3-05-239/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsembril 2005.a. Tallinnas Haldusasja number 3-452/2005 Haldusasi I.M.`i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Paide büroo 12.11.2004.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 11491 tühistamise nõudes. RESOLUTSIOON Lõpetada haldusasja menetlus. Vastustajalt ARK-ilt välja mõista kaebaja poolt kantud kohtukulud summas 4010 kr (neli tuhat kümme krooni ). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

Kohtule esitatud kaebuses (11.04.2005.a.) palus kaebaja I.M. tühistada vastustaja ARK Paide büroo 12.11.2004.a. juhtimisõiguse peatamise otsus nr 11491, millega kaebaja juhtimisõigus peatati 24 kuuks.

26.09.2005.a. teatab ARK kohtule, et aluseks võttes kohtupraktikat liiklusseaduse (edaspidi LS) §

413 lg 8 rakendamisel, tunnistas ARK 23.09.2005.a. I.M.`i juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 11491 kehtetuks. Kuna kaebaja poolt on toime pandud rida liiklusalaseid õigusrikkumisi, peatas ARK I.M.`i juhtimisõiguse LS § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks (ARK 23.09.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsus nr 8656). Seoses vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisega, on ära langenud kaebuse alus ning vastustaja palub menetluse haldusasjas nr 3-452/2005 lõpetada. Vastustaja on kohtule edastanud asjas tehtud otsuste originaaldokumendid.

Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 24 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebaja taotleb asja läbivaatamist. Nimetatud juhtumite hulka kuulub ka olukord, kui haldusorgan on tunnistanud haldusakti kehtetuks ning andnud uue haldusakti, millega vähendanud juhtimisõiguse peatamise aega kuuele kuule.

Kohus küsis kaebajalt kirjalikult, kas kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega või taotleb asja läbivaatamist ning kui taotleb, siis millisel põhjusel. Samuti küsis kohus, kas kaebajal on asjas kohtukulusid peale tasutud riigilõivu (60 krooni), mille tasumise kohta on kohtutoimikus tõend. Kaebaja on kohtunõude kätte saanud ning kohtule vastanud, et nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Asjas kantud kohtukuludeks märgib kaebaja riigilõivu 10 krooni, tasu Advokaadibüroo Luberg ja Päts poolt osutatud õigusabi eest 7168,50 krooni (07.04.2005.a. arve nr 078t) ja 3540 krooni (11.05.2005.a. arve nr 114t) ning palub nimetatud kulud vastustajalt välja mõista.

20.10.2005.a. vastuses vaidleb vastustaja õigusabikuludele vastu, märkides, et asjas kuulub väljamõistmisele üksnes kaebaja poolt kantud vajalik ja põhjendatud õigusabikulu. OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts arve nr 078t ja 114t on puudulikud ja ei anna sõnaselget informatsiooni teenuse osutamise ulatusest. Puudub asjas osutatud õigusabi tunni hind ning abi tundide arv, samuti pole näha milliseid teenuseid on osutatud nii ülisuure summa eest. Puudub ka kinnitus arve tasumise kohta kaebuse esitaja poolt. Nimetatud puuduste tõttu palub kaebaja jätta kohtul õigusabikulu väljamõistmata. Kui kohus leiab, et esitatud arved on põhjendatud, siis palub kaebaja vähendada põhjendamatult suuri õigusabikulusid. Lisaks on vastustaja märkinud, et vaidlust ei ole olnud selles, kas kaebaja on rikkumised toime pannud ning asjas ei ole toimunud ühtegi istungit. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja valis oma esindajaks ühe kallimate hindadega õigusbüroo, siis tuleb tal vastavalt sellele ka ise oma kulud kanda.

09.11.2005.a. vastuses märgib kaebaja, et mõlemas kohtule esitatud arves sisaldub selge viide osutatavale teenusele. Arve nr 078t selgitustest tulenevalt on õigusteenuse sisuks kaebuse koostamine kaevatud haldusakti vaidlustamiseks. 6-leheküljelise kaebuse ja 3-leheküljelise esialgse õiguskaitse taotluse eest 7168, 50 kroonine arve on Tallinna keskmist õigusabi hinda arvestades enam kui tagasihoidlik. Arve 114t selgitustes on otsene viide haldusasjale nr 3-452/05. Arve on koostatud 3,5-leheküljelise 10.05.2005.a. vastuse eest ARK`i 25.04.2005.a. taotlusele, avalduse võltsituse kohta ning käekirjaekspertiisi taotluse kohta. Tegu on keerukate protsessitoimingutega, mistõttu ei saa arvet summas 3540 krooni pidada ülemääraseks. Õigusabikulu tasumine asjas on tõendatud. Kaebaja leiab, et vastavat kinnitust ei ole kohtukulude väljamõistmise taotluses kulude tõendamisel tarvis. Arve loob iseseisva kohustuse ja kulude tõendamiseks piisabki vaid arvest. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kohtukulu taotluses märgitud ulatuses (10 718, 50 krooni).

Kohus tegi päringu OÜ AB Luberg ja Päts ja palus kinnitust, kas I.M. on tasunud arve nr 078t ja 114t alusel. Büroo väljastas 02.11.05.a. tõendi kohtukulude tasumise kohta ja lisas arved ( büroo kaaskirjas märgitud ekslikult kaks korda ühe ja sama arve lisamine, tlk 119 on esitatud siiski kaks erinevat arvet). Tasumine arvete alusel toimus büroo arvelduskontole 14.04.05.a. ja 16.05.05.a. 12.12.05.a. on ARK jäänud seisukohale, et kaebaja on valinud teenuse osutamiseks ühe kallimate hindadega õigusbüroo ja vastavalt tuleb tal kantud kulud kanda. ARK jääb seisukohale, et õigusabikulud arvestades tehtud tööd, asja raskust ja laadi, on põhjendamatult suured ning seetõttu jääb ARK seniesitatu juurde.

