3-05-493/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-297/05

Otsuse kuupäev

14.10.2005

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 1-

4/556 peale haldusakti tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

04.10.2005, avalik kohtuistung Tartu Vanglas

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Romeo Kalda, kaebaja esindaja advokaat

Janek Valdma;

Vastustaja Tartu Vangla, esindajad: Eva Panksepp ja Raini Jõks;

Resolutsioon

Rahuldada Romeo Kalda kaebus.

Tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri nr. 1-4/556

13.05.2005 Romeo Kalda distsiplinaarkorras karistamise kohta.

Välja mõista Tartu Vanglalt kohtukulud kr. 2665.- krooni (kaks

tuhat kuussada kuuskümmend viis krooni) Romeo Kalda

kasuks.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud

kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest, so 14.10.2005

Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul

esitatakse apellatsioonikaebus.

Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30

päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tartu Vangla direktori käskkirjaga 13.05.2005 nr.1-4/556 on otsustatud karistada Romeo Kaldat

noomitusega Tartu Vangla kodukord p. 7.2.7 ja Sisekorraeeskiri § 57 lg 1 nõuete rikkumise eest.

Käskkirja sisuks on Romeo Kalda poolt toime pandud distsiplinaarrikkumine selles, et 16.02.2005

kella 10.10 omas kinnipeetav Romeo Kalda kambris 1158 oleva isiklike asjade kapi alumisel riiulil

riiete all asümmeetrilist klaasitükki mõõtmetega 2,5x 5,5 cm ning otsustuse tegemisel on lähtutud

VangS § 63 lg 1 p. 1.

Kaebaja taotleb nimetatud distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamist. Kaebaja väidete kohaselt

ei ole kaebaja teadlik klaasikillu sattumisest kambrisse. Läbiotsimise ajaks, mis viidi läbi

16.02.2005 kella 10.00 paiku, kui teda toimetati teise kambrisse, on leitud klaasikild, mille näitas

talle ette vanglaametnik Jaan Rihma. Kaebajale jäi arusaamatuks klaasikillu leidmine tema

kambrist , kuna kõik klaasist esemed tema kambris olid terved ning samuti leiab kaebaja , et

kaaskinnipeetavate poolt pole võimalik olnud klaasikillu toimetamine tema kambrisse, kuigi uks

on tema äraolekul lahti olnud, kuna kaaskinnipeetavatel on raske nimetatud klaasikildu üleüldse

omada.

Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud mitteerapooletult ja kaebaja õigusi rikkudes,

kuna kaebajale ei antud võimalust anda kirjalikke märkusi protokolli kohta. Tartu Vangla on

kaebaja suhtes rikkunud Vangla Sisekorraeeskirja § 98 p. 3 sätteid. Distsiplinaarmenetluse käigus

ei ole välja selgitatud klaasikillu sattumine kaebaja kambrisse ning ei ole põhjendatud, mille alusel

on leitud, et kaebajat on vaja karistada.

Kohtuistungil on esitatud kohtukulude nimekiri summas 2655.00.- krooni.

Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetava Romeo Kalda süü on tõendatud, R. Kalda on toime

pannud Tartu Vangla kodukord p. 7.2.7 rikkumise ja vangla sisekorra eeskirja § 57 lg 1 ja 58

rikkumise. Samas on Tartu Vangla seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud seadust

järgides ning distsiplinaarkaristus Romeo Kaldale on kohaldatud õigesti ja kooskõlas

haldusmenetluse seaduse sätetega. Kaebus palutakse jätta rahuldamata ja kohtukulud kaebaja

kanda.

Kohtu seisukohad:

Kohus on seisukohal, et antud asjas on tarvilik kontrollida, kas kaebaja on eelnimetatud

kodukorra ja sisekorraeeskirja sätteid rikkunud, millest tuleneb 16.02.2005 kella 10.00 paiku

toime pandud väidetav distsiplinaarrikkumine. Tulenevalt Tartu Vangla Sisekorraeeskirja (SKE)

§ 57 lg 1 kohaselt on lubatud kinnipeetaval hoida enda juures või isiklike asjade laos vanglasse

saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud isiklikke asju ning (SKE) § 58 sätestab

kinnipeetavale lubatud asjade loetelu. Vangla Kodukord p. 7.2.7 kohaselt on kinnipeetaval

keelatud muretseda, valmistada, tarvitada , hoida ja edasi anda esemeid, mida ei ole kinnipeetaval

lubatud omada.

