3-05-149/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

04 .juuli 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-291/2005 Haldusasi AS G. kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 11.jaanuari 2005.a. korralduse nr 12-2.1/694 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 15.juuni 2005.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS G. volitatud esindaja Margus Lentsisus,vastustaja Maksuja Tolliameti volitatud esindaja Tanel Molok RESOLUTSIOON Jätta AS G. kaebus rahuldamata ( HKMS § 26 lg

1 p 6) ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda ( HKMS § 92 lg 1 ).

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik ( HKMS § 31 lg 4 ja lg 5).

ASJAOLUD

Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet ( TJIMA) alustas 01.08.2001.a. ettekirjutusega nr 4.2-01.1/2305 revisjoni AS-s G., mille käigus kontrolliti maksukohustuslase käibemaksu ja tulumaksu arvestamise õigsust perioodidel 1997- 1999.a. ja sotsiaalmaksu arvestamise õigsust perioodil 1998-1999.a. 07.04.2003.a. koostas TJIMA AS-le G. revisjoniakti nr 4.2-03/585, mille kohaselt rikkus AS G. tulumaksuseaduse § 3 lg 2 nõudeid. Kokku arvestati AS-le G. täiendavalt tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 1 573 693 krooni. 25.06.2003.a. tegi TJIMA AS-le G. maksuotsuse nr 4.2-01.1/13051 tasumisele kuuluva maksusumma määramise kohta. Otsusega määrati AS-le G. 1997.a., 1998.a. ja 1999.a. eest täiendavalt tasumisele tulumaksu summas 1 573 693 krooni ja intresse perioodi 01.07.2002 – 18.06.2003.a. eest summas 333 308 krooni. Kokku määrati AS- le G. juurde maksusumma 1 907 001 krooni. 25.07.2003.a. esitas AS G. maksuotsusele vaide, taotledes 25.06.2003.a. otsuse täies ulatuses kehtetuks tunnistamist ja otsuse täitmise peatamist. Maksuameti 12.09.2003.a. vaideotsusega nr 400 tunnistati TJIMA 25.06.2003.a. maksuotsus nr 4.2-01.1/13051 kehtetuks ja asja materjalid saadeti TJIMA-le uue otsuse tegemiseks tagasi. Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 02.11.2004.a. korraldusega nr 12- 2.1/14242 teatati AS-le G., et Maksuja Tolliamet jätkab 05.11.2004.revisjoni, mis hõlmab tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli ajavahemikul 01.01.1997

– 31.12.1999.a. Revisjoni läbiviimise lõpetamine oli korralduse kohaselt planeeritud 31.03.2005.a. Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 02.11.2004.a. korraldusele nr 12-2.1/14242 esitas AS G. 10.11.2004.a. vaide, milles taotles nimetatud korralduse täies ulatuses peatamist, enne korralduse täitmise peatamist revisjoni mittejätkamist ja sama korralduse kehtetuks tunnistamist täies ulatuses. Maksuja Tolliameti 26.11.2004.a. otsusega nr 266 vaadati läbi vaides sisalduv taotlus korralduse täitmise peatamise nõudes ja jäeti taotlus rahuldamata. 09.12.2004.a. esitas AS G. halduskohtule kaebuse, milles taotles otsuse nr 266 täies ulatuses tühistamist ja Maksuja Tolliameti kohustamist anda välja otsus, millega lõpetada AS G. suhtes 01.08.2001.a. alustatud maksurevisjon ( haldusasi nr 3- 2614/04). Maksuja Tolliameti 13.12.2004.a. vaideotsusega nr 282-2 jäeti rahuldamata 10.11.2004.a. vaie Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 02.11.2004.a. korralduse nr 12-2.1/14242 kehtetuks tunnistamiseks. 05.01.2005.a. esitas AS G. kohtule täiendavalt nõude tühistada vaideotsus nr 282-2 täies ulatuses. 11.01.2005.a. andis Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus korralduse nr 12- 2.1/694, millega kohustas AS-i G. teatama, kellele ta vahendas korralduse lisas toodud reklaamiteenuseid. 24.01.2005.a. esitas AS G. Maksuja Tolliametile vaide Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus korraldusele nr 12-2.1/694 , taotledes korralduse täitmise peatamist ja täies ulatuses kehtetuks tunnistamist. Maksuja Tolliameti 10.02.2005.a. otsusega nr 55 jäeti AS G. vaides siadlunud taotlus Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus korralduse nr 12-2.1/694 täitmise peatamiseks rahuldamata. Maksuja Tolliameti 04.03.2005.a. vaideotsusega nr 26-2 jäeti AS G. vaides sisaldunud taotlus Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus korralduse nr 12-2.1/694 täies ulatuses kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

