3-05-371/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-229/05

Kohtuotsuse kuupäev

23. september 2005.a

Kohtu koosseis

Roby Koik

Kohtuasi

Erwes Timber OÜ kaebus Maksu-ja Tollaimeti Lõuna

maksukeskuse 19. aprilli 2005.a otsuse nr 12-4/624 tühistamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

8. september 2005.a

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Erwes Timber OÜ esindaja Kaido Koemets;

Vastustaja Maksu-ja Tolliamet Lõuna maksukeskuse esindaja Heli

Selezen.

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata ja poolte kohtukulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, kui Tartu

Halduskohtule on 10 päeva jooksul teatatud apellatsioonkaebuse

esitamisest, kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

FAKTILISED ASJAOLUD

1. Erwes Timber OÜ esitas 21.03.2005.a Maksu-ja Tolliametile taotluse enammakstud

käibemaksu summas 34 005 krooni tasaarvestamiseks. Maksuhalduri 30.03.2005.a

korraldusega kohustati Erwes Timber OÜ-d esitama tasaarvestusega seotud dokumendid.

Erwes Timber OÜ poolt esitatud dokumentide alusel asus maksuhaldur seisukohale, et

21.03.2005.a enammakstud käibemaksu tasaarvestamisnõue seondub Erwes Timber OÜ

20.02.2005.a enammakstud käibemaksu tagastusnõude asjaoludega.

2. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talitus alustas 07.01.2005.a kriminaalasja nr

05760000001 menetluse KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel.

3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse 24.03.2005.a otsusega peatati Erwes Timber

OÜ 20.01.2005.a taotletud enammakstud käibemaksu tagastamise menetlus ja 18.03.2005.a

esitati materjalid MTA uurimisosakonnale. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse

24.03.2005.a otsus on vaidlustatud Tartu Halduskohtus (haldusasi nr 3-175/05).

4. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse 19.04.2005.a otsusega peatati Erwes Timber

OÜ 21.03.2005.a taotletud enammakstud käibemaksu tasaarvestamise menetlus ja

14.04.2005.a esitati materjalid MTA uurimisosakonnale.

5. Lõuna Maksukeskuse poolt 18.03.2005.a ja 14.04.2005.a MTA uurimisosakonnale

esitatud materjalid on liidetud kriminaalasja nr 05760000001 juurde menetlemiseks.

6. Tartu Halduskohtus on 20.05.2005.a registreeritud Erwes Timber OÜ kaebus Maksu-ja

Tollaimeti Lõuna maksukeskuse 19.04.2005.a otsuse nr 12-4/624 tühistamiseks.

KAEBUSE ESITAJA NÕUE

7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskus tegi 19.04.2005.a otsuse, millega peatas

kaebuse esitaja poolt 21.03.2005.a. taotletud enammakstud käibemaksu tasaarvestamise

summas 34 005 krooni kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud

haldusakt on õigusvastane ja kuulub seega tühistamisele.

Haldusakti adressaadi õigusi piiravad haldusaktid peavad olema põhjendatud (MKS § 46 lg 2)

ja nendes peab olema ära toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3

p 5). Vaidlustatav otsus ei ole põhjendatud ja selles puudub selle andmise faktiline alus,

samuti on ebapiisavalt toodud õiguslik alus.

Käibemaksu tasaarveldusnõue põhineb 2005.a veebruaris ASC Kinnisvara OÜ-lt kinnistu

Tsäksitamme ostmisel ja kinnistu Kõnnu ostmisel tasutud käibemaksust. Nimetatud kinnistud

osteti kogusumma 9 147 950 krooni eest, mille puhul tasutud käibemaksu summa oli

1 395 450 krooni. Kinnistu eest tasuti sularahas, 14 300 000 krooni andis osaühingule

laenuks juhatuse liige Jaak Napritson.

Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talitus on alustanud kriminaalasja nr

0576000001 menetluse KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel, et kontrollida, kas Jaak Napritsoni

poolt OÜ-dele Erwes Timber, Diaston ja Riidaja Puit sularahas antud laenude puhul ei ole

tegemist rahapesuga. Vaidlustatud otsuses viidatakse nimetatud kriminaalasjale kui alustatud

kriminaalmenetlusele. Kriminaalmenetlus on algatatud Jaak Napritsoni aga mitte OÜ Erwes

Timber suhtes. MKS §-st 3 nähtub, et Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

ei ole Maksukorralduse ega ka maksuseadus. MKS § 107 lg 1 räägitakse aga MKS või

maksuseaduste rikkumise tunnustest, mille kohta on algatatud kriminaalmenetlus või

väärteomenetlus. Antud juhul saaks peale MKS rikkumise kõne alla tulla Käibemaksuseaduse

rikkumine. MKS ega KMS paragrahvi rikkumisele vaidlustatavas otsuses viidatud ei ole.

Üldiselt on küll viidatud KMS-le, kuid ka seda on tehtud asjatundmatult ja ühtegi rikkumist

või sätet, mida on rikutud välja toodud ei ole. Kaebaja puhul ei ole ka olemas ühtegi KMS

sätte rikkumist. Kõigepealt raha päritolu võib küll olla üheks kriteeriumiks Tulumaksuseaduse

järgi maksustatava tulumaksu osas, aga mitte KMS järgi maksustatava käibemaksu puhul.

Kaebuse esitaja puhul on olnud käive, kuna kaup- kaks kinnistut on võõrandatud (omandi

üleminekut tõendab kanne kinnistusraamatus), samuti on käive tekkinud, kuna samal päeval

tehti kaup kaebuse esitajale kui ostjale kättesaadavaks (valduse üleminek) ja samuti tasuti

selle eest samal päeval sularahas. Seda tõendavad müügileping, sularaha-arved nr 100201, nr

1002202 ja kassa väljamineku orderid nr 12-21. Ükski seadus ei keela tasuda kauba eest

sularahas ja kui keelaks, oleks see Põhiseaduse vastane. Käibemaksusumma on arvutatud

KMS § 29 järgides. Olemas on KMS § 31 lg 1 järgi sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks

olevad KMS § 37 nõuetele vastavad arved.

Maksuameti käsitlus kinnistu hinnast ei ole asjakohane.

Käibemaksu tasub antud juhul riigieelarvesse müüja, võttes arvesse oma käibemaksu

arvestust. Kui kaebuse esitajale ei tagastata antud juhul käibemaksu oleks KMS tähenduse ja

käibemaksu kui lisandunud vääruse maksu olemusest tegemist topeltmaksustamisega.

Vaidlustatava otsuse puhul on tegu ebaseaduslikult antud haldusaktiga, milline otseselt

rikub kaebuse esitaja seaduslikku õigust teha tasaarveldusi enammakstud käibemaksu arvelt.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS§ 4 lg 1; 6 lg 2 p 1; 7 lg l; 26 lg 2 p 1 ja MKS § 151 lg 2

palub kaebuse esitaja tühistada täielikult Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse

19.04.2005.a otsus nr12-4/624 ning välja mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks

kohtukulud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Lõuna maksukeskus on seisukohal, et kaebuses toodud seisukohad ei anna alust selle

rahuldamiseks ja 19.04.2005 otsuse nr 12-4/624 tühistamiseks.

Vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult.

OÜ Erwes Timber käibemaksu tasaarvestusnõue põhines 2005. a veebruaris ASC Kinnisvara

OÜ-lt kahe kinnistu ostmisel väidetavalt tasutud käibemaksust. Maksuhaldur tuvastas, et

kinnistud olid omandatud tavapärastest hindadest suurema hinnaga ja soetatud maade eest

tasus OÜ Erwes Timber eranditult sularahas kogumaksumusega 9 147 950 krooni.

Kinnistute eest tasumiseks andis OÜ-le Erwes Timber laenu summas 14 300 000 krooni selle

juhatuse liige andis Jaak Napritson.

Vaidlustatud otsuse kohaselt ilmnevad OÜ Erwes Timber tegevuses KarS § 386 lg 1

sätestatud (maksualane süütegu - maksude väärarvutus) kuriteo tunnused.

