3-05-138/3 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 21.november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/1044/2005 Haldusasi

V. K. kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.märtsi 1999 otsuse nr 10608 ja Tallinna Linnavalitsuse 22.jaanuari 2003 korralduse nr 110-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.septembri 2005 määrus haldusasjas nr 3-272/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus

V. K. erikaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V. K. Vastustajad ÕVVTK Tallinna linnakomisjon ja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Kristel Kaljulaid Kolmas isik Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, esindaja Vahur Glaase Kolmas isik * OÜ

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 21.septembri 2005 määrus haldusasjas nr 3-272/2005 muutmata ja V. K. erikaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 22.novembri 1993 otsusega nr 1294 loeti Tallinnas, Lätte tn * asuvad hooned ja krunt omandireformi objektiks ning õigustatud subjektiks nimetatud vara suhtes tunnistati Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (vara tagastamise toimiku (vtk) I kd lk 33). Tallinna Linnavalitsuse 22.juuni 1994 korraldusega nr 1225-k otsustati Lätte tn * elamu tagastada Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) (vtk I kd lk 134).

2-3/1044/2005 2(6)

Tallinna Halduskohtu 18.augusti 1994 määrusega korralduse nr 1225-k täitmine peatati, halduskohtu 22.novembri 1994 otsusega tunnistati linnakomisjoni otsus nr 1294 ja linnavalitsuse korraldus nr 1225-k majaelanike kaebuse alusel seadusevastaseks ning tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata (vtk I kd lk 139, 169-171).

1.märtsist 1995 kuni 24.märtsini 1995 erastati Lätte tn * asuvas elamus korterid nr 1,2,4,5,6,7,8,9,10 ja 11 (vtk II kd lk 83). 15.veebruaril 1995 esitas EELK kohtule avalduse juriidilise fakti tuvastamiseks. Tallinna Linnakohtu 11.jaanuari 1996 otsusega EELK avaldus rahuldati ja tuvastati juriidiline fakt, et Lätte tn * asuv vara natsionaliseeriti 1940. aastal. Ringkonnakohus jättis otsuse 30.augustil 1996 muutmata (vtk I kd lk 192-194, II kd lk 51-52, 47-49).

2. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.märtsi 1999 otsusega nr 10608 tühistati sama komisjoni 22.novembri 1993 otsus nr 1294; Lätte tn * asunud ehitised ja krunt loeti omandireformi objektiks ning õigustatud subjektiks selle vara suhtes tunnistati EELK (vtk II kd lk 50).

Tallinna Linnavalitsuse 22.jaanuari 2003 korraldusega nr 110-k tunnistati linnavalitsuse 22.juuni 1994 korraldus nr 1225-k kehtetuks; EELK-le otsustati Lätte tn * asuvast elamust tagastada 1700/7443 mõttelist osa ja jätta 5743/7443 mõttelist osa tagastamata põhjendusega, et vara on füüsiliste isikute heauskses omandis (vtk II kd lk 74).

14.veebruari 2003 aktiga anti korralduse nr 110-k alusel EELK-le üle Lätte tn * asuvast elamust 1700/7443 mõttelist osa, mis vastab keldrikorrusel asuvale mitteeluruumile ning korteritele 3 ja 12A. Sama aktiga anti üle ka elamu juurde kuuluv dokumentatsioon, sh eluruumi üürileping 6.jaanuarist 2003 nr 2/S (vtk II kd lk 76).

2.oktoobril 2003 sõlmitud lepinguga müüs EELK Tallinna Linnavalitsuse 22.jaanuari 2003 korralduse nr 110-k alusel talle tagastatud vara Losside Kinnisvara OÜ-le (vtk II kd lk 113- 119).

