3-05-366/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2005, Tallinn Haldusasja number 3-654/2005

Haldusasi OÜ X (registrikood xxxxxxxx) kaebus Maksuja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 08. aprilli 2005. a maksuotsuse nr 12- 5/37 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Lugeda OÜ X kaebus Maksuja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 08. aprilli 2005. a maksuotsuse nr 12-5/37 tühistamiseks kohtule esitatuks HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. 2. Lõpetada haldusasja nr 3-654/2005 menetlus (HKMS § 12 lg 3). 3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale tema volitatud esindaja Vahur Kivistik´u kaudu ning vastustajale Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja tollikeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada erikaebuse 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (HKMS § 12 lg 3, § 31 lg 3 ja 6).

KOHUS LEIAB:

1. 21.06.2005 määruses, millega Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse, märkis kohus kaebuse esitamise tähtaja osas järgmist: „Kaebus on esitatud (postitatud) kohtule 18.05.2005. Kaebuse esitaja väiteil ei ole Maksuja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur talle kaevatavat otsust saatnud ning ta sai maksuotsuse kätte e-posti teel 10.05.2005, kui selle saatis talle OÜ Y. Kaebusele lisatud e-kirja väljatrükist nähtub, et advokaat Priit Lätt on saatnud kaebaja esindajale Vahur Kivistikule kõnealuse maksuotsuse 09.05.2005 kell 14:18. Kohus leiab, et kui kaebaja sai maksuotsuse kätte kas 09.05.2005 või

10.05.2005, siis on tühistamiskaebus esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtajal. Kohus kontrollib eelmenetluses vastavalt HKMS § 12 lg-le 3 kaebuse tähtaegsust, küsides selleks teistelt menetlusosalistelt seisukoha ja vastavaid tõendeid.“

2. Tänane vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja Maksuja tollikeskus (edaspidi Põhja MTK) leidis 18.07.2005 kohtule saabunud seletuses, et kaebus on esitatud väljaspool kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Oma väite kinnituseks esitas vastustaja kohtule postisaadetise väljastusteate nr RR045096803EE ja AS Eesti Post 13.07.2004 kirja nr 89 koopiad, millest nähtub, et kaevatav maksuotsus on saabunud Saue postkontorisse 13.04.2005 ja samal päeval on see kirjakandja poolt väljastatud aadressil xxx sekretär K.K.ile. Põhja MTK taotles menetluse lõpetamist /tl 31-37/.

3. 26.10.2005 toimunud kohtuistungil jäid pooled tähtaja osas oma seniste seisukohtade juurde. Sealjuures kaebaja põhjendas maksuotsuse mittesaamist sellega, et K.K. ei ole OÜ X töötaja, mistõttu ei ole kaevatavat maksuotsust kaebajale Põhja MTK poolt kätte toimetatud. Et samal kohtuistungil ei olnud võimalik kaebuse tähtaja küsimust lõplikult lahendada, andis kohus pooltele võimaluse oma seisukohti täiendavalt kirjalikult põhjendada ja esitada ka täiendavaid tõendeid /tl 104-105/.

