3-05-671/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-360/2005 Otsuse kuupäev 11.11.2005 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda esindaja v.adv. Janek Valdma kaebus Tartu Vangla toimingutele. Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2005, avalik kohtuistung Tartu Vanglas Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Romeo Kalda, kaebaja esindaja v.adv. Janek Valdma; Vastustaja. Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda esindaja v.adv, Janek Valdma kaebus. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud arvates 14.04.2004 kuni 01.04.2005, mil Romeo Kalda suhtes on rakendatud „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi“ sätetest tulenevaid kitsendusi. Mõista välja Tartu Vanglalt Romeo Kalda kasuks õigusabikulud 2250.- krooni ning kanda need Monika Sillari arveldusarve numbrile 221007182580 Hansapanka. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 11.11.2005 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Romeo Kalda on esitanud esialgselt kaebuse haldusasjas 3-309/04, milles vaidlustas Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi, mis kaebuse esitamise ajal oli kinnitatud Tartu Vangla direktori 07.01.2004 käskkirjaga nr. 1-3/2. Kaebuse menetlemise käigus tunnistas Tartu Vangla direktor 14.04.2004 käskkirjaga nr. 1-3/38 käskkirja nr. 1-3/2 kehtetuks ning kinnitas uue Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi, st. kehtestatud on erireêiim. Samas palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, millega kaebajat on hoitud suletud erisektsioonis vahistatute hoones ning piiratud tema liikumist territooriumil, piiratud on hariduse omandamist, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõttu, värskes õhus viibimist, õigust kehakultuuriga tegelemiseks, võimalust toiduainete käitlemiseks, on keeldutud andmast kaebajale viirukiküünlaid usulisteks kombetalitusteks.

Kaebaja on esialgselt taotlenud tunnistada Tartu Vangla poolt kaebaja suhtes nimetatud piirangute tegemine õigusvastaseks ning kohustama kohtlema kaebajat võrdselt teiste kinnipeetavatega. Tartu Halduskohus on rahuldanud 23.02.2004 kaebuse osaliselt, tehes ettekirjutuse R. Kaldale võimaluse õppimise andmiseks ning kambrisse viirukiküünalde lubamise kohta. Tartu Ringkonnakohus on tühistanud kohtuotsusega Tartu Vangla direktori 14.04.2004 käskkirja nr. 1-3/38“Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend kinnitamine“ kuna vangla direktor on ületanud oma pädevust kinnitamaks üldakti sisuga haldusakte.

Lisatud on veel, et õigusjõu on kaotanud ka juhend, mida õigusvastase haldusaktiga on kinnitatud. Kaebaja poolt vaidlustatud toimingute osas ringkonnakohus seisukohta ei võtnud, kuna ära on langenud alus Tartu Vangla kohustamiseks seoses toimingutega , kuna kaebaja on üleviidud ringkonnakohtus toimunud kohtumenetluse ajal Pärnu Vanglasse. Seega on toimingute osas ringkonnakohtu otsusega saadetud asi uuesti läbi vaatamiseks Tartu Halduskohtule. 06.09.2005 on Tartu Halduskohus taas menetlusse võtnud kaebuse haldusasjana 3-360/2005 kaebaja poolt esitatud toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes.

Kuna kohustamise nõue Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, et Romeo Kaldale kohaldataks teiste kinnipeetavatega võrdsed tingimused , on ära langenud, on kaebaja lisanud täienduseks kaebuse põhjendatud huvina , et soovib esitada taotluse kahju hüvitamise nõudes . Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule 31.10.2005 kaebuse Tartu Vangla vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes summas 10.000.- (haldusasi nr. 3-489/05)tulenevalt käesolevas asjas lahendamisele kuuluvate vangla toimingutega.

Kaebaja esindaja on esitanud kohtuistungil kohtukulude nimekirja, millest käesolevas asjas on kaebaja pool tasunud kohtuistungil osalemise eest 2250.- krooni õigusabikuluna ning taotleb selle väljamõistmist. Kaebaja jääb selle juurde, et vaidlustab alljärgnevaid Tartu Vangla toiminguid ja taotleb toimingute õigusvastasuse tuvastamist:

1. diskrimineeriv hoidmine suletud erisektsioonis ning liikumisõiguse piiramine;

2. kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu piiramine;

3. värskes õhus viibimise ja kehakultuuriga tegelemise osas ebavõrdne kohtlemine;

4. usuliste kombetalituste piiramine;

5. ebavõrdne kohtlemine elutingimustes;

6. hariduse omandamise piiramine; Kohtuistungil on kaebaja esindaja seisukohal, et toimingute sisu tuleneb haldusaktist, mis käesolevaks ajaks on ringkonnakohtu poolt tühistatud, sellisel juhul ei saa vaadelda toiminguid iseseisvana. Kuna toimingutele aluseks olnud haldusakt on tühistatud, on langenud ära eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate eraldi kohtlemise kord. Eraldihoidmisega diskrimineeritakse kaebajat võrreldes teiste kinnipeetavatega.

Vastustaja seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vanglal tuleb julgeoleku eesmärgi saavutamiseks rakendada eluaegselt kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiipi. Antud juhul olid toimingud kooskõlas vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ning ei olnud seadusevastased.

