3-05-505/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus:

Tallinna Halduskohus Kohtunik:

Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht

21.detsembril, Tallinnas

Haldusasja number: 3-854/2005

Haldusasi: I.S.’i, K.R. ja R.V.’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 25.05.2005 korralduse nr 1014-k tühistamise nõudes. Kaebused on 07.07.2005 kohtumäärusega liidetud ühte menetlusse. Kohtuistungi toimumise

aeg: 09.12.2005 Kohtuistungil osalejad: Kaebuse esitajad I.S., R.V. ja K.R. ning nende volitatud esindaja O.Polehhina, Tallinna Linnavalitsuse volitatud esindaja K.Vainonen.

RESOLUTSIOON: Jätta I.S.’i, R.V.’i ja K.R. kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Vastavalt HKMS §31 lõigetele 1, 4 ja 5 on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

Asjaolud

25.05.2005 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr 1014-k Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta, millega on Kristiine linnaosas asuvale 0.3 ha suurusele maa-alale kavandatud 1 elamumaakrunt ühe 2-korruselise ridaelamu ehitamiseks. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektuuribüroo Maret Tääker. Linnavalitsuse korralduse juurde kuuluvast seletuskirjast nähtub, et detailplaneering koostati Tallinna Linnavalitsuse 02.06.2004 korraldusega nr 1161-k kinnitatud lähteülesande nr 1905 alusel ning see ei sisalda linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu on kooskõlastanud tingimusteta Kristiine Linnaosa Valitsus ja Kristiine Linnaosa Halduskogu.

2 AS Tallinna Vesi, Eesti Energia AS ning Tallinna Transpordija Keskkonnaamet kooskõlastasid planeeringu

tingimustega, mis on täitmiseks järgmises projekteerimisstaadiumis. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul. Kirjalikke vastuväiteid ega ettepanekuid planeeringu muutmiseks avaliku väljapaneku kestel ei esitatud. Seletuskirja kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks Tallinna üldplaneeringuga määratud väikeelamute ala, põhiliselt ühepereja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitav. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Planeeritav maa-ala asub Kristiine linnaosas, Vuti ja Räägu tänava nurgal, 1-2-korruseliste üksikelamute piirkonnas. Lähipiirkonnas asuvad 1-3-korruselised üksikelamud ja 3-4- korruselised korterelamud. Krunt on hoonestamata. Planeeringuga on kavandatud uusehitisena Räägu tn 27A kinnistule üks 2-korruseline viie korteriga ridaelamu. Hoone ette on kavandatud siseõu ja parkimisplats 6 autole. Kõrghaljastust on krundil kohati. Räägu tn ääres kasvab istutatud paplite rida ning hajali üle krundi looduslikud puud ning valdavalt looduslikest liikidest põõsarühmad. Planeeritava ala lõunasuunas kasvab II väärtusklassi vaher ja arukaskede rühm naaberkrundil Vuti tn 75, mis planeeringuga säilitatakse. Likvideerimisele kuuluvad hoone ja parkimisplatsi alla jäävad väheväärtuslikud puud ja nende asemele istutatakse puuderida Vuti tn äärsele krundi piirile. Naaberkruntide äärde on ette nähtud rajada elavhekid kõrgusega kuni 1,5 m ning tulevikus vahetada välja Räägu tn äärsed paplid.

