2-02-27/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

NARVA LINNAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-1177/02 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 21. detsember 2005, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Jelena Malašonok (ik …) hagi Juri Malašonoki (ik …) vastu ühisvara jagamise ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13. detsember 2005, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungiseretär Jelena Moskalenko Istungil osalenud isikud Hageja, hageja esindaja volikirja alusel Marina Dubovskaja, kostja, kostja esindaja volikirja alusel Gleb Allik Resolutsioon 1. Rahuldada Jelena Malašonok hagi osaliselt. 1. Jagada Jelena Malašonok ja Juri Malašonoki abielu kestel soetatud ühisvara selliselt, et jätta Jelena Malašonoki ainuomandisse Narvas, „Kulgu“ garaažiühistus asuv paadigaraaž maksumusega 500 krooni; jätta Juri Malašonoki ainuomandisse sõiduauto FORD Orion maksumusega 5000 krooni ja mõista Juri Malašonokilt välja Jelena Malašonoki kasuks rahaline hüvitis 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. 2. Mõista Jelena Malašonokilt välja Juri Malašonoki kasuks abikaasade ühislaenu hüvitamiseks 18051 (kaheksateist tuhat viiskümmend üks) krooni. 3. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. 4. Mõista alates 01.01.2005 Juri Malašonokilt välja Jelena Malašonoki kasuks elatis tütar Tatjana, sünd … ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuni tütre Tatjana täisealiseks saamiseni, s.o …, kuid mitte vähem seadusega ettenähtud miinimummäärast. 5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. 6. Mõista J. Malašonokilt riigituludesse välja 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigilõivu, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi (registrikood 70000272) pangakontole nr 221023778606 Hansapangas või pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2900072314, selgitus: riigilõiv Narva Linnakohtu 21.12.2005 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-1177/02). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse on protsessiosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule.

Tsiviilasi nr 2-1177/02

2(6) Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Narva Linnakohtule kirjalikult teatada 10 (kümne) päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg protsessiosalisele, kes kümne päeva jooksul teatas kohtule apellatsioonkaebuse esitamisest, on 20 (kakskümmend) päeva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast arvates.

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päev on 21. detsember 2005.

ASJAOLUD

25.01.2002 esitas Juri Malašonok hagi Jelena Malašonoki vastu lapse elukoha määramise, elatise väljamõistmise ja eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamise nõudes (tsiviilasi nr 2- 1177/02).

07.03.2002 esitas Jelena Malašonok hagi Juri Malašonoki vastu lapse vanemalt äravõtmise ning ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr 2-1344/02).

07.05.2004 esitas Jelena Malašonok hagi Juri Malašonoki vastu elatise nõudes (tsiviilasi nr 2- 439/04).

Narva Linnakohtu 23.09.2005 määrusega ühendati need tsiviilasjad ühte menetlusse ning liidetud tsiviilasjade uueks numbriks määrati 2-1177/02.

10.10.2005 loobus Jelena Malašonok oma nõudest lapse vanemalt äravõtmise kohta, kuna laps elab temaga.

09.11.2005 istungil loobus Juri Malašonok oma hagist, palus tsiviilasja menetlus lõpetada seoses hagist loobumisega kuna vaidlus on lahendatud kohtuvälises korras.

Narva Linnakohtu 09.11.2005 määrusega rahuldati hagejate taotlused täielikult, võeti hagist loobumine vastu ja lõpetati osaliselt menetlus tsiviilasjas nr 2-1177/02 Juri Malašonoki hagis Jelena Malašonoki vastu lapse elukoha määramise, elatise väljamõistmise ja eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamise nõudes ja Jelena Malašonok hagis Juri Malašonoki vastu lapse vanemalt äravõtmise nõude osas. Otsustati jätkata menetlust tsiviilasjas nr 2-1177/02 Jelena Malašonok hagis Juri Malašonoki vastu ühisvara jagamise ja elatise nõudes.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Narva Linnakohtule 07.03.2002 esitatud ühisvara jägamise hagiavalduse kohaselt (tl 39-41) pooled olid abielus alates 30.09.1992 kuni 19.06.2001. Abielust sündis … tütar Tatjana.

Abielu kestel pooled soetasid järgmise ühisvara:
1994.aastal ostetud Narvas, Tallinna mnt 44-101 asuva 2-toalise korteri maksumusega 55000 krooni
1998.astal sõiduauto FORD Orion maksumusega 10000 krooni, mis asub kostja valduses
paadigaraaži ”Kulgu” maksumusega 1000 krooni, võtmed on ainult kostja käes
muu vallasvara summas 84700 krooni.

