3-05-399/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K OH TUOT SUS

Eesti Vabariigi nimel

Haldusasja number

3-96/2005

Otsuse kuupäev

21.09.2005.a.

Kohus

Pärnu Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Haldusasi

X. X ( avaldaja ) kaebus Leisi Vallavalitsuse

21.03.2005.a. korralduse nr 53 (öigusvastaselt

vöörandatud maa maksumuse kinnitamine ja

kompensatsiooni määramine) osalise tiihistamise

nöudes

Kohtuistungi toimumise aeg

13.09.2005 .a.

Kohtuistungil osalesid

X. X ja Leisi Vallavalitsuse maaosakonna juhataja

Enno Reis

Resolutsioon:

Tühistada Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korraldus nr

53 X. X (avaldajat) puudutavas osas (HKMS 26 lg I p l).

Otsuse peale vöib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Halduskohtu kaudu 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast

päevast arvates. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev

on 21.09.2005.a. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb

asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne

päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisele

järgnevast päevast arvates. Apellatsioonkaebuse vöib

esitada üksnes teate esitanud isik. Teadet ei ole vaja

esitada kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse

apellatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Öigusvastaselt vöörandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise

Saare

maakonna

komisjoni

29.10.1993.a. otsusega nr 14/319 tunnistati Y. Y, D. D ja

Z. Z vördsetes möttelistes osades endise Tehve talu nr 13

maade (30,58 hektarit) osas omandireformi öigustatud

subjektideks (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik,

lk. 31).

1996.a. sumud D. D'i vara pärijaks on tema poeg X. X

(Vt seadusjärgse pärimisöiguse tunnistus öigusvastaselt

vöörandatud maa toimikus, lk. 29). Y. Y loovutas maa

tagastamise nöudeöiguse oma pojale Q. Q'ile (Vt

nöudeöiguse loovutamise avaldus öigusvastaselt

vöörandatud maa toimikus, lk. 30).

22.09.1998.a. sölmisid Q. Q, Z. Z ja X. X

maakorraldustoiminguid tegema volitatud isikuga

neljapoolse kokkuleppe maade vahetamiseks vastavalt

Iisatud maade vahetamise skeemile ja seletuskirjale (Vt

öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 25-28).

Eelnevalt (l I .08.1998.a.) kinnitas vallavolikogu Tehve

talu maakorralduskava (öigusvastaselt vöörandatud maa

toimik, lk. 24).

09.10.1998.a. sölmisid Q. Q, Z. Z ja X. X kokkuleppe

tagastatavate maade jagamiseks (Vt öigusvastaselt

vöörandatud maa toimik, lk. 21).

18.01.1999.a. andis Leisi Vallavalitsus korraldused nr 32,

33 ja 34 (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk.

II, 14 ja 18), millega otsustati tagastada lähtuvalt

09.10.1998.a. sölmitud maa jagamise kokkuleppest 16,13

hektari suurune Tehve maaüksus 1/3 suurustes

möttelistes osades Q. Q'i, Z. Z'i ning X. X

kaasomandisse, 5,86 hektari suurune X. X-i maaüksus h

möttelises osas Z. Z'i ja X. X kaasomandisse ning 3,42

hektari suurune Käba maaüksus Q. Q'ile.

Saare Maakohtu Kinnistusameti 01.06.1999.a.

kinnistamisotsusega on kantud vastavad maatükid

registrisse (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik,

lk. 13, 17 ja 20).

Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korralduse nr 53

(vaidlustatud haldusakt) punktiga I kinnitati endise

Tehve talu nr 13 maa ja sellel kasvanud metsa

maksumuseks 98 908 krooni. Sama korralduse punkti 2

kohaselt määrati osaliselt tagastamata jäänud 5,18

hektari suuruse maa eest kompensatsioon — Q. Q'ile

3484 krooni tagastamata jäänud 1,4 hektari eest, 4702

krooni Z. Z'ile ja 4702 krooni X. Xle tagastamata jäänud

1,89 hektari suuruste maatükkide eest (Vt öigusvastaselt

vöörandatud maa toimik, lk. 9 ja t.l. 3).