Maksuhalduril oli tekkinud põhjendatud ning kriminaalmenetluse korras täiendavat

kontrollimist vajavad kahtlused, et tehingud ASC Kinnisvara OÜ ja OÜ Erwes Timber vahel

on näilised ja kantud soovist ostjatele tekitada näiliselt korrektne alus enammakstud

käibemaksu tasaarvestusnõudeks.

Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talitus alustas 07.01.2005.a kriminaalasja

nr 05760000001 menetlust KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel (rahapesualane süütegu - rahapesu)

seoses sellega, et Jaak Napritson andis OÜ-dele Erwes Timber, Diaston ja Riidaja Puit

(milliste äriühingute juhatuse liige ta ise on) sularahas laenu. Saadud rahade eest ostsid

nimetatud äriühingud ajavahemikul 17.-22.12.2004 ASC Kinnisvara OÜ-lt hoonestamata

kinnistuid.

Nimetatud episoodis OÜ Erwes Timber poolt sisendkäibemaksu tasaarvestamise taotluse

esitamise kohta tuvastas Lõuna maksukeskus OÜ Erwes Timber tegevuses

käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse rikkumised, mille kohta koostas ka

14.04.2005 teatise nr 12-8/8561 MTA uurimisosakonnale. Maksu- ja Tolliameti

Uurimisosakonna Lõuna talituse 18.04.2005 kirjast nr 11-2-1.2/226-4

tulenevalt on OÜ Erwes Timber poolt 21.03.2005 käibemaksu tasaarvestusnõude kohta

esitatud materjalid liidetud 07.01.2005 kriminaalasja nr 05760000001 juurde.

Seega on maksuhaldur tuvastanud OÜ Erwes Timber tegevuses käibemaksuseaduse

tunnused (alusetu sisendkäibemaksu kajastamisega ja selle võrra oma käibemaksukohustuse

vähendamisega on rikkunud KMS § 24 sätestatud kohustust arvestada ja tasuda käibemaksu

seaduses sätestatud korras; samuti on rikkunud MKS § 105 lg 1, mille kohaselt on

maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad

tasuma selleks määratud pangakontole maksuseaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes

sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud

tähtpäevaks. MKS § 8 lõikest 1 tulenevalt pidi OÜ Erwes Timber oma seadusliku esindaja

kaudu täitma maksukorralduse seadusest ja käibemaksuseadusest tulenevad rahalised

kohustused tähtaegselt ning täielikult OÜ Erwes Timber vara arvel).

Kuigi kriminaalasjas on menetlust alustatud KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel, ei välista see

asjaolu, et süüdistus esitatakse lisaks ka maksualase kuriteo toimepanemise kohta. Ka Lõuna

Ringkonnaprokuratuur on 16.02.2005.a kirjas nr LÕRP-10/05/91 Uurimisosakonna

Lõuna talitusele märkinud, et kriminaalasi nr 05760000001 on algatatud KarS § 394 lg 2 p 3

tunnustel, kuna rahapesu eelkuriteoks võib olla maksualane kuritegu.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse seaduspärasuse hindamisel ei laiene kohtu

kontrollikohustus sellele, kas kriminaalasi on algatatud seaduspäraselt. Maksuhalduri poolt

MKS § 107 lg l kohaldamise õiguspärasuse hindamisel on oluline kontrollida 1) kas

mksuhaldur on tuvastanud maksukohustuslase tegevuses maksukorralduse seaduse või

maksuseaduste rikkumise tunnused; 2) kas seoses nimetatud rikkumisega on alustatud

kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.

Riigikohtu üldkogu on 22.12.2000 määruses nr 3-3-1-38-00 võtnud seisukoha, et

halduskohtu ülesanne ei ole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ja

otstarbekust. Halduskohtu ülesanne on kontrollida, kas menetlustoiminguga ei rikutud isiku

põhiõigusi ega vabadusi (p 24). Seetõttu ei käsitle vastustaja kaebuse esitaja vastuväiteid

kinnistute müügihindade ja sularahas tasumise kohta. Nimetatud vastuväited võivad olla

asjakohased kriminaalasja algatamise kui kriminaalmenetlustoimingu vaidlustamisel, kuid

kuna kõnealustes episoodides on kriminaalasi juba algatatud, ei ole vastavad väited

haldusmenetluses asjakohased.

