3-05-336/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-210/05

Otsuse kuupäev

30.09.2005

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

X.X´i kaebus Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr.

35 „Projekteerimistingimuste määramine“ p.1.2 ja 07.04.2005

korralduse nr. 497 vaide läbivaatamise peale

Asja läbivaatamise kuupäev

21.09.2005, avalik kohtuistung

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja X.X, tema esindaja advokaat Tanel Pürn;

Vastustajana Tartu Linnavalitsus, esindajad Leida-Elli

Vavrenjuk ja Heldur Ratassepp

Resolutsioon

Jätta X.X`i kaebus Tartu Linnavalitsuse korralduse nr.

35/11.01.2005 „Projekteerimistingimuste määramine“ p. 1.2 ja

Tartu Linnavalitsuse 07.04.2005 korralduse nr. 497 vaide

läbivaatamise kohta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud

kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest, so 30.09.2005

Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul

esitatakse apellatsioonikaebus.

Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30

päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

X.X on esitanud kaebuse ll.01.2005 korralduse nr. 35 „Projekteerimistingimuste määramine“ p.

1.2 ja 07.04.2005 korralduse nr. 497vaide läbivaatamise peale.

Tartu Linnavalitsus on andnud korralduse nr. 35 11.01.2005, mille p. 1.2 kohaselt on määratud

projekteerimistingimused ehitusprojektide koostamiseks vastavalt lisale ning korralduse p.1.2 on

määratud ehitustingimused X.X üksikelamu laienduseks. Korralduse aluseks on võetud Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p. 2, ehitusseaduse § 19 lg 1 ja lg 3 ja Tartu linna

ehitusmääruse § 23 lg 1.

Vastavalt vaidlustatud korralduse lisale on projekteerimistingimused ära toodud X.X

üksikelamu laienduseks, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada.

Kaebaja vaidlustab ning taotleb tühistada alljärgnevad projekteerimistingimused ning kohustab

linnavalitsusel asja uuesti läbi vaadata järgnevate punktide osas:

Hoonete arv krundil: kuni 2

3.3.

3.6. Hoone lubatud suurim kõrgus: kuni 7,5 m alates soklijoonest;

3.10 Katusekatte materjal: vaba, tuldtõkestav;

3.11 Räästajoone kõrgus: kuni 2,8 m soklijoonest;

3.12 Välisviimistlus: vaba, kvaliteetmaterjalid;

3.14 Teed, platsid ja juurdepääsud: kõvakate

3.16 Parkimine: lahendada oma krundil;

3.20 Välisvalgustus: tagada hoone sissepääsu ja numbrimärgi valgustused;

5.3 Ehitusprojekti alusplaanina kasutada litsentseeritud maamõõtja poolt koostatud tõest

tehnovõrkudega digitaalset geodeetilist krundi plaani täpsusega M 1:500 või 1:1000, mis on

registreeritud Tartu Linnavalitsus linnaplaneerimis- ja maakorralduse osakonnas;

6. Kooskõlastuste võtmine: Linnaarhitekt – arhitektuurne osa eskiisistaadiumis, naaberkruntide

omanikelt ja Tartumaa Päästeteenistusest.

Nimetatud projekteerimistingimuste punktide osas taotleb kaebaja projekteerimistingimuste

tühistamist ning samas taotleb tühistada ka vaideotsus – so. Tartu Linnavalitsuse korraldus nr.

497 /07.04.2005 „Vaide läbivaatamine Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr. 35

„Projekteerimistingimuste määramine“ p. 1.2 peale. Nimetatud korraldusega on muudetud

korralduse nr. 35 p.1.2 lisas p. 3.6 osas ning on sätestatud järgnevalt: Hoone lubatud suurim

kõrgus: kuni 8,0 m alates soklijoonest. Ülejäänud osas on jäetud vaie rahuldamata.

Kaebajale on jäänud arusaamatuks, kust tulevad piirangud ning millise õigusakti alusel. Kaebaja

on seisukohal, et väljastatud projekteerimistingimused rikuvad kaebaja kui elamuomaniku õigust

ehitada sobiva suurusega ja kehtivate ehitusnormidega maja. Kaebaja on kohtuistungil võrdluseks

toonud 1997.a. taotletud projekteerimistingimused samale kinnistule.