Tsiviilasi nr 2-1177/02

3(6) Hageja tegi ettepaneku jätta korter, sõiduauto ja paadigaraaž kostjale ning ülejäänud vallasvara jagada poolte vahel. Hageja palus mõista kostjalt välja tema kasuks hüvitis summas 30600 krooni. Samuti palus ta mõista kostjalt välja tema kasuks kohtukulud.

Narva Linnakohtule 07.05.2004 esitatud hagiavalduse kohaselt elatise nõudes (tl 85-86) olid pooled abielus alates 30.09.1992 kuni 19.06.2001. Abielust sündis … tütar Tatjana, kes elab hagejaga, on tema ülalpidamisel. Kostja materiaalselt lapse ei toeta. Hageja tulud vähenesid ja moodustavad minimaalse töötasu. Hageja tasub kommunaalmakseid ja üüritasu, kuna on sunnitud üürima korterit. Tütrel on tihti esinevad kõhulahtisusi, mis nõuab hea toitumist. Samuti tuleb talle osta riided ja koolitarbed. Need kulutused ei ole ühekordsed, vaid püsivad.

Põhjendades oma nõuet PkS § 60 ja 61 hageja palub mõista kostjalt välja tema kasuks tütre ülalpidamiseks elatis igakuiselt summas 1500 krooni ja kohtukulud.

10.10.2005 kohtule esitatud avalduses muutis hageja oma nõuet (tl 108) ja palub elatise mõista välja alates 01.06.2003, s.o hetkest, millal tütar hakkas elama hagejaga. Palub võtta arvesse, et kuni 01.05.2005 sai lapsetoetust kostja. 2005.a märtsist on hageja töötu.

Ühisvara jagamise avalduse esitamisest muutus vara maksumus. Korteri maksumus on käesoleval ajal 250000 krooni. Garaaži maksumus on 4000 krooni. 2001.a septembris lõpetas hageja poolte ühise laenu kustutamise, mille jääk oli 35715 krooni. Seega kohustustest igale poolele kuulub 17857,50 krooni. Hageja palub endiselt jätta korteri, garaaži ja sõiduauto kostjale ning laenu tagastamise kohustus ka kostjale. Ülejäänud vallasvara palus jätta poolele, kes tegelikult seda kasutab.

Kohtuistungil loobus hageja nõudest jagada vallasvara, mida on juba poolte tegelikus valduses. Kohtuistungil pooled nõustusid, et sõiduauto maksumus on 5000 krooni ja jääb kostjale, paadigaraaži maksumus on 500 krooni ja jääb hagejale, korter on poolte ühisvara ja jääb kostjale. Hageja väidab, et tema osa laenus moodustab 17857,50 krooni, kuna ta andis 2 korda kostjale raha laenu kustutamiseks, kuid dokumente selle kohta ei koostatud. Ei ole nõus maksma summasid kodukindlustuse eest, kuna korteris elab kostja. Elatist hageja palub mõista välja summas 1500 krooni, kuid mitte vähem seadusega ettenähtud miinimummäärast alates 2005.a jaanuarist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ühisvara jagamise hagiavaldusele vastuse kohaselt (tl 57-59) pooled võtsid laenu abielu kestel. Peale abielu lahutamist kustutab kostja laenu üksi. Laenu jääk moodustab 37522 krooni, hageja osa sellest 18761 krooni.

Kohtuistungil kostja nõustus tasuma elatist summas 1345 krooni, loobus vallasvara jagamisest, nõustus, et sõiduauto maksumus on 5000 krooni ja jääb kostjale, paadigaraaži maksumus on 500 krooni ja jääb hagejale. Korter ei ole poolte ühisvara ja jagamisele ei kuulu, kuna korter muutus korteriomandiks pärast abielulahutamist ja abielusuhete lõppemist. Korter on kostja omand. Kostja väidab, et laenujääk moodustab 36102 krooni ja hageja peab sellest hüvitama 18051 krooni. Kostja sõnul hageja ei andnud talle 2 korda raha laenu tagastamiseks. Summad kodukindlustuse eest on kohustuslikud maksmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud tunnistajate ütlused ning hinnanud TsMS § 95 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt.

Tsiviilasi nr 2-1177/02

4(6) Tsiviilkohtumenetluse seadistiku (TsMS) § 91 alusel peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu registreeriti 30.10.1992 Narva Perekonnaseisuametis. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega nr AL 0001326 (tl 43)
et pooltel sündis … tütar Tatjana. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Tatjana Malašonoki sünnitunnistusega CL
0233103 (tl 45)
et poolte abielu on lahutatud 19.06.2001. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL
0096497 (tl 44)
et 06.03.1997 ostu-müügilepingu alusel J. Malašonok ostis Narvas, Tallinna mnt 44-101 asuva korteri
et Juri Malašonok nimele on 23.01.2004 avatud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 21970 kinnisasjale aadressil …, Narva. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud kinnistusraamatu väljavõttega.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et jagamiseks kuulub järgmine abikaasade vara:
sõiduauto maksumusega 5000 krooni, mis jäetakse kostjale
paadigaraaž maksumusega 500 krooni, mis jäetakse hagejale.