Käesoleval juhul on MTA Lõuna maksukeskus oma teatises tuvastanud OÜ Erwes Timber

tegevuses maksuseaduse (käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse) rikkumise

tunnused ning asjas on alustanud kriminaalmenetlust. Seega on maksuhaldur maksusumma

tasaarvestamise peatanud õigesti, selleks oli olemas nii faktiline (alusetu sisendkäibemaksu

tasaarvestamise nõue) kui ka õiguslik (MKS § 107 lg-d 1, 2) alus. Võttes arvesse eeltoodut

ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja

kohtukulud kaebuse esitaja kanda.

KOHTU PÕJENDUSED JA OTSUS

9. Kaebus on lubatav (HKMS § 6 lg 2 p 1) ja tähtaegne (HKMS § 9 lg 1), kuid puudub alus

kaebuse rahuldamiseks, kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid

õigusi ega piira tema vabadusi.

10. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kooskõlas MKS §-de 107 lg-s 1 ja 108 lg-s 1

sätestatuga tuvastanud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse rikkumise tunnuse<d

ning seoses vastustaja poolt tuvastatud rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vastupidised väited on alusetud ja kaebuse esitaja

poolt esitatud ülejäänud väited ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, mistõttu jätab kohus

need tähelepanuta.

11. MKS § 108 lg 1 kohaldamiseks käesolevas vaidluses peab vastustaja tuvastama MKS §

107 lg-s 1 sätestatud kaks asjaolu.

MKS § 107 lg 1 kohaldamise esimene koosseisuline element on: maksukohustuslase

tegevuses peab olema tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid.

Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et tegemist on määratlemata õigusmõistega.

Vastustaja peab tuvastama maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnused,

millele antakse lõplik õiguslik hinnang kas kriminaal-või väärteomenetluses.

Vaidlustaud otsuses (tl 47-49) kirjeldatud faktiliste asjaoludega loeb kohus MKS § 107 lg 1

ja 108 lg 1sätestatud mahus tuvastatuks OÜ Erwes Timber tegevuses maksukorralduse

seaduse ja käibemaksuseaduse rikkumise tunnused, mis võivad Erwes Timber OÜ tegevusena

olla kvalifitseeritavad KarS § 386 lg 1 järgi. Alusetu sisendkäibemaksu kajastamisega ja selle

võrra oma käibemaksukohustuse vähendamisega on rikutud KMS § 24 sätestatud kohustust

arvestada ja tasuda käibemaksu seaduses sätestatud korras. Rikutud on MKS § 105 lg 1,

mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest

tulenevad summad tasuma selleks määratud pangakontole maksuseaduses ja selle alusel

kehtestatud määrustes sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel

maksuhalduri määratud tähtpäevaks. MKS § 8 lg 1 kohustas Erwes Timber OÜ-d seadusliku

esindaja kaudu täitma maksukorralduse seadusest ja käibemaksuseadusest tulenevad rahalised

kohustused tähtaegselt ning täielikult OÜ Erwes Timber vara arvel.

MKS § 107 lg 1 kohaldamise teine koosseisuline element on: maksukohustuslase tegevuses

tuvastatud maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse rikkumise osas peab olema alustatud

kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16.02.2005.a kirjaga (tl 76) on tõendatud, et kriminaalasjas nr

05760000001 on alustatud menetlust KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel. Maksu- ja Tolliameti

Uurimisosakonna 18.04.2005.a kirjaga (tl 46) on tõendatud, et vastustaja poolt 18.03.2005.a

ja 14.04.2005.a esitatud materjalid on liidetud kriminaalasja juurde menetlemiseks.