Kaebaja palub kaebus rahuldada ning välja mõista kohtukulud. Kohtuistungil esitab kaebaja

esindaja kohtukulude nimekirja summas kr. 5438.- .

Vastustaja esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohalt on kaebaja

ekslikult leidnud, et kinnistu omanik saab ehitada elamut ilma igasuguse piiranguta.

Projekteerimistingimused üksikelamu X.X laienduseks on määratud lähtudes Vana-Ihaste

üldplaneeringust, ehitusseaduse § 19 lg 3, Tartu linna ehitusmääruse § 23 sätetest. Kaebuse

esitaja ei ole taotluses väljendanud oma tahet ja soovi X.X üksikelamu muude ehituslike ja

arhitektuursete tingimuste osas ning on jätnud otsustamise tingimuste konkretiseerimise osas

linnavalitsusele. Samas ei ole esitanud kaebaja ka vaides linnavalitsusele täiendavaid konkreetseid

ehituslikke ja arhitektuurseid taotlusi laiendatava ehitise kohta määratud projekteerimistingimuste

muutmiseks.

Kohtu seisukohad:

Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

Asja materjalide kohaselt on kaebuse esitaja 15.12.2004 teinud taotluse projekteerimistingimuste

kohta aadressil X.X Taotlus on esitatud elamu lamekatuse asendamiseks viilkatusega ja ehitise

aluse pinna laiendamise kohta. Ära on märgitud ka , et eelmised projekteerimistingimused on

väljastatud 28.08.1997. Kohus peab märkima, et projekteerimistingimused LP-178-97 on

väljastatud kehtivusega 2 aastat, so kehtivusega kuni 29.08.1999.a. Tartu Linnavalitsuse

11.01.2005 korralduse nr. 35 „Projekteerimistingimuste määramine“ p. 1.2 otsustati määrata

projekteerimistingimused X.X üksikelamu laienduseks. Projekteerimistingimused kirjaga nr. 7-

1.3/PTH -04-450 on väljastatud allkirja vastu X.X arhitektuuri ja ehituse osakonnas 17.01.2005.

Vaide läbivaatamisel nimetatud korralduse peale on muudetud 07.04.2005 korraldusega 497 p.3.6

osas ning loetud hoone lubatud suurimaks kõrguseks kuni 8,0 m alates soklijoonest.

Ülejäänud osas jäeti vaie rahuldamata.

Ehitusseaduse § 19 sätestab ehitusprojekti koostamise lähteandmed, mille lg 3 kohaselt on

projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele

kohaliku omavalitsuse korraldusega ning projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse

üldplaneeringust selle olemasolul. Antud juhul on kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering 1988.a.

ning sellest lähtuvalt on antud välja projekteerimistingimused. Varasemalt so l997.a. (tl. 15) välja

antud projekteerimistingimused LP-178-97, mille alusel jäi projekt koostamata ja ehitustööd

teostamata, kaebaja väidete kohaselt majanduslikel põhjustel, ei oma käesolevas asjas tähtsust,

kuna projekteerimistingimused LP-178-97 on kehtivuse kaotanud 29.08.1999.a. Üldplaneeringut

ei ole vaidlustatud.

Vana-Ihaste üldplaneeringu seletuskirja p. 3.2.2 kohaselt suvilaühistute planeerimisel on

arvestatud madalate , väikese ehitusaluse pinnaga hoonetega ning ette on nähtud kitsad, napilt 20

meetri laiused krundid. Kuna väikeelamute gabariidid ületavad tunduvalt olemasolevate aiamajade

omi, on üldplaneeringus elamukvartalid tähistatud erinevate indeksitega. X.X väikeelamu asub

elamukvartalis, mis on tähistatud EV-l indeksiga, kus krundid on liiga kitsad suurte elamute

ehitamiseks, mistõttu on ette nähtud piirangud. Tuletõrje ja insolatsiooninormide tagamiseks on

siin soovituslikuks peetud paaris- või ridamajade ehitust, et tagada üksteisele mitte liiga ligidale

majade ehituse. Elamute maksimaalseks korruselisuseks on peetud l,5 korrust, krundi täisehituse

protsent ei tohiks olla üle 20%.