Antud juhul on vanglaametnikud Väino Orav ja Jaan Rihma leidnud läbiotsimise käigus

16.02.2005 kella 10.00 ajal kaebaja kambrist kapi alumiselt riiulilt riiete alt klaasikillu, mis on

kaebajale süüks arvatud, kuna nimetatud eseme omamine kambris on keelatud ja sellega on

kaebaja rikkunud eelpoolloetletud sätteid. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, kuidas klaasikild

on sattunud tema kappi riiete alla ning ta on taotlenud samal päeval vangla direktorilt

distsiplinaarjuurdluse algatamist ametnike suhtes. Vangla direktor on teavitanud 09.03.2005

kirjalikult kaebajale, et distsiplinaarmenetlus on algatatud läbiotsimise käigus leitud klaasikillu

asjaolude väljaselgitamiseks, mitte ametnike suhtes.

Antud juhul on kohtul vaja tuvastada , kas kaebaja süü on tuvastatud vangla kodukord p. 7.2.7 ja

vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 rikkumises. Vastustaja on kaebaja kambrist leitud klaasikildu

pidanud esemeks, mis peab olema kinnipeetavale lubatud esemete loetelus. Kuna lubatud esemete

loetelus klaasikildu ei ole, on tegemist vastustaja väidete kohaselt keelatud esemega. Kuna

klaasikild on keelatud ese, mis ei või olla kinnipeetava kambris ning klaasikild on leitud

läbiotsimise käigus kaebaja kambrist on vangla lähtunud kahe vanglatöötaja ettekandest selle

kohta, et R. Kalda omas kambris klaasikildu ning selle kohta tehtud võetusaktist, kuid on jäetud

välja selgitamata, mi viisil on sattunud kaebaja kambrisse klaasikild. Kaebaja väidete kohaselt ja

ka kohtule teadaolevate andmete kohaselt toimus R. Kaldal 15.02.2005 kohtuistung (haldusasjade

3-309-04 ja 3-318-04 arutamine)vangla sotsiaalruumides ning kaebaja kamber oli sel ajal avatud

ning nii vanglatöötajate kui ka kaaskinnipeetavate juurdepääs oli kambrile olemas. Vastustaja ei

lükka ümber väidet, et kinnipeetav R. Kalda kamber oli avatud ajal, mil kaebaja viibis

kohtuistungitel. Kaebaja on küll väitnud kohtuistungil, et ta välistab kaaskinnipeetavate poolt

klaasikillu toimetamist tema kambrisse, kuna niisugust eset ei saa ükski kinnipeetav tugeva vangla

kontrolli all omada. Samas kohtu küsimusele, kas klaasikild võib olla ohtlik, on vastustaja

seisukohal, et klaasikilluga võib kinnipeetav vigastada ennast kui ka kaaskinnipeetavaid. Samas

nähtub kaebaja kambrikaardilt, et kaebajale on lubatud kasutada kääre, mis on kaebajal kambris

olemas. Kaebaja on toonud nimetatud näite välja võrdluseks, et käärid võiksid ohustada rohkem

vangla julgeolekut ja kaaskinnipeetavaid, kui klaasikild. Tulenevalt klaasikillu leidmisest on vangla

kohaldanud kaebaja suhtes ennatlikult, enne distsiplinaarmenetluse läbiviimise lõpetamist,

täiendavad julgeolekuabinõud ohjeldusmeetmena saatmisel käeraudade kasutamise (käskkiri

21.02.2005 nr. 1-4/151).

Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole välja selgitanud kõiki tehiolusid leitud klaasikillu

suhtes kaebaja kambrist. Vangla ei ole suutnud tuvastada, mil moel on sattunud klaasikild R.

Kalda isiklike asjade kappi ning kuna kahe vanglaametniku ettekande kohaselt klaasikild R.

