad ½ elamust ja kaev ning Xxxx (reg nr xxxx) paiknevad saun ja

garaaž L K`i valdusesse.

Kohustada L K`i, R K `i ja N K`i vabastama L K`ile kuuluvatel ja Xxxx asuvatel kinnistutel

Xxxx ja Xxxx paiknevad hooned ja rajatised.

Vabastamisest keeldumise korral tõsta L K, R K ja N K välja teist eluruumi vastu andmata.

3. Välja mõista L K`ilt (IK xxxx) L K`i kasuks 20 000 krooni, s.o 1278.23 eurot (üks tuhat

kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 23 senti), võlgnevuse katteks.

4. Välja mõista L K`ilt, R K`ilt ja N K`ilt solidaarselt L K `i kasuks menetluskulude katteks

maakohtus 1606.41 eurot (üks tuhat kuussada kuus eurot ja 41 senti).

5. Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.“

Välja mõista L K`ilt, R K`ilt ja N K`ilt solidaarselt L K `i kasuks menetluskulude katteks

ringkonnakohtus 317.42 eurot (kolmsada seitseteist eurot ja 42 senti).

Kostjate menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

Kohtuotsus jõustus 14. juunil 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu

14. juunil 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu

14. juunil 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Nooremreferent Lea Herne

2-03-170/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text