Vastavalt Tartu Linnavolikogu määrusega 19.06.2003 nr. 33 on kehtestatud Tartu linna

ehitusmäärus, mille § 23 lg 3 sätestab , mis tuleb projekteerimistingimustega kindlaks määrata.

Nimetatud nõuded sisaldavad:

ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;

1)

lubatav hoonete suurim ehitusalane pindala;

2)

katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;

3)

hoone suurim lubatud kõrgus;

4)

ehitise kasutamise otstarve;

5)

rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad;

6)

fassaadi- ja katusematerjalid;

7)

muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;

8)

piirete iseloom, materjal ja kõrgus;

9)

haljastus- ja heakorranõuded;

10)

ehitusjäätmete käitlemine;

11)

isikuid, kellega projekt tuleb kooskõlastada;

12)

keskkonnamõju hindamise vajadus.

13)

Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 1375 15.07.2004 on kehtestatud projekteerimistingimuste

määramise vorm, mis antakse täitmiseks projekteerimistingimuste taotlejale.

Antud juhul on projekteerimistingimuste taotleja märkinud lühikirjeldusena : elamu lamekatuse

asendamine viilkatusega, ehitise aluse pinna laiendamine ning viidanud ka eelmisele kehtetule

projekteerimistingimustele LP-178-97 28.08.1997. Kohus on seisukohal, et nii lamekatuse

asendamist viilkatusega kui ka ehitise aluse pinna laiendamise taotluse saab lahendada kehtestatud

projekteerimistingimuste PTH-04-450 abil. Projekteerimistingimused hoone projekteerimiseks nr.

PTH-04-450 p. 3.2 alusel on suurimaks ehitusaluseks pindalaks 158 m2 ja p.3.7 näeb ette

katusena viilkatuse, nimetatud punkte pole ka kaebaja vaidlustanud. Kohtuistungil on kaebajale

nii kohtu poolt kui ka vastustaja poolt tehtud ettepanek täpsustada oma taotlust ning vastustaja

pool nõustus asja uuesti vastavalt uuele taotlusele läbi vaatama kohtuväliselt, kuid kaebaja keeldus

sellest ning jäi oma esialgse seisukoha juurde. Samas on vaidemenetluse käigus palutud kaebajal

esitada konkreetseid ehituslikke ja arhitektuurseid taotlusi laiendatava ehitise kohta, mille alusel

oleks saanud linnavalitsus teha vaideotsuse, kuid kaebaja pole oma taotlust täpsustanud.

Kooskõlastuste nõuded tulenevad Tartu linna ehitusmääruse projekteerimistingimuste määramise

nõuetest ning tulenevalt Päästeseaduse § 21 lg 9 kohaselt tuleb võtta kooskõlastus

Päästeteenistuselt ehitusloa või ehitise kasutusloa taotlemisel, et ehitisel oleks tagatud

tuleohutusnõuded ning kooskõlastus naabritelt tuleb võtta hea haldustava kohaselt , et tulevane

ehitis ei rikuks 3. isikute õigusi. Nimetatud nõuded kehtestatakse hilisemalt ehitusprojektil, mille

saab kaebaja tellida lähtudes projekteerimistingimustest, mis on ehitusprojekti koostamisel

lähteandmeteks. Projekteerimistingimuste regulatsioonist tuleb lähtuda, kuid lõplik lahendus

tuuakse välja ehitusprojektis, seega on projekteerimistingimuste kehtestamine eelhaldusakt,

millega ei ole kõik nõuded täpselt määratletud.

Eeltoodu alusel, lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kohtukulud poolte kanda, Vastavalt HKMS § 93

lg 1 kohaselt mõistetakse kohtukulud välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti.

Kohtunik

Mare Priks