3-05-380/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-241/05 Otsuse kuupäev 23.09.2005 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla toimingutele 15.04.2005- 27.04.2005 õigusvastaseks tunnistamise nõudes ja ettekirjutuse tegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2005, avalik kohtuistung Tartu Vanglas Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Romeo Kalda; Vastustaja: Tartu Vangla, esindajad Raini Jõks ja Merlys Toom Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda kaebus osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud 15.04- 27.04.2005 seoses Romeo Kaldale kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega; helistamise, religioonialase tegevuse ning üleriigiliste päevalehtede lugemise mittevõimaldamisega. Kohustada Tartu Vanglat võimaldama kinnipeetav Romeo Kaldal ajal, mil ta paigutatakse Tartu Vanglasse kohtuistungite ajaks: l. Tegelemine kehakultuuriga; 2. Helistamine vastavalt Tartu Vangla Kodukorra sätetele; 3. Üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemine; 4. Usuliste vajaduste rahuldamine. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 23.09.2005 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Romeo Kalda on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute ajavahemikul 15.04.2005 kuni 27.04.2005 õigusvastaseks tunnistamise nõudes ning ettekirjutuse tegemise nõudes. Kaebuse kohaselt on kaebaja nimetatud ajavahemikul toimetatud Tartu Vanglasse kohtuistungite ajaks Pärnu Vanglast, kus kinnipeetav Romeo Kalda kannab nimetatud hetkel vangistust. Kaebaja on vaidlustanud kaebuses alljärgnevaid toiminguid: hoidmine eelvangistushoone lukustatud kambris; 1. hariduse, töötamise ja kultuurilist-sotsiaalsest üritustest osavõtu piiramine; 2. jalutusväljaku kasutamise mittevõimaldamine; 3. kehakultuuriga tegelemise piiramine; 4. köögi, külmkapi, kaupluse ning puhketoa kasutamise mittevõimaldamine; 5. helistamise mittevõimaldamine; 6. nõuetele mittevastavas kambris hoidmine. 7. Kaebaja loobub kohtuistungil hariduse, töötamise, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu nõudest, jalutusväljaku kasutamise ja hariduse omandamise nõudest ajal, mil kaebaja viibib kohtuistungite ajaks Tartu Vanglasse etapeerituna. Kaebaja jääb nõude juurde tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud , mis puudutavad nimetatud ajavahemikul kaebaja hoidmist eelvangistushoones eluohtlikus kambris, mil ei lubatud suhelda teiste kinnipeetavatega ega helistada advokaadile, justiitsministeeriumi ja koju ning keelati tegeleda kehakultuuriga. Nimetatud toimingute suhtes on kaebaja esitanud ka kohustamisnõude edaspidiselt kohustada vanglat võimaldama viibida ajutiselt kohtuistungite ajaks etapeeritud kinnipeetaval heakorrastatud kambris, lubada kaebajal kasutada telefoni helistamiseks , lubada tegeleda kehakultuuriga , mitte piirata liikumisvabadust ja lubada tegeleda usuliste kombetalitustega. Vastustaja seisukohalt on direktori käskkirjaga 16.03.2005 nr. 1-3/33 kohaldatud Tartu Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiip julgeolekuosakonna määratud kambrites eelvangistushoones, millest ka kaebaja puhul on lähtutud. Seoses kohtuistungiga Tartu Vanglas viibimise ajal kohaldatakse kaebaja suhtes üldisi meetmeid võrreldes teiste samadel alustel viibivate kinnipeetavatega. Vastustaja möönab, et ainuke vaba kamber, kuhu kaebaja hetkel paigutati, esinesid mõningad puudused: puudus wc valgusti klaas, lõhutud olid pistikupesa, juhtmeotsad on pistikupesa harutoosi sees, luuk oli hingedelt maha saetud ning remonditud mööbel oli keevituskohtadelt värvimata. Kuna elektrisüsteem oli läbi rikkevoolukaitsme, siis ei seadnud ohtu lahtine pistikupesa isiku elu ja tervist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Kohtu seisukohad Tartu Vangla direktor on kehtestanud 16.03.2005 käskkirja nr. 1-3/33 „Eraldihoidmise printsiibi rakendamine kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“ ning p. 1 kohaselt on kohaldatud Tartu Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiibi julgeolekuosakonna määratud kambrites eelvangistushoones; p. 2 kohaselt on rakendatud Tartu Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes vangistusõigusest tulenevaid samu piiranguid kui vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Nimetatud direktori käskkiri kehtestab reeglid kinnipeetavate suhtes, keda paigutatakse Tartu