1 1.04.2005.a. esitas X. X Leisi Vallavalitsusele

korralduse nr 53 peale vaide. Vallavalitsuse

18.04.2005.a. korraldusega nr 76 jäeti avaldaja poolt

esitatud vaie rahuldamata (Vt öigusvastaselt vöörandatud

maa toimik, lk. 6-7).

26.05.2005.a. esitas avaldaja Pärnu Halduskohtusse

kaebuse Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korralduse nr

53 ja 18.04.2005.a. vaideotsuse nr 76 tühistamise nöudes

koos vastava esialgse öiguskaitse taotlusega (t.l. l).

Pärnu Halduskohtu 31.05.2005.a. määrusega jäeti

esialgse öiguskaitse taotlus rahuldamata, sest toimingute

abstraktne peatamine köigi öigusvastaselt vöörandatud

endise Tehve talu maadega ei olnud vöimalik. Sama

määrusega jäeti kaebus selles esinevate puuduste töttu ka

käiguta (t.l. 9-10).

Pärnu Halduskohtu 19.07.2005.a. määrusega eraldati

haldusasja nr 3-96/2005 materjalidest X. X taotlus Leisi

Vallavalitsuse 18.04.2005.a. korralduse (vaideotsus)

tühistamise nöudes ning loeti see avaldajale tagastatuks

(t.l. 13).

Pärnu Halduskohtu 20.07.2005.a. määrusega vöeti

avaldaja kaebus Leisi Vallavalitsuse 2 1.03.2005.a.

korralduse nr 53 (esialgne haldusakt) vaidlustamist

puudutavas osas menetlusse (t. l. 14).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

Saare maakonnakomisjoni 29.10.1993.a. otsusega nr

14/319 määrati kaebuse esitaja Leisi vallas, Oitmäe

külas, endise Tehve talu 30,58 hektari suuruse

öigusvastaselt vöörandatud maa osas (1/3) öigustatud

subjektiks, s.o. 10,19 hektari ulatuses.

04.04.2005.a. sai avaldaja Leisi Vallavalitsuse

21.03.2005.a. korralduse nr 53, kus teatatakse maa

kompenseerimisest. Tagastamata jäeti 1,89 hektarit

maad.

Avaldaja ei Ole esitanud Leisi Vallavalitsusele taotlust

maa kompenseerimise kohta, vaid soovib selle

tagastamist. Maade asukoha suhtes ei Ole avaldaja

kompetentne kaasa rääkima, kuid maakonnakomisjoni

otsuse kohaselt on üldpindala 30,58 hektarit ja selline

maa pidi valla territooriumil ka asuma (t.l. 12).

Kokkulepe tagastatavate maade jagamiseks ei saa Olla

maade mittetagastamise pöhjus.

X. X taotleb Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a.

korralduse nr 53 tühistamist avaldajat puudutavas osas

eelköige seetöttu, et maa ettenähtust väiksemas mahus

tagastamise möte on jäänud arusaamatuks. 1998. aasta

kokkuleppest ja vastavast seletuskirjast maa väiksemas

ulatuses tagastamise soovi küll ei nähtuja täpne ei Ole ka

viide maareformi seaduse 6 lg 2 ple l , sest kaebuse

esitaja ei Ole maa kompenseerimise avaldust kunagi

esitanud. Kui vald annab hiljem uue haldusakti, millest

nähtub, miks tuleb maad ilmtingimata vähem tagastada,

siis saab otsustada kas selle vaidlustamisel on mötet vöi

tuleb töepoolest kompensatsioon vastu vötta

(kohtuistungi protokoll, t.1 28-29).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Leisi Vallavalitsus X. Xi kaebust ei tunnista.