3. V. K. esitas 4.märtsil 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.märtsi 1999 otsuse nr 10608 ja Tallinna Linnavalitsuse 22.jaanuari 2003 korralduse nr 110-k tühistada. Kaebuse väidete kohaselt on selle esitaja Lätte tn * elamus asuva korteri nr * üürnik. Kaebusele on lisatud 6.jaanuaril 2003 sõlmitud üürileping nr 2/S kehtivusega 6.jaanuarini 2008. Kaebaja leiab, et kuigi Tallinna Halduskohtu 22.novembri 1994 otsuse kohaselt ei saa EELK olla omandireformi õigustatud subjektiks, on Lätte tn * asuv vara linnakomisjoni otsusega taas alusetult loetud omandireformi objektiks ja korraldusega osaliselt EELK-le tagastatud. Korraldus rikub kaebaja õigust eluruum erastada.

Kaebaja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist järgmiste põhjendustega (halduskohtu toimiku (kt) lk 3, 26, 49-50): 1) Korteri tagastamisest ja müügist sai kaebaja teada juhuslikult siis, kui uue omaniku esindaja lõhkus korteri ukseluku ja takistas korterisse pääsemist. Tallinna Linnavalitsus, Kesklinna Valitsus ja EELK ei ole kaebajale tema poolt üüritava eluruumiga seotud tehingutest teatanud. Korralduse vastuvõtmisest ei ole kaebajale siiani keegi teatanud nii,

2-3/1044/2005 3(6) nagu seda näeb ette seadus ja korraldus. Kesklinna Valitsus oli kohustatud üürnikku tagastamise otsusest informeerima enne varast mõttelise osa tagastamist. Kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. 2) 2003. aasta märtsis kaebaja kukkus tänaval ega saanud pikka aega liikuda. 2003. aasta juulis jäi kaebaja auto alla ja sattus haiglasse. Pärast haiglast väljakirjutamist määras arst kaebajale 20 kuuks ambulatoorse ravi. Liiklusõnnetuse tulemusel kaebaja invaliidistus ja oli pikka aega liikumisvõimetu. Tervisliku seisundi tõttu ei olnud kaebuse tähtaegne esitamine võimalik. 3) Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.novembri 2001 kirjaga teatati kaebajale, et kogu Lätte tn * elamu on linnakomisjoni 15.märtsi 1999 otsusega tunnistatud omandireformi objektiks ja EELK omandireformi õigustatud subjektiks. Kuna kaebaja teadis, et Tallinna Halduskohtu 22.novembri 1994 otsuses leiti, et elamu Oleviste kogudusele õigusvastase võõrandamise ajal kuulumine ei ole tõendatud, samuti et 1995. aasta märtsis enamus kortereid erastati ja kirik erastamist kohtu kaudu ei vaidlustanud, oli kaebajal õiguspärase ootuse, hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtudes õigus eeldada, et kogu asi on lõppemas positiivselt ka kaebaja jaoks. 4) Korterisse on kaebaja perekond sisse registreeritud 1946. aastast. 1993. aastal toimunud tulekahju tagajärjel muutus korter kasutuskõlbmatuks, kaks perekonnaliiget said kannatada ja kogu vara hävis täielikult. Sellele vaatamata jätkati 1994. aasta septembrini üüri arvestamist ning väidetava üürivõla tõttu ei saanud kaebaja erinevalt teistest üürnikest korterit erastada. Tallinna Linnakohtu 4.oktoobri 2001 otsusega tuvastati, et üüri arvestamine oli seadusevastane. Üürnikke süüdistati tulekahju põhjustamises meelevaldselt. Kohtuotsustest (17.oktoober 1996, 17.märts 1997, 29.mai 1997, 4.oktoober 2001, 28.veebruar 2002) tuleneb, et Tallinna linn on kohustatud elamispinna taastama. Hagimenetlus on linnakohtus käimas ka käesoleval ajal. 1940. aasta seisuga ei olnud kaebaja korterit olemas – see ehitati pööningust välja alles 1946. aastal. Ametkonnad on aastaid kasutanud ära seda, et kaebaja ei tunne seadusi, ning on rikkunud kaebaja õigusi.