Kalda kambrist leiti, on selle alusel tehtud distsiplinaarkorras karistamise käskkiri. Vangla on

jätnud arvestamata asjaolu, et kamber on olnud teatud aeg lukustamata, ajal mil R. Kalda seal

isiklikult ei viibinud, mis ei välista võimalust, et keegi võis selle klaasikillu sinna toimetada. Samas

on küsitav, kas klaasikild võiks olla üldse asi(ese)VSKE § 57 lg 1 mõistes ning kodukord p. 7.2.7

mõistes, kuna klaasikild võib tekkida ka mõne klaasist eseme purunemisel ning samas võis

klaasikild sattuda kaebaja kambrisse kaebaja tahte vastaselt.

Kohus ei pea klaasikillu leidmise eest kinnipeetava kambrist distsiplinaarkaristuse määramist

kaebaja suhtes mõõdukaks , kuna võrdluseks tuues on kaebajale lubatud kambrisse käärid, mida

saab lugeda samuti ohtlikuks esemeks kui vangla peab silmas vangla julgeoleku küsimust. Seega

rakendatav abinõu ei ole vastavuses kavandatud eesmärkidega.

Riigikohtu halduskolleegium(haldusasi 3-3-1-4-02) on rõhutanud, et distsiplinaarkaristuse

määramine saab õiguspärane olla vaid siis, kui distsiplinaarsüüteo asjaolude igakülgne

väljaselgitamine ja karistuse määramine toimub kooskõlas seaduse nõuetega ja süüteo toimepanija

õigusi silmas pidades. Distsiplinaarkaristuse kehtiva regulatsiooni eesmärk on tagada, et isik teaks,

mille eest on teda karistatud, et karistust ei määrataks ammu toimepandud tegude eest ja et

karistus oleks õiglane. Oluline on hinnata igat süülist rikkumist eraldi ning selle teo tasapinnalt

hinnata kvalifitseerimise küsimus.

Antud juhul on määratud Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 1 alusel distsiplinaarkaristusena –

noomitus, kõige kergem distsiplinaarkaristuse liik. Kuid kaebajale ei saa süüks panna Tartu

Vangla kodukord p. 7.2.7 ega Sisekorraeeskirja § 57 lg 1 sätete rikkumist, mis on käskkirjas

rikkumise alusena välja toodud.

Tulenevalt Vangistusseaduse § 64 sätetele viib distsiplinaarmenetluse läbi ning selgitab välja

distsiplinaarrikkumise asjaolud vangla direktori poolt selleks volitatud vanglaametnik ,

kinnipeetavat informeeritakse koheselt distsiplinaarrikkumisest ja distsiplinaarmenetluse käik

protokollitakse ning protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse Vangla

Sisekorraeeskirjade § 97 ja § 98 . Vastavalt Vangla Sisekorraeeskirja § 98 p. 3 kohaselt lisatakse

kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta.

Antud asjas on Romeo Kaldalt seletus võetud toimunu kohta, mis on lisatud ka toimiku

materjalidele, kuid kaebaja väidete kohaselt ei ole ta distsiplinaarmenetluse protokollile alla

kirjutanud ning pole saanud teha ka omapoolseid märkusi protokollile. Nimetatud asjaolu on

tõendatud toimikus oleva distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl.7), kus ei kajastu vangla poolt

VSKE § 98 p. 3 nõuete täitmine – protokollil puuduvad kaebajapoolsed märkused protokolli

kohta.

Antud juhul on kohtuistungil tuvastamist leidnud, et Romeo Kalda ei ole toime pannud

distsipliinirikkumist, mis seisneb kinnipeetavale õigusaktidega pandud kohustuste süülises

käitumises, mistõttu kuulub vaidlustatud direktori käskkiri tühistamisele. Samas ei saa pidada

distsiplinaarmenetluse käiku korrektseks.

Eeltoodu alusel kuulub R. Kalda kaebus rahuldamisele (HKMS § 26 lg 1 p. 1) ning

väljamõistmisele kuuluvad kohtukulud - 10.- krooni riigilõivu ja õigusabikulud 2655.- ( kokku

2665.- krooni) kaebaja kasuks (HKMS § 93 lg 1).

Kohtunik

Mare Priks