Kaebuse motiivid ja nõue

Kaebajad leiavad, et Tallinna Linnavalitsuse 25.05.2005 korraldus nr 1014-k Räägu tn 27A detailplaneeringu kehtestamise kohta on õigusvastane ja rikub kaebuse esitajate õigusi järgmistel põhjustel: 1) kohalik omavalitsus on rikkunud planeerimisseaduse (PlanS) § 18 lg 7 tulenevat kohustust panna vähemalt üks nädal enne planeeringu avaliku väljapaneku algust välja teade avaliku väljapaneku toimumise kohta vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas. Selline teade oleks tulnud välja panna kas kaupluses, koolis, ühistranspordi peatuses vms kohas, mida aga ei tehtud; 2) detailplaneeringu avalikku autelu tegelikult ei toimunud. 05.11.2004 on küll koostatud avaliku arutelu protokoll, kuid sellest nähtuvalt on arutelul osalenud vaid kolm isikut – Kristiine LOV arhitekt K.Koitne, projekti tellija U.Murd ja projekti juht R.Tääker. Seega avalikkus planeeringu koostamisel ja avalikul arutelul ei osalenud; 3) kaebajad leiavad, et kehtestatud detailplaneering on vastuolus esialgse arengukavaga ja kahjustab oluliselt ümberkaudsete kinnistuomanike ja elanike elamistingimusi. Rajatava ridaelamu tõttu langeb kaebuse esitajate elukvaliteet. Tegemist on traditsiooniliselt väikeja ühepereelamute piirkonnaga. Kõnealune detailplaneering ei ole iseloomulik piirkonna kinnistute struktuurile ja hoonestustihedusele. Üldplaneering lubab nimetatud piirkonda vaid üksikute suuremate korterelamute püstitamist, kuid praeguseks on juba valminud 8 sellist elamut. Liiga tiheda täisehitamise tõttu suureneb surve keskkonnale ja tekivad kahjulikud mõjutused (kasvava tihedusega liiklus, heitgaasid, kõnniteede puudumine piirkonnas, väheneb väikeelamute elanike privaatsus);

3 4) arvesse ei ole võetud Tallinna linna ehitusmääruse §24 lg 2 sätestatud tingimusi, mille kohaselt peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinnas väljakujunenud arhitektuurija ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. 5- korteriline ridaelamu ei sobi piirkonda, mida on arendatud kui väikeja ühepereelamute piirkonda, ning on vastuolus väljakujunenud elukeskkonnaga. Kaebajad leiavad, et kompromissvõimalusena võiksid nad aktsepteerida 3 korteriga ridaelamu ehitamist; 5) vaidlustatav haldusakt ei ole piisavalt põhjendatud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida diskretsiooni teostamise õiguspärasust.

Kaebuse esitajad paluvad tühistada Tallinna Linnavalitsuse 25.05.2005 korraldus nr 1014-k.

Vastustaja seisukoht

Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Vaidlusaluse detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 02.06.2004 korraldusega nr 1161-k, millega kinnitati ka Räägu tn 27A detailplaneeringu lähteülesanne. Nimetatud korraldus avaldati ajalehes Postimees 08.06.2004. Lähteülesande p 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Räägu tn 27A kinnistule korterelamu rajamine ja planeeritavale alale jääva krundi ehitusõiguse määramine. Lähteülesande p 6.2 kohaselt tuli enne detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavat avalikku arutelu esitada Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile (SAPA) detailplaneeringu eskiis. Koostatud detailplaneeringu eskiisi kohaselt kavandati krundile L-tähe kujulise paigutusega 2-korruseline 5 korteriga ridaelamu. Hoone ette jääb siseõu ja parkimisplats 6 autole. Eskiis vaadati SAPA-s läbi ja saadeti Kristiine LOV-le avalikustamiseks. Kaebusele lisatud avaliku arutelu protokoll käsitlebki Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutamist, mis toimus 05.11.2004 pärast planeeringu algatamist ja enne planeeringu vastuvõtmist. Seega ei ole nimetatud protokoll käsitletav avaliku arutelu protokollina PlanS § 18-21 mõttes. Eksitav on ka kaebajate väide, et nimetatud eskiislahenduse arutelust pole avalikkust teavitatud. Kristiine LOV on 23.10.2004 avaldanud ajalehes Postimees Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise toimumise aja. Paralleelselt avaldati teade ka Tallinna linna veebileheküljel aadressil: http://www.tallinn.ee/ametlikud teated. Seega oleks kaebajatel võimalik olnud arutelust osa võtta ning avaldada oma seisukoht muuhulgas ka selle kohta, miks eskiislahendusega pakutud 5 sektsiooniga ridaelamu nende õigusi rikub, 3 sektsiooniga aga mitte. Kuna kedagi arutelule ei ilmunud ega ühtegi vastuväidet planeeringulahenduse kohta ei esitatud, siis ei saanud toimuda ka vastuväidete arutamist ega lahendamist. Tallinna Linnavalitsuse 16.02.2005 korraldusega nr 281-k võeti Räägu tn 27A kinnistu detailplaneering vastu. Nimetatud korraldus avalikustati 23.02.2005 ajalehes Postimees. PlanS §18 lg 2 p 2 kohaselt korraldatakse planeeringu avalik väljapanek detailplaneeringute puhul linna keskuses ja vastavas linnaosas. 04.03.2005 avalikustati ajalehes Postimees info, kus ja millal saab tutvuda Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu materjalidega. Teate kohaselt saab Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu materjalidega tutvuda 10.-24.03.2005 Kristiine LOV-s, Tulika 33b, III korrusel, tuba 301, tööpäevadel 09.00-12.00 ja 14.00-16.00. PlanS §20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kaebajad ei käinud planeeringu avaliku väljapaneku ajal planeeringuga tutvumas ega esitanud ka vastuväiteid PlanS §20 lg 1 tähenduses. PlanS §21 lg 1 kohaselt kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kuna antud juhul

