3-05-997/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsembril 2005.a. Tallinnas Haldusasja number 3-1397/2005 Haldusasi K.K.`e kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Tallinna büroo peaspetsialisti Enno Keel`e 09.09.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 8167 tühistamise nõudes. RESOLUTSIOON Haldusasja menetlus lõpetada. Tagastada kaebajale Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 10 krooni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

Kohtule esitatud kaebuses (31.10.2005.a.) palus kaebaja K.K. tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo peaspetsialisti Enno Keel`e 09.09.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsus nr 8167, millega kaebaja juhtimisõigus peatati kuueks kuuks. 10.11.2005.a. teatab vastustaja ARK kohtule, et 07.11.2005 muudeti kaevatud juhtimisõiguse peatamise otsust nr 8167, millega vähendati juhtimisõiguse peatamise aega ühel kuule. Seoses sellega on ära langenud kaebuse alus ning vastustaja palub menetluse haldusasjas nr 3-1397/2005 lõpetada.

Nimetatu kinnitamiseks esitas vastustaja kohtule 07.11.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 8167 muutmise otsuse. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 24 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebaja taotleb asja läbivaatamist. Nimetatud juhtumite hulka kuulub ka olukord, kui haldusorgan on tunnistanud haldusakti kehtetuks osaliselt ehk käesoleval juhul vähendanud juhtimisõiguse peatamise aega ühele kuule ning sellega on ära langenud kaebuse alus. Käesoleval juhul on kaebamise alus ära langenud, kuna juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 8167 ühekuuline kehtivusaeg lõppenud, mistõttu on haldusakt oma kehtivuse kaotanud ning puudub võimalus juba kehtetu haldusakti tühistamiseks. 11.11.2005.a. küsis kohus kaebajalt kirjalikult, kas kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega või taotleb asja läbivaatamist ning kui taotleb, siis millisel põhjusel.

Samuti küsis kohus, kas kaebajal on asjas kohtukulusid peale tasutud riigilõivu, mille tasumise kohta on kohtutoimikus tõend. Kaebaja on kohtunõude kätte saanud ning kohtule vastanud 09.12.2005.a, et soovib menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Kohtukulude väljamõistmise taotlust kaebaja kohtule ei esita. Seega tuleb menetlus asjas määrusega lõpetada. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (HKMS § 24 lg 2). Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada erikaebus (HKMS § 24 lg 3).

Kaebuse esitajale tuleb tagastada riigilõiv tulenevalt HKMS § 84 lg 4 p-st 3. HKMS § 84 lg 4 p 3 kohaselt riigilõiv tagastatakse asja menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Riigilõivu tasumise kinnitamiseks on kaebaja kaebusele lisanud Hansapanga 30.10.2005.a. maksekorralduse nr 9 viitenumbriga nr 2900072673, kust nähtub, et kaebaja on tasunud riigilõivu 10 krooni. Kohus selgitab, et kohtule tasutud riigilõivu tagastab Kohtute Raamatupidamiskeskus, kelle poole tuleb kohtumääruse jõustumisel vastava avaldusega pöörduda.

Kohtumääruse jõustumisel tuleb kaebajal võtta määruse jõustumise kohta märge Tallinna HK kantseleis, et ta saaks järgnevalt esitada koos avaldusega ka määruse. Avalduses peab olema märgitud vajalikud andmed (arveldusarve number jms), kuhu riigilõiv tuleb tagastada.

Karin Kalmiste Kohtunik