4. Oma täiendavas arvamuses kaebuse esitamise tähtaja kohta märgib Põhja MTK järgmist: OÜ-le X on vaidlustatud maksuotsus kätte toimetatud 13.04.2005. Väljastusteatest ning AS Eesti Post kirjast nähtub, et kaevatav maksuotsus on esitatud 13.04.2005 aadressil Xxx, Saue 76505 (so OÜ X äriregistrijärgne aadress) asuvale sekretärile. Vastustaja andmete kohaselt töötab K.K. OÜ-s Z, eeltoodu aga ei anna alust väita, et OÜ X ei ole Maksuja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri poolt saadetud maksuotsust kätte saanud. Tallinna Halduskohtu 26.10.2005 kohtuistungil ei vaidlustanud kaebaja fakti, et kaevatav maksuotsus on 13.04.2005 üle antud K.K.’ile. Internetis avaldatud info kohaselt Z Grupp pakub kolme eri transpordi valdkonda spetsialiseerunud tütarettevõtte - A, Z ning X - kaudu klientidele kvaliteetset transporditeenust uksest ukseni kõikidest Euroopa riikidest. Nii Z AS, A AS kui ka X OÜ asukohaks on märgitud Xxx, Saue ning kontakttelefoniks 6 816 000. Lisaks eeltoodule on AS Z ja OÜ X äriregistri teabesüsteemi andmetel omavahel seotud järgmiselt: Z AS-i aadressiks on alates 11.07.2003 märgitud Xxx, Saue. Sama aadress on X OÜ-l alates 18.07.2003. Enne seda on mõlemad äriühingud asunud aadressil Tule 13, Saue. Sidevahendite numbriks on mõlemal märgitud tel: 6 709 600. Mõlema äriühingu üheks juhatuse liikmeks on praeguse seisuga Kaido Kaljusaar. Ivo Krumm, kes on alates 16.03.1998 AS Z juhatuse liige, oli OÜ X juhatuse liige ajavahemikus 15.04.1998 – 01.10.1999. Andrus Kuusk, kes on alates 15.04.1998 OÜ X juhatuse liige, oli AS Z juhatuse liige ajavahemikus 16.03.1998 – 21.02.2000. OÜ X osanikuks ja asutajaks on AS Z. OÜ X ja AS Z audiitoriks on Urmas Liivanurm. OÜ X praegune juhatuse liige Andrus Kuusk on AS Z aktsionär ja nõukogu liige. Ivo Krumm, kes oli OÜ X juhatuse liige ajavahemikul 15.04.1998 – 01.01.1999 on AS Z aktsionär. Eeltoodust ja Põhja MTK suurettevõtete vanemrevidendi Sirje Aareleid’i seletusest nähtuvalt kuuluvad OÜ X ja AS Z ühte Gruppi, neil on osaliselt samad juhatuse liikmed, sama audiitor, nad asuvad samal aadressil ning avaldavad ühtesid ja samu kontakttelefone. Enne äriühingutesse minekut võtab külalisi vastu üks sekretär, raamatupidamisdokumente esitasid kontrollimisel ühed ja samad isikud. Seega tegeleb AS-s Z töötav sekretär ka OÜ-le X saadetud kirjade vastuvõtmisega. Jääb arusaamatuks, et juhul, kui see nii ei ole, miks siis ei kutsunud sekretär kirja vastu võtma mõnda X töötajat. Eeltoodut kinnitavad ka Maksuja

Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri poolt OÜ-le X saadetud teised tähitud kirjad, mille väljastusteadetest nähtub, et kirjad on OÜ X eest vastu võtnud Kaja Suurhans, kes samuti töötab AS-s Z. Kaebaja peab ise oma registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Antud juhul väidab kaebuse esitaja, et ta pole haldusakti kätte saanud, olenemata sellest, et haldusakti on vastu võtnud tema eesruumis istuv sekretär. Järelikult, juhul, kui ka sekretär ei edastanud saabunud haldusakti OÜ-le X, on kaebaja ise rikkunud oma kohustusi ning haldusakt tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 13.04.2005. Äriühingule posti kättetoimetaval isikul puudub võimalus kontrollida asjaolu, millises äriühingus kirja vastuvõttev sekretär töötab. Käesoleval juhul on sekretär OÜ Xile saadetud kirja vastu võtnud, aktsepteerides seeläbi ennast kui adressaati ning tekitades oma tegevusega kirja kättetoimetavas isikus veendumuse, et kiri on kätte toimetatud vastuvõtmiseks õigustatud isikule /tl 106-109/.