4. Vastustajad ja kolmandad isikud vaidlesid tähtaja ennistamise taotlusele vastu ja palusid menetluse lõpetada.

5. Tallinna Halduskohtu 21.septembri 2005 määrusega jäeti tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati HKMS § 12 lg 3 alusel menetlus. Kohtu põhjendused: 1) Üürnik saab vaidlustada subjektiotsust koos vara tagastamise korraldusega. ORAS § 19 lg

1 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaebuse esitamise tähtajaks kaks kuud arvates päevast, mil isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. ORAS § 121 lg 2 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud üürnikku informeerima vara õigustatud subjektile tagastamise otsusest enne elamu tagastamist. 2) Kaebaja väited tema teavitamata jätmisest ei ole põhjendatud. Kaebuse esitajat on Tallinna Kesklinna Valitsuse 10.veebruari 2003 tähitud kirjaga teavitatud sellest, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 22.jaanuari 2003 korraldusele nr 110-k kuulub Lätte tn * asuvast elamust 1700/7443 mõttelist osa tagastamisele EELK-le. Vastustaja on tõendanud, et kaebajat on vara tagastamise otsusest informeeritud ja tähtkirja ei ole tagastatud. Kuna kiri saadeti 10.veebruaril 2003, oli kaebaja vara tagastamise otsusest informeeritud hiljemalt 15.veebruariks 2003. * OÜ 9.oktoobri 2003 kirjaga on kaebajat teavitatud ostu-müügilepingu sõlmimisest ja palutud vabastada korter * isiklikest asjadest.

2-3/1044/2005 4(6) 3) Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Kaebajal puudus alus eeldada, et Tallinna Halduskohtu 1994. aasta otsusega on asi lõppenud positiivselt ka tema jaoks, sest Tallinna Kesklinna Valitsus oli kaebajat 28.novembri 2001 kirjaga informeerinud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.märtsi 1999 otsusest.

4) Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama protsessiosaline. Kaebaja on põhjendanud tähtaja rikkumist 18.märtsil 2003 aset leidnud kukkumise ja 30.juulil 2003 autolt löögi saamisega. Haigestumine ei ole igas olukorras käsitatav tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena. Riigikohtu 19.jaanuari 2001 määruses nr 3-3-1-59-00 on leitud, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib olla tegemist juhul, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise.

5) Kukkumise järel kaebajale voodirežiimi soovitamisest ei saa järeldada haigestumist viisil, mille puhul kaebuse esitamine oleks ohtlik tervisele. Pealegi lõppes kaebajale soovitatud kahekuuline voodirežiim hiljemalt 18.maiks 2003. Autolt sai kaebaja löögi tervenemisest rohkem kui kahe kuu möödudes. Kaebaja ei ole põhjendanud, mis takistas kohtusse pöördumist 18.maist kuni 30.juulini 2003. Kaebaja viibis 29.septembrist kuni 9.oktoobrini 2003 taastusravil. Taastus-hooldusravi kliiniku haigusloo väljavõttest ei järeldu, et kaebaja seisund taastusravi ajal oleks takistanud kaebuse esitamist.

Väide haiglast väljakirjutamise järel 20 kuuks ambulatoorse ravi määramise kohta ja statsionaarse haigusloo väljavõte ei võimalda teha järeldust, et nimetatud perioodil oli toimingu sooritamine võimatu või et toimingu sooritamisega kaasnenuks oht kaebaja tervisele. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt võimaldas kaebaja terviseseisund tema osalemist teistes kohtumenetlustes ning seega pidi võimaldama ka kaebuse esitamist. Kaebaja haigestumisi ei saa lugeda tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olukorras, kus kohtusse on pöördutud enam kui aasta möödudes taastusravi lõppemisest.