Vanglasse ajutiselt määratud kohtuistungite ajaks. Antud juhul on Romeo Kalda toimetatud Tartu Vanglasse Pärnu Vanglast kohtuistungite tarvis haldusasjades ning paigutatud E hoonesse(eelvangistushoonesse) 3. sektsiooni 15.04.2005 kuni 27.04.2005. R. Kalda paigutamisest eelvangistushoonesse mitteheakorrastatud kambrisse. 1.1. Kaebaja oli paigutatud üksikkambrisse E hoonesse 15.04.-27.04.2005, mis kaebaja väidete kohaselt ei vastanud ehitustehnilistele ning terviseja hügieeninõuetele. Vastustaja on möönnud, et kambris olid mõningad puudused, kuid kaebaja elu ja tervis ei olnud ohustatud. Vastustaja esindaja väidete kohaselt on käesolevaks ajaks kamber heakorrastatud ning edaspidi R. Kalda toimetamisel kohtuistungite ajaks Tartu Vanglasse ei pruugi kaebaja saada sama kambrit. Kuid tulenevalt eeltoodud käskkirjast on kaebaja suhtes kohaldatud eraldihoidmise printsiipi ning paigutatud eelvangistushoonesse Tartu Vanglas viibimise ajaks. Vastavalt Vangistusseaduse § 12 lg 2 annab võimaluse erandkorras vangla direktoril eraldihoidmise printsiipi rakendada kinnipeetavate suhtes lisaks sama paragrahvi lõikes l loetelule. (VangS § 12 lg 1 kohaselt hoitakse eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid ; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht). Erandkorda on kohaldatud kinnipeetavate suhtes , keda on paigutatud Tartu Vanglasse ajutiselt kohtuistungite ajaks. Seega asjaolu, et R. Kalda on paigutatud eelvangistushoonesse ajutiselt kohtuistungite ajaks Tartu Vanglas , ei ole kaebaja õigusi rikkuv ning selles osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla ei saa antud juhul erandit teha Romeo Kaldale seoses sellega, et viimane on kandnud karistust enne Pärnu Vanglasse toimetamist Tartu Vanglas, kuna sellisel juhul rikuks vangla võrdse kohtlemise printsiipi teiste ajutiselt kohtuistungite ajaks Tartu Vanglasse paigutatavate kinnipeetavate suhtes. Liikumisvabaduse piiramisest. 1.2. Kaebaja leiab, et 15.04-27.04.2005 viibimisel Tartu vanglas ei olnud tal tagatud vaba liikumine. Vastustaja seisukohalt on kõikidele ajutiselt Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavatele kohaldatud vastuvõtureiimi Tartu Vangla direktori käskkirja 16.03.2005 nr. 1-3/33 sätete p. 2 alusel. Kaebuse esitaja on viidanud VangS § 8 ja Tartu Vangla direktori käskkirjale 14.04.2004 nr. 1- 3/38 „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend“, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus vabalt liikuda äratusest kuni öörahuni. Antud juhul kuulub kohaldamisele Vangistusseaduse § 8,kus sisaldub viide vangla sisekorraeeskirjadele, mille § 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil, kuid sama sätte teise lause kohaselt ei ole õigust vabalt liikuda kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval. Antud juhul on kohaldatud kaebaja suhtes õigesti ajutiselt Tartu Vanglas viibimise ajal üldisi meetmeid teiste vastuvõtuosakonnas viibivate isikutega vastavalt 16.03.2005 nr. 1-3/33 käskkirjale. Tartu Vangla direktori käskkirjale nr. 1-3/38, mis Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistatud kohtuotsusega 10.05.2004, kehtis küll vaidlusalusel perioodil, kuid nimetatud käskkirjaga oli kehtestatud Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend, mille sätted antud juhul kaebajale ei laienenud. Kaebaja suhtes oli rakendatud eraldihoidmise printsiipi , kui ajutiselt kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavale. Nimetatud toimingu vaidlustamise osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.