Leisi valla Oitme külas asunud endise Tehve talu nr 13

maade tagastamise aluseks Oli maakorralduskava. Kuna

talu maad asusid kuues lahustükis, seejuures üks

lahustükk ca 10 km kaugusel, koostati öigustatud

subjektide Q. Q'i, Z. Z'i ja X. X soovil

maakorralduskava. Sellega olid haaratud köik endise

Tehve talu maad. Koostati maa vahetamise kokkulepe,

maade vahetamise skeem ja seletuskiri. Eelnimetatud

dokumendid on kooskölastanud köik asjaosalised,

sealhulgas ka X. X.

Seletuskirjast ja maade vahetamise skeemilt nähtub,

milliseid endise Tehve talu maatükke ei tagastata ja

milline maa tagastatakse nende asemel. Seletuskirja vöib

käsitleda kui öigustatud isikute sooviavaldust

maatükkide V ja VI mittetagastamiseks. Hiljem

otsustasid öigustatud isikud neile maakorralduskavaga

tagastatava maa jagamise selliselt, et maa tagastamisel

formeeriti kolm erinevat kinnistut: Tehve, X. X-i ja

Käba. Seega on köik maakorralduskavaga tagastamisele

kuulunud ja öigustatud subjektidele tagastatud maa

Tehve, X. X-i ning Käba kinnistute koosseisus.

Tagastatud maa ja endise Tehve talu maade suuruse vahe

on 5,18 hektarit, kusjuures X. Xle tagastati tema

nöudeöiguse osast 1,89 hektarit maad vähem. Seega on

tegemist maa osalise tagastamisega, mis toimus

öigustatud isikute, sealhulgas ka X. X

'i soovil. Maa, mida kas osaliselt vöi tervikuna ei

tagastata, kuulub kompenseerimisele (maareformi

seaduse 13).

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et vaidlusalune

korraldus puudutab kolme erinevat isikut. Seega peaksid

nad tegutsema korralduse tühistamiseks ühiselt. Q. Q ja

Z. Z esitasid küll korralduse peale vaide, kuid vastustajal

ei ole andmeid, kas vaideotsust on vaidlustatud (t.l. 20).

Z. Z'ilt on saabunud avaldus korraldusega määratud

kompensatsioonisumma ülekandmise kohta.

KOHTU PÖHJENDUSED

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on

toimunud endise Tehve talu maade tagastamine kolme

erineva korralduse (32, 33 ja 34) alusel, mille

vallavalitsus andis 18.01.1999.a. viidatuna Z. Z'i, Q. Q'i

ja X. X poolt 09.10.1998.a. sölmitud maa jagamise

kokkuleppele (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa

toimik, lk. 21).

Endise Tehve talu nr 13 pindala oli 30,58 hektarit.

Eelnimetatud korraldustega tagastatavate maatükkide

suurused on 16,13 hektarit, 5,86 hektarit ning 3,42

hektarit. Vörreldes endise talu pindalaga on vahe veidi

üle 5 hektari.

21.03.2005.a. annab vallavalitsus korralduse nr 53

(vaidlustatud haldusakt), milles osundatakse varasemalt

(1999.a.) tagastatud maadele (16,13 hektarit, 5,86

hektarit ja 3,42 hektarit) ning otsustatakse määrata

osaliselt tagastamata jäänud maa eest kompensatsioon

(Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 9). Maa

mittetagastamise pöhjusena on vastustaja viidanud

maareformi seaduse (edaspidi — MRS) 6 lg 2 p-le I.

MRS 6 lg 2 p-i I kohaselt jäetakse maa kas osaliselt vöi

tervikuna tagastamata, kui öigustatud subjekt maa

tagastamist ei nöua ning soovib selle kompenseerimist.

Käesoleval juhul väidab avaldaja, et ta ei ole kunagi maa

kompenseerimist soovinud ning peab korraldust seetöttu

öigusvastaseks. Lähtuvalt eelnimetatust tulebki

kontrollida, kas vallale on esitatud konkreetseid maa

kompenseerimise avaldusi vöi saab olemasoleva

materjali alusel kuidagi teisiti järeldada, et sisuliselt on

maa kompenseerimise taotlus ikkagi esitatud. Selles

väljendubki käesoleva vaidluse pöhiolemus.