Seega on maksukohustuslase Erwes Timber OÜ tegevuses MKS § 107 lg 1 ja 108 lg 1

kohaldamiseks piisavas mahus tuvastatud maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse

rikkumine, mille osas on alustatud kriminaalmenetlust, kuna KarS § 394 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritav kuritegu eeldab eelkuriteo toimepanemist, milleks saab olla KarS § 386 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt kehtivast õigusest ei oma tähtsust asjaolu, et

kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

16.02.2005.a kiri (tl 76) viitab hiljemalt 16.02.2005.a seisuga kuriteoteate olemasolule KrMS

§ 194 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna 18.04.2005.a kirjas (tl 46)

nimetatud Lõuna Maksukeskuse 18.03.2005.a ja 14.04.2005.a kirjad on käsitletavad

kriminaalmenetluse ajendi ehk kuriteoteate täiendamisena, mis ei eelda uue

kriminaalmenetluse alustamist. Seega ei oma MKS §-de 107 lg 1 ja 108 lg 1 kohaldamise

aspektist käesolevas vaidluses tähendust võimalik isikute paljusus kriminaalmenetluses ega

kriminaalmenetluse alustamise esialgse ajendi vastavus KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustele.

Kohtupraktikas (näit RK HK 09.04.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-03) on asutud

seisukohale, et tagastusnõude peatamisel riivatakse eeskätt enammakstud maksusumma

tagastamist taotleva isiku omandiõigust ning et enammakstud maksusumma tagastamise

peatamine on sarnane maksukohustuslase pangakonto arestimisega. Kohus on seisukohal, et

isiku omandiõiguse riive esineb ka enammakstud maksusumma tasaarvestamise peatamisel.

Kui Riigikohus on näitena toonud pangakonto arestimise institutsiooni, siis esimese astme

kohus kasutab näitena kohtu poolt hagi tagamise institutsiooni. Nimelt ei saa ka kohus hagi

tagamise staadiumis otsustada, kas hagi ise kuulub rahuldamisele või mitte. Käibemaksu

tasaarvestamise nõudes läbiviidava menetluse lõplikku seisukohta ei saa nõuda ka

maksuhaldurilt seonduvalt käesoleva vaidlusega, liiatigi on lõplik seisukoht otseses seoses

kriminaalmenetluse tulemustega. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on käesolevas

asjas vajalikul määral tuvastanud põhjendatud kahtluse käibemaksuseaduse ja

maksukorralduse seaduse rikkumisest kaebuse esitaja poolt. Ta on vastava teabe edastanud

kohtueelse uurimise läbiviijale, kelle pädevuses on nii kuriteoteate kui kuriteoteate

täiendamiste suhtes võtta seisukoht karistusõiguses sätestatud korras.

Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole käesolevas asjas MKS §-de 107 lg-t 1 ja

108 lg-t 1 kohaldades rikkunud kaebuse esitaja omandiõigust kui põhiõigust, kuna

kuriteokahtluse tõendamisel, leiab tõendamist nii kasu saamise eesmärgi olemasolu kui

tasaarvestuse taotluse ebaõigsus. Kohus on seisukohal, et vastustaja on nimetatud sätteid

kohaldanud eesmärgipäraselt, kuna enammakstud käibemaksu tasaarvestamise peatamine

käesolevas asjas on vajalik, et ära hoida võimaliku kuriteoga riigieelarvele tekitatav kahju,

kuna kohtu arvates on tõendatud piisav alus kahtluseks, et maksukohustus jääks ilma

vaidlustatud otsuseta täitmata. Kaaludes erinevaid õigushüvesid, milleks ühelt poolt on

kaebuse esitaja omandiõiguse riive ja teiselt poolt avalik huvi, on kohus seisukohal, et

vastustaja haldusakt on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Vastustaja otsuse tühistamine

halduskohtu poolt oleks kaudne sekkumine kriminaalmenetlusse seoses kuriteoga tekitatud

võimaliku kahjuga (34 005 krooni). Kaebuse esitaja omandiõiguse riive on aga ajutise

iseloomuga ja ei kesta mingil juhul kauem, kui jõustub lahend kriminaalmenetluses.

12. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakti tühistamiseks puudub alus.

Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda

(HKMS § 92 lg 1).

Roby Koik

Kohtunik