Kaebajal puudus mõistlik alus eeldada, et haldusakti vaidlustamiseks võib kohtusse pöörduda määramatu aja jooksul. Kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. V. K. erikaebuses ja selle täienduses paluti kohtumäärus tühistada, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi arutamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Erikaebuse põhjendused: 1) Halduskohus rikkus kaebaja põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse ja kaitsta oma rikutud õigusi. 2) Kohus ei arvestanud sellega, et kaebaja on haiguse ja avarii tagajärjel invaliid, mis oligi põhjuseks, miks kaebaja ei saanud õigeaegselt kaebust esitada. Trauma raskendas juristidega suhtlemist. 30.juulist 2003 kuni 9.oktoobrini 2003 oli suhtlemine täiesti võimatu. 3) Kohus ei arvestanud asjaoluga, et alates 2003. aastast on erinevad juristid ajanud oma ebakompetentsete konsultatsioonidega kaebaja segadusse. Linnaametnikud on kaebajale aastate jooksul korduvalt kinnitanud, et kuna kaebaja korteris tekkinud tulekahju on põhjustanud Tallinna linna hooletus, siis on linn kohustatud korteri remontima. Kümne aasta jooksul ei ole seda tehtud, mistõttu kaebaja koos perega on ilma kindla elukohata. Üürnikud on tõendanud oma süütust 1993. aastal toimunud tulekahju tekkimises ja omaniku süüd, samuti üürivõla puudumist. Kaebaja erastamisõigust aga ignoreeriti ja õigust tulekahju tagajärgede likvideerimisele ei tunnistata.

2-3/1044/2005 5(6) 4) Teate nr 327 korteri EELK-le üleandmise kohta sai kaebaja kätte alles 18.veebruaril 2003. 14.veebruari 2003 vara üleandmise akti kohaselt on Lätte tn * korteri nr * osas olemas 6.jaanuari 2003 üürileping. Tegemist ei ole uue lepinguga, sellega üksnes fikseeriti kujunenud olukord, kuid korteris elas kaebaja pere 1946. aastast. 2.oktoobri 2003 lepingus korteri nr 12A üürnike olemasolu ei märgita, üürnikele tehingust ei teatatud ja ostueesõigust kasutada ei võimaldatud. 2004. aasta oktoobris eemaldati kaebaja korteri ukselt omavoliliselt ilma kohtuotsuseta lukk ja sissepääs korterisse keelati. Kaebaja soovib võimalust kõigi asjaolude kohtus esile toomiseks.

7. Vastustajate vastuses paluti jätta erikaebus rahuldamata. Erikaebus ei sisalda uusi andmeid, mille tõttu tuleks määrust muuta. Vastustajad jäävad seni kohtule esitatud seisukohtade juurde, toetavad kohtu seisukohti ja täiendavalt osutavad erikaebuse lisana edastatud dokumendile - advokaadibüroo 5.mai 2003 seisukohale V. K. poolt algatada soovitavate kohtumenetluste kohta, mis kinnitab korraldusest teadasaamist 18.veebruaril 2003. Õnnetusest ja avariist põhjustatud liikumisvõime piiratus ei takistanud kaebajal muude kohtuasjade ajamist ega ole tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.

8. Kolmandad isikud ei ole halduskohtu poolt määratud tähtajaks erikaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. ORAS § 121 lg 12 sätestab elamu tagastamise otsusest üürniku teavitamise korra. Kohalik omavalitsus on kohustatud üürnikku informeerima vara õigustatud subjektile tagastamisest enne elamu tagastamist. Vastustaja väitis, et elamu tagastamisest teatati kaebajale 10.veebruari 2003 tähtkirjaga. Väite kinnituseks esitas vastustaja teate, tähtkirjade nimekirja ja postiasutuse poolt tähtposti vastuvõtmist kinnitava kviitungi nr 327-329 koopiad (tl 89-90). Ehkki kaebaja ei teatanud kohtule, millal ta sai elamu tagastamise otsusest teada, järeldas kohus tähtkirja tavapärast liikumiskiirust arvestades, et kaebaja sai otsusest teada hiljemalt 15.veebruaril 2003.