Vallavalitsus vastustajana on asunud seisukohale, et

maade tagastamise aluseks olid vastavad kokkulepped.

Nimetatud materjal koosneb 22.09.1998.a. kokkuleppest,

maaüksuse ümberkruntimiskava seletuskirjast ning kahel

leheküljel olevast skeemist (öigusvastaselt vöörandatud

maa toimik, lk. 25-28). Samas ei nähtu seletuskirjast, et

ümberkruntimise tagajärjel peaks tagastatava maa

pindala ilmtingimata vähenema. Sellist järeldust ei saa

teha ka seletuskirjas sisalduvast lausest, mille kohaselt

pidid maatükid V ja VI jääma tagastamata ning

maatükkidele I ja II tuli liita osa endise Liiva-Mältse talu

nr 18 maadest, mille osas oli vöetud vallavalitsuse

28.04.1995.a. korraldusega nr 89 vastu kompenseerimise

otsus. Seletuskirja juurde kuuluvatele skeemidele ei ole

märgitud, missugune on maatükkide suurus hektarites ja

seda möönab ka vastustaja (kohtuistungi protokoll, t.l.

28, ülemine löik). Kui aga maatükkide pindala skeemilt

üheseltmöistetavalt ei ilmnenud, siis ei saanud vald täie

kindlusega eeldada, et avaldaja on nöus vötma vastu

väiksema(d) maatüki(d). Kahtluse korral oleks tulnud

vastuolu haldusmenetluse käigus körvaldada. Praegu on

igatahes ilmne, et vald on avaldaja tegeliku tahte

tölgendamisel eksinud. Seletuskirjast on vöimalik

erinevalt aru saada, kusjuures seda saab möista ka

selliselt, et Liiva-Mältse talu maade arvelt möödetakse

maad täpselt nii palju, et ümberkruntimise kaudu

tagastatava maa pindala langeb summeeritult endise

Tehve talu pindalaga kokku.

Käesoleval juhul on osapooled asjast erinevalt am

saanud, kuid see ei tähenda seda, et vallavalitsus vöiks

tölgendada kunagisi kokkuleppeid selliselt, et osa maa

tagastamise asemel on soovitud kompenseerimist.

Vaidlustatud korraldus on öigusvastane ja tuleb avaldajat

puudutavas osas tühistada juba seetöttu, et vastustaja

tölgendas maa tagastamata jätmist kaebuse esitaja

soovina ja viitas MRS 6 lg 2 p-le I . Seega tuleb

asjaolusid uuesti hinnata. Valla tegevusetuse korral on

avaldajal

vöimalik esitada

ka

sellekohane

kohustamisnöue, kuid see on eraldi teema. Tegevusetust

ei saa eeldada. Vallavalitsusel omakorda on vöimalik ka

avaldajalt vajalikke selgitusi-täpsustusi küsida, sest

lahendus tuleks leida osapoolte koostöös. Üldine

pöhimöte peaks olema aga selline, et tagastamise

vöimalikkuse korral maa tagastatakse. Kui maa

tagastamine ei ole mingisugustel pöhjustel enam

vöimalik, aga avaldaja jääb oma taotluse juurde, siis

tuleb tagastamata jätmist selgelt pöhjendada ning viidata

asjassepuutuvale öigusnormile. Praegu on vaidlustatud

haldusakt selles osas motiveerimata. Avaldaja on

omapoolset tahet koostööks näidanud, väites, et on

valmis ka kompensatsiooni vastu vötma, kuid seda juhul,

kui haldusaktis on selged pöhjendused, millest nähtub, et

maad ei ole töepoolest vöimalik tagastada (kohtuistungi

protokoll, t.l. 28-29).

Kohtukulude küsimus

HKMS 93 lg I sätestab, et poolele, kelle kasuks

kohtulahend tehti, möistetakse välja tema poolt kantud

kohtukulud. Käesolevas haldusasjas kohtukulud

väljamöistmisele ei kuulu, sest avaldaja ei ole sellekohast

taotlust esitanud.

Enno Loonurm

Kohtunik