4 avalikustamise käigus kirjalikke proteste ega parandusettepanekuid ei laekunud, siis avalikku arutelu ei toimunud. Pärast avalikustamist komplekteeriti planeeringu materjalid ja planeering edastati kehtestamiseks kohalikule omavalitsusele. Detailplaneering kehtestati Tallinna Linnavalitsuse 25.05.2005 korraldusega nr 1014-k, mis avaldati 28.05.2005 ajalehes Postimees. Detailplaneeringu kehtestamise korralduses on viidatud nii planeeringu kehtestamise aluseks olnud õigusaktidele kui ka sellele, et küsimuse otsustamisel on arvestatud seletuskirjas esitatud kaalutlusi. Nimetatud seletuskiri on korralduse lahutamatu lisa. Põhjendamatud on kaebajate väited detailplaneeringu vastuolu kohta Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringuga. Vaidlustatud detailplaneeringuga on kinnistule kavandatud üldplaneeringuga lubatud ridaelamu. Üldplaneeringus ei ole täpsustatud, mitme sektsiooniga (korteriga) ridaelamut võib kinnistule planeerida. Ehitusõigus määratakse kindlaks konkreetse detailplaneeringuga. Räägu tn 27A kinnistule planeeritav ehitis peab olema kooskõlas Räägu tn 27A detailplaneeringuga. Nimetatud planeeringuga on ehitise projekteerijale seatud kohustus, et ehitis peab oma arhitektuurse lahendusega arvestama ümbritsevat piirkonda. Alusetud on kaebajate väited ehitise vastuolu kohta Tallinna linna ehitusmääruse §24 lg 2. Kuna ehitist ei ole käesoleval ajal veel olemas, siis ei saa kaebajad hinnata selle sobimatust antud ümbruskonda. Vastustaja leiab, et haldusorgan ei ole vaidlustatava detailplaneeringu menetlemisel toime pannud ühtki olulist menetlusviga. Kaebuse esitajatele on detailplaneeringu menetlemise käigus olnud tagatud vastuväidete esitamise võimalus, mida nad aga ei ole kordagi kasutanud.

Eeltoodut arvestades palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

1. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse esitajate väidet selle kohta, et kohalik omavalitsus on Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitamisel rikkunud PlanS §18 lõikes 7 sätestatud korda. PlanS §18 lg 2 p 2 kohaselt korraldatakse planeeringu avalik väljapanek detailplaneeringu puhul linna keskuses ja vastavas linnaosas. Sama paragrahvi lõike 7 punkt 2 sätestab, et kohalik omavalitsus paneb hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta linna vastava asumi vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas. Käesoleval juhul avalikustati Tallinna Linnavalitsuse 16.02.2005 korraldus nr 281-k Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise kohta 23.02.2005 üleriigilise levikuga ajalehes Postimees. 04.03.2005 avalikustati ajalehes Postimees info selle kohta, kus ja millal saab tutvuda Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu materjalidega. Ajalehes avaldatud teate kohaselt sai Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu materjalidega tutvuda 10.-24.03.2005 Kristiine Linnaosa Valitsuses, Tulika 33b, III korrusel, tuba 301, tööpäevadel 09.00-12.00 ja 14.00-16.00. Linnaosa Valitsuse tööruume tuleb käsitleda avalikkusele avatud üldkasutatava kohana PlanS §18 lg 7 p 2 mõttes. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajaid oli planeeringu väljapanekust õigeaegselt informeeritud viisil, mis tagas nendele võimaluse esitada oma ettepanekud ja vastuväited planeeringu kohta ajavahemikul 10.-24.03.2005 ning kaitsta selle kaudu oma huve ja õigusi detailplaneeringu koostamise käigus. Kaebuse esitajad ei ole tõendanud, kuidas oleks teate ülespanek detailplaneeringu avaliku väljapaneku