Pooltel puudub vaidlus selle üle, et abielu kestel nad võtsid pere huvides laenu, et selle laenu kustutab kostja ja et hageja peab tasuma kostjale pool ülejäänud summast. Vaidlus on selles, millise summa peab hageja kostjale tasuma. Hageja arvab, et see summa moodustab 17857,50 krooni, kostja aga väidab, et see summa on 18051 krooni.

Hageja loeb korterit poolte ühisvaraks, märgib selle maksumuseks 250000 krooni ja palub see jätta kostjale, mõistes temalt välja kostja kasuks hüvitise. Kostja väidab, et korter sai korteriomandiks peale abielulahutust ning ei ole seega poolte ühisvara.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust ja peab maksma elatist, kuid kostja on nõus tasuma 1345 krooni, hageja nõuab aga 1500 krooni. Elatise väljamõistmise algusaja kohta vaidlus puudub.

Vastavalt PKS § 14 lg-le 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

PKS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

PKS § 17 lg 5 järgi kui perekonnaseaduse 3. peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. PKS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ning vastavalt lg-le 5 jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. PKS § 19 lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara

Tsiviilasi nr 2-1177/02

5(6) kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lg 4 järgi kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et abielu oli lahutatud 19.06.2001 ja et kostja kanti 05.11.2003 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 23.01.2004. Seega vaidluse lahendamise hetkeks on nimetatud korter kui vallasasi muutunud kinnisasjaks, mistõttu ei saa selle suhtes enam kohaldada vallasasja kohta käivaid sätteid. Kuna kohus tuvastas, et poolte abielu lahutati 2001.a juunis, kostja aga omandas Narvas, … asuv korter kinnisasjana 23.01.2004, seega peale abielusuhete lõppemist, hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et poolte abielusuhted oleksid jätkunud korteriomandi kinnistusraamatusse kandmise ajal, siis nimetatud korteriomand on kostja lahusvara ja ei kuulu poolte ühisvara hulka. Kohus on käesoleva otsuse tegemisel arvestanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.02.2004 otsuses nr 3-2-1-14-04 väljendatud seisukohti. Kostja seletusega ja esitatud tõenditega kohus leiab tõendatuks, et laenusumma on 36102 krooni, millest hageja peab hüvitama kostjale ½ osa ehk 18051 krooni. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta tasus kostjale midagi peale abielulahutust. Kodukindlustusemaks on kohustuslik ja on laenu üldsumma sees. Hagejalt tuleb kostja kasuks mõista välja rahaline kompensatsioon pooles laenusummas, s.o 18051 krooni (36102 : 2). Kuna kostjale jääb vara summas 5000 krooni, aga hagejale summas 500 krooni, seejuures iga abikaasa osa moodustab 2750 krooni, tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis summas 2250 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2005 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni, pool sellest moodustab 1345 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja sissetulek moodustab lapsetoetus summas 300 krooni (tl 110), 2005.a aprillist hageja ei tööta (tl 113) ja alates 02.08.2005 on arvel Tööhõiveametis (tl 114-115).

Kostja ei tööta alates 30.04.2004, kuid on nõus tasuma elatis summas 1345 krooni. Kostja omab kinnisvara Narvas, … asuva korteriomandi näol.

Kohus ei loe põhjendatuks kõik lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused välja mõista kostjalt, kuna vanemate varaline seisund praktilised võrdne ja hageja ei põhjendanud veenvalt oma nõude summas 1500 krooni.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista 1345 krooni lapse ülalpidamiseks lähtudes lapse vajadusest ning mõlema vanema varalisest seisundist alates 01.01.2005.

KOHTUKULUD

Tsiviilasi nr 2-1177/02

6(6) Mõlemad pooled palusid kohtukulud õigusabikulude näol jätta poolte endi kanda, riigilõiv ühisvara jagamise hagilt jagada poolte vahel võrdsetes osades.

TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda.

Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest, seejuures vastavalt TsMS § 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Seega moodustab hagihind käesolevas asjas 16140 krooni (1345 krooni x 12 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 – 1400 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 1400 krooni.

Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS §-dest 64 lg 1, 224, 230 lg 1, 231, 232 lg 2, 244 lg 1 p 1.

Tamara Šabarova Kohtunik