3-05-375/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-233/05

Otsuse kuupäev

23.09.2005

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Tartu direktori käskkirjale 16.03.2005

nr. 1-3/33 „Eraldihoidmise printsiibi rakendamine kohtuistungi

ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“.

Asja läbivaatamise kuupäev

13.09.2005, avalik kohtuistung Tartu Vanglas

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Romeo Kalda;

Vastustaja: Tartu Vangla, esindajad Raini Jõks ja Merlys Toom

Resolutsioon

Jätta Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla direktori käskkirja

16.03.2005 nr. 1-3/33 peale rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud

kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest, so 23.09.2005

Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul

esitatakse apellatsioonikaebus.

Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30

päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Romeo Kalda on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla

direktori 16.03.2005 käskkirja nr. 1-3/33 „Eraldihoidmise printsiibi rakendamine kohtuistungi

ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“. Nimetatud käskkirjaga on kohaldatud

Tartu Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise

printsiipi julgestusosakonna määratud kambrites eelvangistushoones ning rakendatud Tartu

Vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes vangistusõigusest

tulenevaid samu piiranguid kui vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele.

Kaebaja seisukohalt on käskkiri ebaseaduslik ja Põhiseaduse § 12 vastuolus, kuna kõik isikud on

seaduse ees võrdsed. Seaduses puudub delegatsiooninorm, mis annaks Tartu Vangla direktorile

pädevust kohtuistungite ajaks ajutiselt Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele

vastuvõtuosakonna reziimi kehtestada ja õigusi kitsendada. Kaebaja on seisukohal, et

kinnipeetavate õigused ja vabadused on reguleeritud Vangistusseadusega, direktori poolt

kehtestatud nimetatud käskkiri on meelevaldne ja rikub kaebaja õigusi. Kaebaja taotleb tühistada

nimetatud käskkiri ja tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks.

Tartu Vangla esindajad on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning oluline

tagamaks julgeolekut Tartu Vanglas. Asjaolu, et Romeo Kalda on varem kandnud karistust Tartu

Vanglas, ei anna talle eelistusi teiste kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud

kinnipeetavate ees. Kõiki kinnipeetavaid paigutatakse ühtsetel alustel ja seaduses ettenähtud

viisil lähtuvalt Põhiseaduse § 12 , mis näeb ette võrdse kohtlemise printsiibi. Antud juhul ei ole

samastatav Tartu Vanglas karistust kandev kinnipeetav ja Tartu Vanglasse kohtuistungi ajaks

paigutatud kinnipeetav.

Vastustaja esindajad taotlevad jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud jätta kaebaja kanda.

Kohtu seisukohad.

Kohus on seisukohal, et Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla direktori käskkirja nr.1-3/33

16.03.2005 peale tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Vangla direktori 16.03.2005 käskkiri nr. 1-3/33 „Eraldihoidmise printsiibi rakendamine

kohtuistungi ajaks Tartu Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“ , millega on kohaldatud

Tartu Vanglasse kohtuistungi ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes eraldihoidmise printsiipi

eelvangistushoones ja rakendatud samu piiranguid kui vastuvõtuosakonnas viibivatele

kinnipeetavatele, on õiguspärane. Tartu Vangla direktor on kehtestanud nimetatud käskkirja

juhindudes Vangistusseaduse § 12 lg 2 , justiitsministri 29.11.2000.a. määruse nr. 55

„Täitmisplaan“ § 4 lg 1 p. 6 ja justiitsministri määrusega nr. 87/06.12.2001 kinnitatud „Tartu

Vangla põhimääruse“ § 3 lg 2 p. 7 sätetest.

Vangistusseaduse § 12 sätestab vanglas eraldihoidmise printsiipi ning sama sätte lõike 2 kohaselt

võib vangla direktor paigutada kinnipeetavaid eraldi ka sama paragrahvi lõikes l nimetamata

tunnuste alusel ( VangS § 12 lg 1 kohaselt hoitakse vanglas eraldi: mehi ja naisi; alaealisi ja

täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu

ähvardab kättemaksuoht). Tulenevalt Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p. 7 annab vangla

direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks

kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele.

Haldusmenetluse seadustiku § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete

täitmisel avalikõiguslikus suhtes välja antud üksikjuhtumi reguleerimiseks isiku õiguste või

kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus,

käskkiri või muu õigusakt. Antud juhul on vaidlustatud käskkiri haldusakt, mis on suunatud mitte

konkreetselt Romeo Kaldale, vaid teatud isikute ringile - kinnipeetavatele, neile keda Tartu

Vangla paigutab ajutiselt Tartu Vanglasse seoses kohtuistungite läbiviimisega Tartus.

Antud juhul on paigutatud Romeo Kalda karistust kandma Pärnu Vanglast Tallinna Vanglasse

ning etapeeritud Tartu Vanglasse seoses kohtuistungitega haldusasjades. Haldusakti üldteooria

seisukohalt on üksikjuhtumi regulatsioon haldusaktil olemas ka siis, kui regulatsioon ei ole

suunatud ühele isikule, vaid individuaalselt määratletud või määratletavatele isikute ringile.

Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirjal puudub

delegatsiooninorm ja käskkiri on antud pädevust ületades.

Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole rikutud Põhiseadusest tulenevat § 12, so. üldist

võrdsuspõhiõigust.

Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse ,

muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduse § 15 ja

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 tulenevalt tunnistab kohus

õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätab kohaldamata, kui ta jõuab kohtuasja lahendamisel

järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on vastuolus põhiseadusega.

Kohus peab lähtuma sellest, kas vastav õigusnorm kuulub kohtuasjas kohaldamisele või mitte.

Põhiseaduse § 12 lg 1 lauses on öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Sõnastus väljendab

võrdsust õiguse kohaldamisel. Õiguse kohaldamise võrdsus nõuab, et kehtivaid seadusi

rakendatakse erapooletult kõigile ühte moodi. PS § 12 lg 1 lause l teenib olulisel määral

üksikisiku huve - mitte saada ebavõrdse kohtlemise osaliseks. Seetõttu tuleneb sellest põhiõigus ja

järelikult ka subjektiivne õigus.

Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades

oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude

korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse

ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on Romeo Kalda paigutatud Tartusse kohtuistungite

ajaks ning talle on kohaldatud vanglasse paigutamisel eraldihoidmise printsiipi eelvangistushoones

samadel alustel nagu teistele kinnipeetavatele, keda ajutiselt kohtuistungite tarvis paigutatakse

Tartu Vanglasse, seega ei ole rikutud kaebaja suhtes võrdse kohtlemise printsiipi.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1ja § 26 lg 1 p. 6.

Kohtukulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik

Mare Priks