5 toimumise kohta näiteks kaupluses, bussipeatuses või mõnes muus taolises avalikus kohas taganud nendele parema võimaluse sellest teada saada.

2. PlanS §20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Nimetatud ettepanekud ja vastuväited on kohalik omavalitsus vastavalt PlanS §21 lõikele 1 kohustatud ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist avalikul arutelul läbi arutama ja vastavalt PlanS §21 lõikele 4 tegema avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Kuna kaebajad oma PlanS §20 lõikes 1 sätestatud õigust ei kasutanud ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid ja vastuväiteid selle kohta ei esitanud, siis ei olnud kohalikul omavalitsusel võimalik neid avaliku arutelu käigus ka läbi arutada ja detailplaneeringus vastavaid parandusi teha või nende mittetegemist põhjendada.

3. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelnevalt (peale detailplaneeringu algatamist ja enne selle vastuvõtmist) toimus ka Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutelu, mille 05.11.2004 protokollile on kaebajad viidanud. Ka nimetatud eskiislahenduse arutelust oli avalikkust, sh kaebuse esitajaid, teavitatud ajalehe Postimees kaudu 23.10.2004 ja Tallinna veebileheküljel. Kaebajad eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutelul samuti ei osalenud ega esitanud ühtki vastuväidet planeeringu lahenduste, sh planeeritava ridaelamu sektsioonide arvu kohta.

4. Tõendamata ja paljasõnaline on kaebuse esitajate väide Räägu tn 27A detailplaneeringu vastuolu kohta Tallinna linna üldplaneeringuga. Tallinna linna üldplaneeringu ülesandeks on linna territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni. Detailplaneeringu kehtestamise korralduse ja selle juurde kuuluva seletuskirja kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks Tallinna üldplaneeringuga määratud põhiliselt ühepereja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Planeeritav maa-ala asub Kristiine linnaosas, Vuti ja Räägu tänava nurgal, 1-2-korruseliste üksikelamute piirkonnas. Lähikonnas asuvad 1-3-korruselised üksikelamud ja 3-4- korruselised korterelamud. Detailplaneeringu koostamisel on seega järgitud antud linnaosa territooriumi kasutamise juhtfunktsiooni ning ridaelamu rajamine kõnealuses piirkonnas paiknevale Räägu tn 27A kinnistule detailplaneeringu alusel ei ole vastuolus Tallinna linna üldplaneeringuga.

5. Alusetud on kaebajate väited Räägu tn 27A püstitatava ehitise vastuolu kohta Tallinna linna ehitusmääruse §24 lõikega 2, mille kohaselt peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinna linnas välja kujunenud arhitektuurija ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või läbiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. Detailplaneeringuga on ehitise projekteerijale pandud kohustus, et ehitis peab oma arhitektuurse lahendusega arvestama ümbritsevat piirkonda. Planeeringu seletuskirja kohaselt ei satu planeeringu järgi projekteeritud ehitis vastuollu ümbruskonnaga. Dokumendiks, mis näitab ära, et nimetatud kinnistule tohib projekteeritud ehitist ehitada ja et projekteeritud ehitis vastab kõikidele nõuetele, on ehitusluba. Räägu tn 27A kinnistule väljaantud ehitusluba ei ole kaebuse esitajad käesolevas kaebuses vaidlustanud. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ehituslubade väljastamisel on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõigus tunduvalt piiratum kui planeerimismenetluses. Kui planeerimismenetluses saab kohalik omavalitsus kujundada

6 linna ruumilist ilmet vastavalt oma nägemusele, siis ehitusprojekti puhul, mis vastab detailplaneeringule ja ehitise ohutusnõuetele, ei saa kohalik omavalitsus enam kaalutleda ehitise sobilikkust. Kinnistu detailplaneering on kehtiv haldusakt ja kuni seda ei ole muudetud, on see kõigile täitmiseks kohustuslik.

