3-05-567/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-321/05

Otsuse kuupäev

31.10.2005

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Kalle Kulboki kaebus Tartu Linnavalitsuse 09.06.2005

korralduse nr. 941 „Kalle Kulboki vaide läbivaatamine“ ja

üldplaneeringu menetlustoimingute peale

Asja läbivaatamise kuupäev

24.10.2005, avalik kohtuistung

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja : Kalle Kulbok;

Vastustaja: Tartu Linnavalitsus, esindaja Leida-Elli Vavrenjuk

Resolutsioon

Jätta Kalle Kulboki kaebus Tartu Linnavalitsuse 09.06.2005

korralduse nr. 941 ja üldplaneeringu menetlustoimingute peale

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud

kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest, so 31.10.2005

Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul

esitatakse apellatsioonikaebus.

Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30

päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kalle Kulbok on esitanud 15.07.2005 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles vaidlustab

vaideotsust – Tartu Linnavalitsuse korraldust nr. 941 09.06.2005, millega on otsustatud jätta

rahuldamata Kalle Kulboki vaie Tartu Linnavalitsuse 29.03.2005 korralduse nr. 460 peale. Tartu

Linnavalitsuse korraldusega nr. 460 29.03.2005 on otsustatud võtta seisukohad Tartu linna

üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta vastavalt

lisadele ( tl. 75-221).

Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tartu Linnavolikogu on võtnud vastu ja suunanud avalikule

väljapanekule üldplaneeringu, milles oli kinnistuomanike tahe vastaselt muudetud senist

maakasutuse sihtotstarvet, sealjuures ka kaebaja kaasomandis oleva kinnistu Pikk tn. 2 osas.

Kaebaja viitab kohtuistungil Planeerimisseaduse § 18 lg 5 ja § 30 sätete rikkumisele. Kaebajat ei

ole informeeritud kirjalikult üldplaneeringu koostamise käigust, kuna planeering puudutab tema

kinnistut ning planeerimismenetluse käigus ei ole arvestatud kaebaja vastuväidetega. Motiveeritud

seisukohtade puudumine toob kaasa selgusetuse ning kaebajale ei ole olnud mõistetav , kas

linnavalitsus on arvestanud siseministeeriumi poolt antud hinnangut.

Kaebuse esitaja hindab vaide esitamise ajal linnavalitsuse poolt tehtavaid toiminguid seoses

planeerimismenetlusega õigusvastaseks ning taotleb kohtul teha kindlaks üldplaneeringu

menetlustoimingute tegemata jätmise õigusvastasuse, tühistada korraldus selles osas, milles

korraldus on õigusvastane ning kohustada linnavalitsust tegema õiguspäraseid toiminguid ja

andma õigusselgeid hinnanguid planeerimismenetluse kohta.

Kohtuistungil viitab kaebaja tema poolt esitatud taotlusele (tl. 27) pahatahtliku eksitamise

tõkestamiseks ning taotleb, et kohus ei laseks end eksitada linnavalitsusel planeerimisseaduse §

18 lg 5 osas.

Kaebaja väidete kohaselt on kohtuistungi ajaks kaebaja õigused taastatud seoses üldplaneeringu

kehtestamisega, muudetud on esialgset plaani, mille suhtes kaebaja pretensiooni ei oma.

Esialgselt, vaide esitamise ajal, oli plaanil kaebaja kinnistut puudutav joonis ning kaebaja ei

teadnud ette, milline tuleb lõpplahendus.

Vastustaja seisukohalt on kaebus alusetu. Vastustaja seisukohalt on korraldus nr. 941

põhjendatud ja motiveeritud ning selgitatud, miks on jäetud kaebaja vaie rahuldamata ning

haldusakt vastab Haldusmenetluse seaduse § 56 toodud nõuetele. Kuna korraldusega nr.

460/29.03.2005 ei ole kehtestatud üldplaneeringut , ei ole tegemist planeerimise käigus

Planeerimisseaduse § 30 rakendamisega. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringu koostamisele

ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega

alasid ja üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning

näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

Kaebaja õigusi üldplaneeringu kehtestamine ei saa rikkuda, kuna kaebajal ei ole sellega

puutumust. Kaebaja kinnistu suhtes , aadressil Tartu Pikk 2 , üldplaneeringu kehtestamine

kitsendusi kaasa ei too. Kohtuistungil on vastustaja esindaja seisukohal, et linnavalitsuse tegevuses

ei ole pahatahtlikkust, kaebaja õigusi ei ole rikutud ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuistungil esitab linnavalitsuse esindaja Tartu Linnavolikogu määruse nr. 125/06.10.2005

„Tartu linna üldplaneeringu kehtestamise kohta“ koos lisadega.