5. Omapoolses täiendavas seisukohas kaevatud maksuotsuse kättetoimetamisest kordab OÜ X seisukohta, et K. K., kellele postiasutus maksuotsuse üle andis, ei ole äriühingu töötaja ning OÜ X ei ole isikule andnud ka mingeid volitusi äriühingut esindada. Nimetatud isik töötas 2005 kevadel AS-s A või AS-s Z. Aadressil Xxx, Saue, asub rida äriühinguid, millest üks on OÜ X. Viidates maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätetele leiab kaebaja, et toodud regulatsiooni eesmärk on kindlustada haldusakti kättesaamine adressaadi poolt, et tagada isikule võimalus oma õiguste kaitseks. Tulenevalt seaduse eesmärgist ei saa ühele isikule suunatud haldusakti kätteandmist teise samal aadressil asuva isiku töötajale, kuidagi lugeda haldusakti kättetoimetamiseks adressaadile, sest nii pole isikule tagatud võimalust haldusaktiga tutvuda ega seda vaidlustada. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-04 leiab, et dokumendi kätteandmine juriidilise isiku töötajale on toimunud vaid siis, kui see on üle antud esindusõiguslikule isikule, üldjuhul juhatuse liikmele, mitte aga suvalisele töötajale. OÜ X on postiaadressil igapäevaselt kättesaadav, kuid postitöötaja lohakuse tõttu anti dokument üle valele isikule. OÜ X on ilmutanud täiendavat initsiatiivi talle suunatud haldusakti kättesaamiseks, ehkki tal seadusest tulenevalt poleks sellist kohustust olnud. Arvestades, et kaebuse esitaja ei ole postiasutuselt maksuotsust kätte saanud, tuleb lugeda haldusakti kättesaamiseks kaebuses märgitud kuupäeva. Lähtudes eeltoodust on kaebus esitatud tähtaegselt /tl 131-133/.

6. HMS (kohaldatav MKS § 45 alusel) § 25 lg 1 kohaselt haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Vastavalt HMS § 26 lg-le 1 dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Sama paragrahvi lg 3 järgi dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. MKS § 9 lg 1 järgi muu hulgas mõistet asukoht kasutatakse selles seaduses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) tähenduses. Vastavalt TsÜS § 29 lg-le 1 juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MKS § 46 lg-st 2 tulenevalt maksuhalduri kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt sama seaduse 4. peatükis sätestatule. Nähtuvalt MKS § 52 lg-st 1 maksuhaldur võib valida

kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 2 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. 7. Antud juhul on maksuhaldur otsustanud ja märkinud nii ka vaidlustatavas otsuses, et selle kolmas eksemplar saadetakse posti teel väljastusteatega OÜ-le X. Vastustaja esitatud tõenditest - väljastusteatest ning AS Eesti Post kirjast - nähtubki, et kaevatav maksuotsus toimetati OÜ X äriregistrijärgsele aadressile Sauel Xxx, kus selle on 13.04.2005 vastu võtnud sekretär K. K.. Et maksudokument on toimetatud kaebaja asukoha aadressil, siis tuleb eelviidatud sätteid arvestades lugeda see menetlusosalisele kättetoimetatuks just 13.04.2005. Kohus peab vajalikuks toonitada, et kui Põhja MTK oleks saatnud maksuotsuse tähtkirja asemel kaebaja asukohta hoopis lihtkirjana, st ei saanuks tekkida vaidlust, kellel on õigus kirja vastu võtta, siis tulnuks lugeda, et OÜ-le X on maksuotsus kätte toimetatud hiljemalt 17.04.2005 (s.o 5 päeva selle saatmisest). Seega isegi sel juhul oleks kaebus 18.05.2005 esitatud hilinenult. 8. Mis puudutab K. K.i positsiooni kaebaja suhtes jm sellest tulenevat, siis selles osas nõustub kohus täielikult Põhja MTK argumentatsiooniga, mis tugineb asjakohastele tõenditele /tl 110-122/. On ilmselge, et samal aadressil asuvad Z AS, A AS ja X OÜ on omavahel mitmeti tihedalt põimunud. Sellele viitab muu hulgas vanemrevidendi Sirje Aareleid’i seletus asjaajamise kohta X OÜ-s, kui ta teostas 20.01.2004 OÜ-s X, AS-is A ja AS-is Z üksikjuhtumi kontrolli: „Eelnimetatud äriühingud asusid Xxx teisel korrusel. Äriühingutesse minekuks pidin eelnevalt esimesel korrusel andma kella ja tutvustama ennast. Vastas sekretär ja avas ukse ning ma pääsesin trepist teisele korrusele. Teisel korrusel oli lukustatud klaasuks, mille sekretär avas. Järgnevalt juhatas sekretär mind juhatuse liikme Kaido Kaljusaare juurde. Üksikjuhtumi kontroll toimus ruumis, kus istusid raamatupidaja ja finantsjuht. Kõigi kolme äriühingu puhul esitasid dokumente samad isikud. Raamatupidaja oli I.H. ja finantsjuht oli V.T.” /tl 123-124/. Samuti viitab sellele fakt, et kõigil samal aadressil registreeritud äriühingutel on sama kontakttelefon (kaebuseski näidatud). Neil asjaoludel ei oma tähtsust, kelle palgal konkreetselt K. K. oli – on ilmne, et korralduslikult ta toimis sekretärina kõigi jaoks, vastates muu hulgas ühel ja samal telefoninumbril. Kui K. K. tõepoolest ei oleks olnud õigustatud X OÜ-le saadetud tähtkirja vastu võtma, siis oleks ta keeldunud sellest ja kutsunud kirja vastu võtma kellegi X töötajatest. Antud juhul on sekretär aga oma allkirjaga tõendanud tähtsaadetise kättesaamist. Olukorras, kus firmadega seotud isikud on samuti suures osas ühed ja samad, ei saa olla kahtlust, et tähtkiri maksuotsusega jõudis või vähemalt pidi jõudma seetõttu X OÜ seadusjärgse esindajani. 9. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks osundada Riigikohtu halduskolleegiumi 20.05.2003 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-37-03. Riigikohus leidis selles lahendis, et haldusakt tuleb lugeda teatavaks tehtuks siis, mil kaebuse esitajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. „See, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole HMS § 26 lg-st 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline. Seega võib antud asjas kõne alla tulla vaid kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. /…/ Kaebuse esitaja pidi teadma, kas tema registrijärgsel aadressil on piisaval määral korraldatud posti kättesaamine. Seega pidi kaebuse esitaja andma endale aru riskist, et registrijärgsele asukohale võivad olla saadetud haldusaktid, mille vaidlustamise tähtaeg võib olla hakanud kulgema. Taolise riski võtmine välistab kaebuse esitaja käitumise heas usus.“ Nimetatud lahendile on Riigikohtu halduskolleegium

viidanud ka oma hilisemas, 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04, kus ta on muu hulgas märkinud: „Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil piisavalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid ei jõua temani. Seega peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.” Eelnevast tuleneb, et kõrgeim kohus loeb maksuotsuse kättetoimetatuks isegi siis, kui maksukohustuslase ametlikku asukohta jäeti üksnes teade tähtkirja saabumisest, ning juriidiline isik peab ise oma registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Seega ei saa kaebuse esitaja peituda selle otsitud põhjenduse taha, et maksuotsuse vastu võtnud K. K. oli ametlikult teise äriühingu palgal ja ta ei olnud väidetavalt pädev posti vastu võtma kaebajale adresseeritud posti, oli nn „suvaline isik“. Huvitaval kombel ei ole kaebaja esinenud ka väitega, et tal on hoopis teine sekretär ega toonud ära tema nime. X OÜ
on ise oma põhjendustes teinud viite asjakohatule Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile: antud juhul ei ole tegemist kohtukutsete ega kohtumenetluse dokumentidega, vaid haldusaktiga. Maksuotsuse kättetoimetamisel tuleb juhinduda HMS-s ja MKS-s sätestatust. 10. Eelnevaga on tuvastamist leidnud, et kaevatud maksuotsus on toimetatud X OÜ-le kätte (tehtud teatavaks) tegelikult 13.04.2005.
Seega on 18.05.2005 kohtule esitatud tühistamiskaebus esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisega. Et kaebaja on olnud pidevalt seisukohal, et kaebus on tähtaegne ja ta ei ole soovinud esitada tähtaja ennistamise taotlust, siis tuleb kaebuse menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada.

Hurma Kiviloo Kohtunik