Kohtu seisukohad:

Asja materjalide kohaselt on tühistanud Tartu Ringkonnakohus kohtuotsusega 10.05.2005 Tartu Vangla direktori 14.04.2004 käskkirja nr. 1-3/38, millega on kinnitatud „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend“ , kuna nimetatud käskkirja kinnitamisel on vangla direktor ületanud oma pädevust. Kuna käskkiri on antud pädevust ületades ja on seetõttu tühistatud, on käskkiri õigustühine olnud selle kehtestamise hetkest. Kaebaja seisukohalt on vangla piiranud tema usulisi kombetalitusi sellest ajast, mil kaebaja paigutati Tartu Vanglasse, so. 23.09.2003, kuni Pärnu Vanglasse paigutamiseni 01.04.2005. Ülejäänud toimingud, mida kaebaja on vaidlustanud , tulenevad käskkirjast 1-3/38, mis on antud 14.04.2004, seega ülejäänud toiminguid on teostanud vangla nimetatud kuupäevast alates kuni kaebaja Pärnu Vanglasse paigutamiseni.

Asja materjalidest nähtuvalt on vangla juhindunud Romeo Kalda, kui eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul, eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi sätetest (edaspidi „juhend“), millest tulenevalt on määratud eelvangistushoone neljandasse sektsiooni paigutatud eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetavate liikumine avatud sektsiooni tingimustes, nende saatmine väljapool sektsiooni, järelevalve korraldamine, loenduse ja telefonikõnede läbiviimine, samuti õppetöö ja usulise tegevuse korraldamine. Eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetaval on võimaldatud juhendi järgi liikuda sektsiooni piires äratusest kuni öörahuni ning lubatakse kasutada graafiku alusel sektsiooni spordinurka jalutusboksis. Liikumisel väljaspool sektsiooni on keelatud eluaegset vangistust kandvatel isikutel suhtlemine teiste isikutega ükskõik millisel viisil see toimuks, tagatud on iseseisev õppimine kambris, mitte üldistes õppetundides. Jalutamine on lubatud igal päeval vastavalt vangistusosakonna töökorraldusele.

Tulenevalt Vangistusseaduse § 12 lg 1 on kehtestatud vanglas eraldihoidmise printsiip, millest tuleb vanglas juhinduda isikute eraldi paigutamisel ning seega on „juhendist“ lähtumine vangla poolt kaebaja eraldi hoidmisel EVK erisektsioonis kaebaja suhtes õigusvastane. Tulenevalt Vangistusseaduse § 8 üldtingimuste kohaselt on lubatud liikuda kinnipeetavatel äratusest kuni öörahuni vabalt kinnise vangla territooriumil sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Tulenevalt Vangistusseaduse § 34 lg 6 suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus tegeleda kehakultuuriga ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseaduse § 62 kohaselt tagab vangla juhtkond kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamise. Asja materjalide kohaselt on kaebaja suhtes kohaldatud arvates 14. aprillist 2004 kehtestatud Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi sätteid, mis on kaasa toonud kaebaja hoidmise EVK erisektsioonis, mistõttu on piiratud kaebaja vanglasisest liikumisõigust, hariduse omandamist, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõttu, värskes õhus viibimist , kehakultuuriga tegelemist, millest tulenevalt ei ole koheldud kaebajat võrdselt teiste kinnipeetavatega, kelle kohta kuuluvad kohaldamisele eeltoodud Vangistusseaduse sätted.

Ka haldusasja nr. 3-309/04 lahendamisel on halduskohus leidnud, et vangla ei ole taganud kaebajale hariduse omandamist vastavalt VangS § 34 lg 6 sätetele ning piiranud usuliste vajaduste rahuldamist. Kohus on leidnud, et kaebajale tuleb mõistlikus koguses lubada kambrisse viirukiküünlaid, kuna nimetatud asjade olemasolu kambris ei sea ohtu vangla üldist sisekorda ja vangla julgeolekut. Tulenevalt VangS § 62 on kohustus tagada kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamiseks selleks vajalike asjade hoidmine enda juures ja võimalus kohtuda vaimulikuga.

Kaebaja poolt loetletud toimingud, mis baseeruvad Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistatud Tartu Vangla direktori käskkirjale „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend“ sätetele , on õigusvastased, kuna vanglal puudus seaduslik alus kaebaja suhtes rakendada eraldihoidmise printsiipi EVK erisektsioonis ning sellest tulenevaid piiranguid kaebaja suhtes kohaldada.

Eeltoodu alusel tunnistab kohus kaebaja poolt vaidlustatud toimingud arvates 14.04.2004 kuni 01.04.2005, mis on sooritatud Tartu Vangla poolt tuginedes Tartu Vangla direktori 14.04.2004.a. käskkirjale nr. 1-3/38 , õigusvastaseks. Kohus lähtub Halduskohtumenetluse seadustiku §26 lg 1 p. 3 sätetest. Kuna kohus kaebuse rahuldab, kuuluvad väljamõistmisele ka HKMS § 93 lg 1 ja lg 7 alusel ka kaebaja kasuks kohtukulud. Kaebaja esindaja on esitanud taotluse välja mõista 2250.- krooni, mille kohta on esitatud ka kuludokumendid. Kuna kaebaja ise ei ole kohtukulusid tasunud, kuid kaebaja eest on seda teinud kolmas isik, on esitatud taotlus kohtukulude väljamõistmisel kohustada vastustajal õigusabikulud kanda 3. isiku – Monika Sillari arveldusarvele. Kohus ei näe selles osas takistusi ning mõistab Tartu Vanglalt välja kaebuse rahuldamise tõttu kohtukulud 2250.- krooni ning kohustab nimetatud summa kandma isiku arveldusarvele, kes on kaebaja eest tasunud õigusabikulud.

Kohtunik Mare Priks