KAEBUSE MOTIIVID

Raamatupidamise seaduse ( RPS) § 12 lg 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 58 alusel puudub AS-l G. kohustus säilitada raamatupidamise algdokumente ja lepinguid varasema perioodi osas kui 1998.a. majandusaasta. Täiendavat kohustust või raamatupidamise algdokumendi säilitamise tähtaja pikenemist ei näe ette ükski teine õigusakt, sh maksukorralduse seadus. Seetõttu on põhjendamatu vaideotsuses toodud seisukoht, kus nõustutakse kaebaja seisukohaga, et esitamisele saavad kuuluda üksnes dokumendid, mille säilitamine on RPS § 12 alusel kohustuslik, kuid samas asutakse vastuolulisele arvamusele, mille kohaselt on maksuhalduril õigus küsida dokumente , mis on vanemad kui 7 aastat ja selgitatakse, et dokumentide säilitamise tähtaja möödumine ei too kaasa dokumentide automaatset hävimist ning tavaliselt on dokumentide esitamine võimalik ka siis, kui nende säilitamine enam kohustuslik ei ole. Maksuhalduril puudub õigus kohustada isikut esitama dokumente varasema perioodi kohta kui seitse aastat. Revisjoni läbiviimise ja maksusumma määramise seisukohast ei oma nimetatud dokumentide hilisem saatus mingit tähendust. Iga isiku suhtes kehtestatud kohustus, sh dokumentide säilitamise kohustus omab isiku suhtes koormavat iseloomu.Viimane väljendub arhiveerimise ja pikajalise säilitamisega kaasnevates kulutustes nii ruumide leidmise kui dokumentide säilimise seisukohast nõutavate klimaatiliste tingimuste tagamisega. Seetõttu on igati põhjendatud, et peale kohustusliku säilitamistähtaja möödumist utiliseeritakse sälilitamisele mittekuuluv dokumentatsioon ning neid ei ole võimalik maksuhaldurile esitada. MKS § 98 lg 1 alusel sätestatud maksusumma kuueaastane tähtaeg ja RPS § 12 lg 1 ja

2 ning MKS § 58 alusel sätestatud seitsmeaastane tähtaeg on ajaliselt piisavalt pikk aeg , tagamaks maksuhaldurile kõigi säilitamiskohustusega kaetud dokumentidega tutvumiseks. Viidatud MKS sätet aluseks võttes ei annaks pikema säilitusperioodi määramine tulemit ja oleks ebamõistlikult koormav. Eespooltoodud põhjenduste kohaselt on korraldus vastuolus seadusega ning sisuliselt ei ole seda täies mahus võimalik täita, kuna nõutavaid dokumente ei eksisteeri.Vaideotsusest nähtuvalt on maksuhaldur seisukohal, et kui teabe andmiseks vajalikke dokumente ei ole, olnuks korrektne sellest maksuhaldurit teavitada, selle asemel maksukohustuslane vaidlustas korralduse. Viidatud korralduses on kaebajat hoiatatud korralduses sisalduva kohustuse mittetäitmise korral MKS § 67 lg 1 alusel sunnirahaga. Seega oli tegemist sunniraha hoiatusega MKS § 136 mõttes. Maksuja Tolliameti seisukoht, et maksuhaldur ei ole kaebaja õigusi korralduses sunniraha rakendamise hoiatuse esitamisega kahjustanud, on ebaseaduslik. Sunniraha kohaldamise hoiatust aluseks võttes puudus AS-l G. ilma sunniraha määramise sanktsioonist vabanemiseta võimalus korralduse täies mahus täitmiseks. Vaidlustatud korraldust ei ole võimalik muuta korralduses näidatud maksuhalduri ametnikule suuliselt haldusakti ebaseaduslikkuse selgitamise kaudu ja vaideotsuses toodud seisukoht on väär. Haldusakti tühistamiseks ja muutmiseks on HMS-s ja MKS-s ette nähtud kindel protseduuriline kord, kaebuse esitajal oli võimalus ebaseadusliku korralduse tühistamiseks kas vaide või halduskohtule kaebuse esitamisega. Maksukohustuslase õiguste rikkumise ja temale kulutuste tekitamise motiveeringuks ei tohi olla maksuhalduri ametniku ebakompetentsus. Kaevatav korraldus rikub kaebuse esitaja õigusi. Maksumenetluse raames tuleb muu hulgas arvestada ka Põhiseaduse § 11 sisalduva proportsionaalsuse põhimõttega. Maksuhalduri nõue ülalnimetatud dokumentide esitamiseks ei ole otstarbekas. Ebaseaduslik koraldus rikub õigusrahu põhimõtet ning on ebamõistlik. Korraldus, mis on vastuolus õiguskorras omaksvõetud põhimõtetega, rikub sunniraha ähvardusel kaebuse esitaja õigust keelduda toimingute sooritamiseks ja kulude kandmisest, mille nõudmiseks Põhja maksukeskusel õigus puudub.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tulenevalt MKS § 56 lg 1 on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldrile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohalt tähendust. See, et RPS kohaselt ei ole kaebajal kohustust säilitada dokumente, mis on koostatud enam kui 7 aastat tagasi, ei tähenda, et maksuhalduril ei ole õigust selliseid dokumente küsida. Tavaliselt on võimalik dokumente esitada ka siis, kui nende säilitamine enam kohustuslik ei ole. Kohustavaks normiks, mis annab aluse dokumendinõudeks, on MKS § 56 lg 1. Kaebuse esitaja leiab, et korraldus on ebamõistlikult koormav ja vastuolus õigusriigis omaksvõetud põhimõtetega.