Kohtu seisukohad:

1. Antud asjas on kohus läbi vaadanud kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse

09.06.2005 korralduse nr. 941, millega on vaidemenetluse korras otsustatud Kalle Kulboki vaiet

mitte rahuldada. Kalle Kulbok on esitanud vaide korralduse nr. 460/29.03.2005 „Seisukohtade

võtmine Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete

kohta“ peale, mille kohaselt on otsustatud võtta seisukohad Tartu linna üldplaneeringul avalikul

väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta vastavalt lisale (tl. nr. 76-221).

Kaebaja on leidnud, et vaideotsuses puudub seisukoht selles osas, et üldplaneeringu

vastuvõtmisel on rikutud Planeerimisseaduse § 18 lg 5 sätteid, mille kohaselt, kui planeeringuga

kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt

senist maakasutust või krundi ehitusõigust, tuleb kohalikul omavalitsusel teatada tähtsaadetisena

kinnistu omanikule üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu

toimumise aeg ja koht.

Samas on väitnud kaebaja, et kogu planeerimismenetluse suhtes puudub õigusselgus.

Tulenevalt Haldusmenetluse seadustiku (HMS)§ 83 tuleb vaiet läbi vaadates kontrollida

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, tuleb uurida dokumentaalseid tõendeid ja

kuulata asjast huvitatud isikute seletusi. Tulenevalt HMS § 87 on isikul, kelle õigusi

vaidemenetluse käigus on rikutud või kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata, pöörduda

halduskohtu poole kaebusega.

Tulenevalt vaidlustatud korraldusest nr. 941/09.06.2005 on vaidemenetluse käigus vaideotsusega

antud selgitus kaebaja poolt välja toodud asjaolude kohta, mis puudutab Planeerimisseaduse § 18

lg 5 sätestatud nõudeid ning planeerimismenetlust, selgitatud on Tartu Linnavalitsuse korralduse

nr. 460 29.03.2005 sisu ning viidatud on kaebaja ja linnavalitsuse vahelisele kirjavahetusele ning

siseministeeriumist antud seisukohale ning selgelt on väljendatud ka linnavalitsuse seisukoht.

Asja materjalidest ei nähtu, et vaide läbivaatamisel oleks rikutud menetlusnorme. Tulenevalt HMS

§ 86 kohaselt on vaideotsus vormistatud kirjalikult, selleks pädeva isiku poolt, vaideotsus on

motiveeritud. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud Kalle Kulboki kaebus vaideotsuse – Tartu

Linnavalitsuse korralduse nr. 941/09.06.2005 peale. Tulenevalt HMS § 85 p. 4 kohaselt on vaiet

sisuliselt lahendades koos põhjendustega õigus haldusorganil jätta vaie rahuldamata ning asjaolu,

et kaebaja vaie on jäetud rahuldamata, ei saa tõlgendada menetlusnormide rikkumisena.

2. Antud asjas annab kohus hinnangu Kalle Kulbokli poolt vaidlustatud üldplaneeringu

menetlustoimingute kohta.

Asja materjalide kohaselt on otsustatud vastu võtta 03.02.2005 Tartu Linnavolikogu otsusega

nr. 392 Tartu linna üldplaneering, mida ei ole vaidlustatud. Tulenevalt Planeerimisseaduse § 18 lg

1 kohaselt teeb kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab selle avaliku

väljapaneku.

Tartu Linnavalitsusele on tehtud ülesandeks korraldada Tartu linna üldplaneeringu avalik

väljapanek ning määrati väljapaneku kestuseks 17.02.2005 kuni 21.03.2005 ning avaldati

väljapaneku koht. 09.02.2005 ilmus ka ajalehes „Postimees“ vastav teade. Teates on märgitud, et

toimub üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu.

Tartu Linnavalitsuse 29.03.2005 korraldusega nr. 460 on otsustatud võtta seisukohad Tartu Linna

üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta.

Tulenevalt Planeerimisseaduse § 20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal

esitada omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kaebaja on esitanud kohtule

toimiku materjalide juurde korralduse nr. 460 koos lisadega (tl. 75-221), kust nähtuvad

ettepanekud ja vastuväited kavandatava üldplaneeringu kohta. Ettepanekute ja vastuväidete

arutelu tulemusest nähtuvalt on arutelu objektiks olnud ka Pikk tn. 2 kinnistu, kus asub kaebuse

esitaja korteriomand, ning leitud on , et üldplaneeringu kehtestamisel Pikk tn. 2 kinnistu juurest

läbimurde tegemine toob kaasa tänavakoridori paiknemise selliselt, et sõidutee möödub Pikk 2

hoone esifassaadi eest ja lõikub Narva maanteega, millega võib kaasneda kinnistu Pikk 2

korteriomandite kinnisvaraväärtuse langus ja maakasutuse muutus.

Kaebaja sellekohane väide on õige, et tulenevalt Planeerimisseaduse § 18 lg 5 kohaselt, kui

üldplaneeringuga või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise

vajaduse või tuleb muuta senist maakasutust , teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena

edastatud kirjaga vastava kinnisvara omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning

üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku

väljapaneku algust.