HKMS § 93 lg 2 kohaselt kaebuse esitaja kasuks mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et kaevatud haldusakt on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud. Kohus saab välja mõista üksnes asjas kantud põhjendatud ja vajalikud kohtukulud. Selleks tuleb esitatud kuludokumentides esitada kogu informatsioon osutatud õigusabist, et kohtul oleks ülevaade otsustamaks, millises vormis abi millises ulatuses oli põhjendatud ja vajalik.

Arvel kajastatud töö toimiku materjalidest nähtub järgnevalt: 1) halduskaebuse koostamine – summa 6 000 kr; õigusteenuskulud 75 kr; Kaebus on esitatud 6 lehel. Kaebus oli esitatud 11.04.05.a., so ajal, mil Riigikohtu seisukohad

Liiklusseaduse põhiseaduslikkuses olid leidnud lahenduse üldkogu otsuses 28.04.04.a. nr 3-3-1-69-03 ja LS § 41.3 lg 8 kohaldamiseks antud Tartu Ringkonnakohtu otsuses 22.06.04.a. nr 2-3-105/04 vastav selgitus. Neid lahendeid on kaebuse koostamisel tsiteeritud ja kasutatud, vastav materjal lisatud. 08.04.05.a. oli esitatud õiguskaitse taotlus

3 lehel ( tlk 26-28). , mille seisukohad tuginevad olemasolevale kohtupraktikale. 2) ARK püstitas küsimuse kaebuse tähtaja suhtes ja leidis, et 12.11.04.a. oli ta tähtkirjaga saatnud kaevatava otsuse ja see on vastu võetud kaebaja poolt 15.11.04.a., seega on kaebus esitatud hilinemisega. ARK sai ka piirkondlikult postkontorilt kinnituse, et I.M. on tähtkirja kätte saanud 15.11.04.a. Kuna kaebaja asus väitma, et ta ei ole otsust saanud, siis koostas ta sellekohase vastuse 11.05.05.a. 3- lehel (tlk 57- 60). Kaebaja on esitanud pretensioonid, et ARK tugineb võltsitud dokumentidele. Lisaks leidis ta , et on vajalik teha käekirja ekspertiis. Kohus kontrollis asjassepuutuvaid materjale. Uuesti on kohtule esitanud kaebaja vastuse 10.10.05.a. (tlk 103-104), milles teatab soovist lõpetada menetlus ja esitab kohtukulu hüvitamise nõude. 09.11.05.a. esitab I.M. vastuse ARK-i seisukohas kohtukulude taotluses, milles ei ole lisatud olulist uut teavet osutatud õigusabi arvetes sisalduva kohta (tlk 113- 115).

Võrreldes arvetele märgitud teostatud tööde aegu, tuleb lugeda advokaadibüroo arvete alusel teostatud ja tasutud töödeks ajavahemikus 07.04.2005.a.- 11.05.05.a. koostatud ja esitatud töid. Kohus hindab nende teostatud tööde mahtu ja keerukust. Kohtuistungeid asjas ei toimunud. Kaebuse esitaja ei esitanud kaebuse muudatust seotult uue otsuse tegemisega, millest nähtub, et kaebaja juhtimisõigus kuulub peatamisele 23.09.05.a. otsuse alusel LS § 74.22 lg 4 järgi kuueks kuuks (tlk 100). Kohtuasi ei ole materjalimahukas. Kasutada oli kohtupraktika, mis on leidnud ulatuslikku kasutamist. Ekspertiisitaotlus on ennatlik ja äärmuslik taotlus, arvestades, et asjas olid kasutamata muud võimalikud odavamad ja loogilisemad viisid, et saada vajalik teave.

Arvestades vaidluse keerukust ning asjas toimunud kohtumenetluse kestvust ja mahukust, saab põhjendatuks ja vajalikuks kuluks pidada 4000 krooni. Seega otsustab kohus HKMS § 87 lg-st 2, et põhjendatud on ARK`lt kaebuse esitaja kasuks välja mõista kohtukulud summas 4010 krooni (õigusabikulu 4000 krooni ning riigilõiv 10 krooni). Selline summa on ka kooskõlas kohtupraktikaga sarnastes asjades, mil õigusabi osutamise ajaks olid olemas kohtupraktikas arvestatavad ja kohtute poolt väljatöötatud seisukohad, mida õigusnõustajad said kasutada ja mis oluliselt vähendas nõustaja vaeva. Ülejäänud tasutud summa jätta kaebaja kanda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb asjas menetlus määrusega lõpetada. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (HKMS § 24 lg 2) ehk samal alusel ning sama vaidluse esemega kaebusega. Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada erikaebus (HKMS § 24 lg 3).

Kohus märgib, et kaebusele lisatud maksekorraldusest nähtub, et kaebaja on käesolevas haldusasjas tasunud riigilõivu rohkem (60 krooni), kuid tasuda oleks tulnud 10 krooni. Kohus märgib, et HKMS § 84 lg 2 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel rohkem tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastamisega tegeleb Kohtute Raamatupidamisekeskus, kelle poole tuleks kaebajal vastavasisulise avaldusega pöörduda.

Karin Kalmiste Kohtunik