6. Kohus ei saa anda õiguslikku hinnangut kaebajate väidetele, et kehtestatud detailplaneering kahjustab ümberkaudsete kinnistuomanike ja elanike elamistingimusi ning et rajatava ridaelamu tõttu langeb kaebuse esitajate elukvaliteet, kuna nimetatud väited on üldsõnalised ja pole tõendatud nende konkreetset põhjuslikku seost vaidlustatava detailplaneeringu kehtestamisega. Kaebajatega võib nõustuda, et antud piirkonna suurema ehitustiheduse korral suureneb surve ja võivad tekkida kahjulikud mõjutused keskkonnale (kasvava tihedusega liiklus, heitgaasid, kõnniteede puudumine piirkonnas, väheneb väikeelamute elanike privaatsus), mis halvendavad elanike elamisja olmetingimusi, kuid nende probleemide lahendamine ei ole võimalik kõnealuse detailplaneeringu vaidlustamise kaudu.

7. Kaebajad on vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise korralduse ka põhjusel, et kaalutlusotsus on motiveerimata. Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2002 otsuses nr 3-3-2-42-02 on märgitud, et kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Käesoleval juhul ei ole menetlusosaliste (kaebajate) poolt esitatud argumente ega tõendeid, mida kohalik omavalitsus oleks planeerimisdiskretsiooni teostamisel pidanud kaaluma ja nendega mittearvestamist põhjendama. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002 otsuse nr 3-3-1-62-02 punktis 17 on leitud: „Kui detailplaneeringu menetlemise eelnevad etapid on läbitud, lasub kohalikul omavalitsusel kohustus otsustada detailplaneeringu kehtestamise küsimus, kaaludes seejuures üldist ja erahuvi ning mõistlikul viisil kaitstes avalikke huve ja planeeringuga seotud isikute õigusi. Vastasel juhul ei saa kaalutlusotsus olla õiguspärane“. Käesoleval juhul on Tallinna Linnavalitsus Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel kaalunud õiguslikke ja faktilisi põhjendusi, mis on ära toodud vaidlustatavas korralduses ja selle juurde kuuluvas seletuskirjas. Asjaolu, et haldusakti motivatsioon ei ole tervikuna ära toodud mitte korralduses endas, vaid teises kättesaadavas dokumendis, millele on korralduses viidatud, ei tähenda, et haldusorgan ei ole otsuse planeerimisdiskretsiooni teostamisel kõiki põhjendusi kaalunud. Samuti ei saa seda käsitleda haldusakti vorminõuetele mittevastavusena, mis võis mõjutada asja otsustamist. Haldusmenetluse seaduse §58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglast kaalumist. Käesolevas vaidluses on kaebuse esitajatel kohustus tõendada, et nende õiguslike hüvede õiglast kaalumist planeerimisotsustuse tegemisel ei ole toimunud. Kohus leiab, et kaebuse esitajad ei ole seda tõendanud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tallinna Linnavalitsuse 25.05.2005 korraldus nr 1014-k Räägu tn 27A kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta ei ole vastuolus seaduse või

7 muu õigusaktiga ning nimetatud korraldusega ei ole rikutud kaebuse esitajate õigusi ega piiratud nende vabadusi. Kohalik omavalitsus ei ole vaidlustatud detailplaneeringu menetlemisel teinud olulisi menetlusvigu. Detailplaneeringu algatamisest kuni selle kehtestamiseni on täidetud kõik planeerimisseaduses ettenähtud menetlustoimingud ning on tagatud planeerimisalase tegevuse avalikkus ja informatsiooni kättesaadavus huvitatud isikutele. Kaebuse esitajatele on detailplaneeringu menetlemise käigus olnud tagatud vastuväidete ja ettepanekute esitamise võimalus, mida kaebajad ei ole kasutanud.

Seega ei ole I.S.’i, R.V.’i ja K.R. kaebus põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

Sirje Tromp kohtunik