Kohus möönab, et kohalikul omavalitsusel tulnuks järgida planeeringu vastuvõtmisel PlanS § 18

lg 5 tulenevaid nõudeid, kuid samas linnavalitsuse esindaja sõnutsi hõlmab üldplaneeringuga

kavandatu nii suure maa-ala, et kohalikul omavalitsusel tulnuks tähtsaadetiste peale teha suuri

kulutusi. Samas on teavitatud kohaliku omavalitsuse poolt ajalehes „Postimees“ 09.02.2005

üldplaneeringu avaliku väljapaneku kohta, mis sai üldsusele teatavaks tehtud ning millest ka

kaebaja oli teadlik.

Kohaldades analoogiat, tulenevalt HMS § 58 sätetest, mille kohaselt haldusakti kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, kui rikutud on menetlusnõudeid, kui rikkumised ei

võinud mõjuda asja otsustamist, ei ole alust sellekohaste menetlusnormide täitmata jätmise tõttu

tunnistada planeerimismenetlust õigusvastaseks.

Kohtuistungil on esitanud vastustaja esindaja 06.10.2005 Tartu Linnavolikogu määruse nr. 125

„Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“, millega on kehtestatud Tartu linna üldplaneering

vastavalt lisale.

Nimetatud haldusakt on kehtestatud Planeerimisseaduse § 24 lg 3 sätetest tulenevalt ning

kaebuse esitaja seisukoha kohaselt kohtuistungil tal kehtestatud üldplaneeringu kohta

pretensioone ei ole. Üldplaneeringu kehtestamise materjalidest nähtuvalt ei puuduta kehtestatud

üldplaneering Pikk tn . 2 kinnistut.

Eeltoodu alusel ei ole kaebaja õigusi rikutud korraldusega nr. 460, millega on linnavalitsus

otsustanud võtta seisukohad Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud

ettepanekute ja vastuväidete kohta vastavalt lisale tulenevalt PlanS § 20 . Kaebaja on toonud

vaidlusesemeks korralduse, millega on otsustatud võtta seisukohad üldplaneeringu avalikul

väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta, mis iseenesest ei saa rikkuda kellegi

õigusi, vaid loob võimaluse avalikuks asja aruteluks. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine

tuleneb PlanS § 26 lg 1, mille kohaselt on kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu

vaidlustamiseks isikul juhul, kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse

või muu õigusaktiga või kui planeeringu kehtestamise otsusega on rikutud isiku õigusi või piiratud

tema vabadusi.

Kaebaja poolt toodud väide, et rikutud on planeerimismenetluse käigus Planeerimisseaduse § 30

sätteid, ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte räägib kinnisvara võõrandamisest, mis kuulub

rakendamisele kehtestatud planeeringu elluviimiseks kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga

on ette nähtud kinnisasja kasutamise piiramine või kasutamise võimatuks tegemine. Antud asjas

on üldplaneering kehtestatud 06.10.2005 linnavolikogu määrusega , seega nimetatud säte kuulub

kohaldamisele pärast määruse jõustumist, mitte planeeringu vastuvõtmisel ja ettepanekute ja

vastuväidete esitamise etapis.

Antud asjas puudus vajadus tähelepanu pöörata kaebaja poolt kaebuse täienduses esitatud CD

videokatketele , kuna antud asjas on võimalik asja arutamisega lõpule minna kogutud materjalide

ja kohtuistungil antud protsessiosaliste selgituste põhjal.

Kaebuse esitaja on viidanud kohtuistungil ka kohtu ja vastaspoole tähelepanu taotlusele

vastaspoole poolt pahatahtliku kohtu eksitamise tõkestamiseks haldusasjas nr. 3-321/05 (tl. 27),

mille kohaselt on kaebaja avaldanud pahameelt, et vastustaja pool eksitab kohut.

Kohus selgitab, et antud asjas on kohus lähtunud Halduskohtumenetluse seadustiku,

Haldusmenetluse seaduse ja Planeerimisseaduse sätetest , rakendanud kohtuistungil

uurimisprintsiipi , et selgitada välja kaebaja huve ja õiguste rikkumist planeerimismenetluse ja

vaidemenetluse käigus. Kohus on otsuse langetamisel sõltumatu ning kohus on veendunud, et

vastaspool ei ole teinud katset kohut eksitada. Asjaolu, et vastustaja on esitanud kohtu nõudel

omapoolseid kirjalikke seletusi kaebuse kohta ning vastustaja poolt esitatud seisukohtade

mittekokkulangemine kaebaja omadega ei tähenda, et vastaspool oleks kohut eksitanud.

Eeltoodu alusel, tulenevalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6, jätab kohus kaebuse

rahuldamata.

Kohtukulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik

Mare Priks