1.3. Kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisest. R.Kalda on väitnud, et viibimisel ajutiselt Tartu Vanglas puudus tal võimalus tegeleda kehakultuuriga. Vastustaja väidete kohaselt ei ole kehakultuuriga tegelemine vastuvõtureziimil ette nähtud. Tulenevalt VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Tartu Vangla Kodukord p. 24.1 kohaselt toimub vastavalt graafikule spordisaali ja spordiväljaku külastamine, graafik peab väljas olema elusektsioonide teadetetahvlil. Kuna ei vangistusseaduses ega kodukorras pole sätestatud, millises elusektsioonis pole lubatud spordisaali või spordiväljaku külastamine, on õigusvastane Tartu Vangla toiming R. Kaldale kehakultuuriga tegelemise mittelubamine, kuigi R. Kalda on paigutatud eelvangistusaluste eluhoonesse , kus vastustaja väidete kohaselt ei ole ette nähtud tegeleda kehakultuuriga. Eeltoodu alusel kohus rahuldab kaebaja nõude esitatud toimingu vaidlustamise suhtes ning kohustab - anda Romeo Kaldale võimalus tegeleda kehakultuuriga ajal, mil kaebaja on paigutatud Tartu Vanglasse ajutiselt seoses kohtuistungitega. Kohtule teadaolevatel andmetel on kinnipeetav Romeo Kalda paigutatud Pärnu Vanglast Tallinna Vanglasse vangistust kandma ning lähemal ajal tulevad läbivaatamisele Tartu Vanglas täiendavalt R. Kalda kaebused haldusasjades, mistõttu on R. Kalda taotlused ettekirjutuste tegemise nõudes põhjendatud. Helistamise , religioonialase tegevuse ja üleriigiliste päevalehtede 1.4. mittevõimaldamine. Kaebaja väidete kohaselt ei lubatud talle kambrisse televiisorit, sülearvutit, ei võimaldatud tal helistada advokaadile ja justiitsministeeriumi, ei võimaldatud tegeleda religiooni eripärast tuleneva kombetalitusega ning ei antud lugemiseks ajalehti. Vastustaja seisukohalt on reguleeritud helistamine E-hoones Tartu Vangla Kodukord p. 16.2 alusel, kaebaja ei ole esitanud õigeaegselt vastavat taotlust. Tulenevalt VangS § 28 sätestab kinnipeetaval õiguse kirjavahetusele ja telefonikõnedele, milles on tehtud viide vangla sisekorraeeskirjadele. Vangla sisekorraeeskirja § 51 kohaselt on tehtud viide vangla kodukorrale, kus on täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus ette nähtud. Tartu Vangla Kodukord p. 16.2 sätestab telefoni kasutamise E-hoones, kuhu oli ajutiselt paigutatud kaebuse esitaja. Vaidlusalusel perioodil kehtinud kodukorra sätete kohaselt toimub telefoni kasutamine graafiku alusel ning sektsioonis 3 (viibis kaebuse esitaja) on võimaldatud telefoni kasutamine teisipäeviti ja neljapäeviti õigeaegselt avalduse esitanud isikul. Kuna kohtuistungil on jäänud mõlemapoolselt tõendamata asjaolu, kas kaebaja on õigeaegselt esitanud avalduse telefoni kasutamiseks, et talle võimaldada helistamine teisipäeviti või neljapäeviti (periood 15.04.-27.04.2005 hõlmas kahte teisipäeva ja ühte neljapäeva), teeb kohus ettekirjutuse Tartu Vanglale – tagada kinnipeetav Romeo Kaldale helistamise võimalus vastavalt Tartu Vangla Kodukorra sätetele. Samas möönab vastustaja esindaja, et kaebaja oleks pidanud nimetatud perioodil saama lugeda üleriigilisi päevalehti ning usuliste vajaduste rahuldamise mittevõimaldamisest kaebajale ei ole vastustaja arvamust avaldanud. Tulenevalt VangS § 62 tagab vangla juhtkond kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise ning VangS § 30 lg 1 kohaselt tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Kuna nimetatud Vangistusseaduse sätteid ei ole Tartu Vangla Romeo Kalda suhtes täitnud ajal, mil kaebaja viibis ajutiselt kohtuistungite ajal Tartu Vanglas, tunnistab kohus Tartu Vangla toimingud kaebajale üleriigiliste päevalehtede mitteandmise ja kaebajale usuliste vajaduste rahuldamise mittevõimaldamise õigusvastaseks ning kohustab

edaspidi, kui Romeo Kalda etapeeritakse kohtuistungite tarvis Tartu Vanglasse, võimaldada kaebajale tema usuliste vajaduste rahuldamine ning üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemine. Nimetatud toimingute vaidlustamise osas rahuldab kohus kaebuse. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Eeltoodu alusel on kaebus rahuldatud osaliselt, lähtutud on kohtuotsuse tegemisel kaebuse rahuldamisel HKMS § 25 lg 1, § 26 lg 1 p. 2 ning kaebuse mitterahuldamisel HKMS § 25 lg 1, § 26 lg 1 p. 6. Kohtunik Mare Priks