3-05-333/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 3-615/2005

Haldusasi V.M. kaebus Tallinna Linnavalitsuse vastu sooritamata toimingu sooritamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus (HKMS § 11 lg 3). Saata määruse ärakiri advokaat Piret Luiga´le. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada erikaebuse

10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades erikaebusele halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 11 lg 8 ja § 31 lg 6).

ASJAOLUD:

11.05.2005 esitati halduskohtusse kaebus järgmise taotlusega: 1) kohustada Tallinna Linnavalitsust esitama pädevale kohtule avaldus V.M.´le eestkostja määramiseks 2) jätta kohtukulud täies ulatuses vastustaja kanda. Kaebusele on alla kirjutanud Piret Luiga V.M. määratud esindajana.

24.08.2005 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta põhjusel, et kaebuse esitaja esindaja esindusõigus ei olnud tõendatud ning möödunud oli kaebetähtaeg. Advokaat Piret Luiga esitas 02.09.2005 kaebuse täpsustuse, milles märkis, et tsiviilasjas nr.2/254-1408/03 määratud advokaadina on Piret Luiga kohustatud esindama V.M. huve ning osutama talle õigusabi. Volitused V.M. esindamiseks halduskohtumenetluses tulenevad Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §

17 lg-st 1, millega kehtestati riigi õigusabi jätkuvuse põhimõte. Vastavalt nimetatud sättele säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Lisaks on esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 10 lg 7 kohaselt esitab iga isik kohtule individuaalse kaebuse. Kaebusele või protestile kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Kaebuse esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ning lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituste andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse. TsÜS § 120 lg 2 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohtusse pöördumisel primaarne kaebaja tahe. Halduskohtule saab esitada kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Advokaat Piret Luiga poolt viidatud RÕS § 17 lg 1 sätestab riigi õigusabi jätkuvuse põhimõtted kuid ei anna kaebuse esitaja esindajale õigust pöörduda kohtusse kaebaja tahte vastaselt. Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest ega kaebusele lisatud materjalidest, et kaebaja soovib endale eestkostjat. Kaebuse motiividest ja lisatud materjalidest nähtuvalt soovib eestkostja määramist V.M.´le vandeadvokaat Piret Luiga kuna eestkoste seadmine on vajalik tsiviilasja nr 2/254-1408/03 menetluse jätkamiseks. Kuna kaebusele alla kirjutanud advokaat Piret Luiga ei ole esitanud tõendeid V.M. esindusõiguse olemasolu kohta halduskohtus ning kohtul ei ole võimalik nimetatud puuduse tõttu kaebust menetlusse võtta, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata ja tagastab kaebuse selle esitajale. Kohus märgib, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt V.M.´lt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse (HKMS § 11 lg 7).

Kuna kaebusest ega kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, et V.M. teovõimet oleks kohtuotsusega piiratud, on kaebajal õigus teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusija kohustusi ning teda tuleb käsitleda teovõimelisena.

Aili Maasik Kohtunik