Erikaebuses on selle esitaja märkinud, et ta sai Tallinna Kesklinna Valitsuse teate nr 327 kätte 18.veebruaril 2003. Erikaebusele on lisatud ka postiasutuse kinnitus 20.veebruarist 2003 selle kohta, et V. K. on tähtkiri 327 väljastatud 18.veebruaril 2003. Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus on kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel lähtunud õigest eeldusest, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 2003. aasta veebruaris. Kaebaja poolt esile toodud asjaolu, et ta sai teate kätte pärast 14.veebruaril 2003 toimunud vara üleandmist, kaebetähtaja kulgemise algust ei mõjuta.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvate põhjustena hinnatavaid asjaolusid, mis takistasid kaebusega halduskohtusse pöördumist ajavahemikus 19.maist kuni 30.juulini 2003 ja ajavahemikus 9.oktoobrist 2003 kuni 4.märtsini 2005.

11. Kaebaja poolt esimese astme kohtule esitatud meditsiinidokumentidest (tl 29-32) on halduskohus järeldanud põhjendatult, et kaebuse esitamine eelnimetatud perioodidel ei olnud kaebaja terviseseisundi tõttu võimatu ega ka tervisele ohtlik. Ringkonnakohus jagab eeltoodud seisukohta. Tõenditest nähtuvalt on kaebajal raskusi liikumisega, statsionaarse

2-3/1044/2005 6(6) haigusloo väljavõttes 29.septembrist 2003 märgitakse, et jalale on täiskoormus lubatud murru konsolideerumisel pärast 12 – 20 kuu möödumist. Liikumisvõime piiratus raskendab kahtlemata kohtuasjade ajamist ja muudab selle ebamugavaks, kuid mitte võimatuks.

12. Erikaebusele on lisatud dokumendid kaebaja puude kohta, mis tõendavad, et kaebaja oli aastatel 1998 kuni 2000 teise grupi invaliid üldhaigestumise tagajärjel ning alates 24.maist 2000 on kaebaja puude raskusastmeks keskmine puue. Arstliku ekspertiisi otsusega 28.maist 2003 on tuvastatud keskmine puue tähtajatult. Nende tõenditega kaebaja terviseseisundi kohta ringkonnakohtule täiendavalt esitatud informatsioon ei anna alust asuda seisukohale, et kaebajal siiski esinesid objektiivsed takistused kaebuse esitamiseks. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 3 kohaselt tähendab keskmine puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja puue ei muutnud kohtusse pöördumist võimatuks ega seadnud ohtu tema tervist. Pole kahtlust selles, et kaebaja puue muudab asjaajamise talle ebamugavaks, kuid tegemist ei ole asjaoluga, mis põhjendaks mõjuvalt kaebuse esitamist alles siis, kui haldusaktist teadasaamisest on möödunud rohkem kui aasta.

13. Asjaolu, et kaebajal on lisaks erastamisõigusest ilmajäämisele kohalikule omavalitsusele ja menetlusosalistele ka muid pretensioone, ei ole kaalukas põhjus korteri ostueesõigusega erastamist takistava haldusakti tühistamiskaebuse tähtaja möödalaskmiseks. Sellest, et eluruumi erastamiseks on vaja vabaneda Tallinna Linnavalitsuse 22.jaanuari 2003 korraldusest nr 110-k, oli kaebuse esitaja teadlik. Eeltoodut kinnitab erikaebusele lisatud advokaadibüroo (osutas kaebajale õigusabi 3.aprillist 2003) 5.mai 2003 analüüs ja õiguslik positsioon, kus muude nõuete hulgas käsitletakse kaebaja korteri erastamist.

14. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Erikaebuse väited ei anna määruse tühistamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks alust. Erikaebus jääb rahuldamata.

Lilianne Aasma

Kaire Pikamäe

Ruth Virkus