MKS § 73 lg 1 kohaselt on revisjoni eesmärgiks selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaoludkorraldusega nõutav teave on maksuhaldurile vajalik MKS § 10 lg 2 p 1 toodud ülesannete täitmiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Perioodi 1997-99 maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kindlakstegemiseks on vaja uurida ka eelmiste perioodide tehinguid ja dokumente, kuna need võivad mõjutada revideeritava perioodi maksukohustust. Seetõttu on vastustaja nõudnud dokumentide esitamist, mis otseselt kontrollitaval perioodil koostatud ei ole, kuid võivad asja otsustamisel omada tähendust.

Vastustaja leiab, et nõue on seaduslik ja põhjendatud. Sunniraha instituudi lahtiseletamine oli vajalik kaebaja väära seisukoha tõttu, et temale tehti trahvihoiatus. Vaideotsuses selgitati kaebajale sunniraha olemust ja seda, mis eesmärkidel sunniraha rakendatakse, kuna vaidest järelduvalt ei teinud kaebaja vahet sunniraha hoiatusel ja trahvihoiatusel. Põhja maksukeskus ei ole korraldusega teinud trahvihoiatusega ebaseaduslikku ning meelevaldset nõuet . Korralduses toodud hoiatus korralduse täitmatajätmisel sunniraha rakendamise kohta ei ole käsitletav trahviähvardusena.Ka asendustäitmise ja sunniraha seaduse seletuskirja kohaselt ei ole sunnivahendi rakendamise eesmärgiks isiku karistamine, vaid pigem on tegemist karistusliku iseloomuta mõjutusvahendiga, mis peaks sundima isikut teatud tegu toime panema või toimepanemisest hoiduma.Trahv on karistusliku iseloomuga ja selle kohaldamine on võimalik seaduses sätestatud teokoosseisu ilmnemisel, olenemata sellest, kas isik hiljem oma kohustuse täitis või mitte.Seetõttu on võimalik ka trahvi ja sunnivahendi üheaegne rakendamine ilma Põhiseaduse § 23 sisalduva sama asja eest korduva karistamise põhimõtte rikkumiseta.

Seega sunnniraha eesmärgiks ei ole maksukohustuslase karistamine korralduse täitmatajätmise eest, vaid tegemist on mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on tagada korralduse täitmine. Kui kaebajal ei ole säilinud korraduses nõutava teabe andmiseks vajalikke dokumente, siis oleks olnud korrektne sellest asjaolust maksuhaldurit teavitada. Kui kaebaja valduses ei ole korralduses nõutud teavet ega dokumente, puudub maksuhalduril alus sunniraha rakendamiseks, sest see ei täidaks oma eesmärki. MKS § 67 lg 1 tulenevalt otsustab maksuhaldur igal konkreetsel üksikjuhtumil sunniraha rakendamise, kaaludes kõiki asjaolusid.

Maksuhaldur on selgitanud kaebuse esitajale tema õigusi ja kohustusi , kaasaaitamiskohustuse täitmisel oleks saanud käesolevat vaidlust ära hoida. Kaebuse esitaja on otsustanud vaidlustada kõik maksuhalduri haldusaktid, oodates maksusummade määramise aegumistähtaja saabumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 7 kohaselt vaatab kohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Eespooltoodust tuleneb halduskohtu kohustus kaebuse tõlgendamiseks. AS G. poolt kohtule 10.03.2005.a. esitatud kaebuse ja taotluse kohaselt on kaebus esitatud Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 11.01.2005.a. korralduse nr 12-2.1/694 tühistamise nõudes. Vaidemenetluse läbimisel tuleb kohtusse kaebuse esitamisel haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud, lähtuda MKS § 151 ja HKMS § 9 lg 3 sätestatust. Viimatinimetatud sätte kohaselt kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Käesoleval juhul on Maksuja Tolliameti 04.03.2005.a. vaideotsusega nr 26-2 jäetud rahuldamata vaie Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 11.01.2005.a. korraldusele nr 12-2.1/694, milles AS

G. taotles nimetatud korralduse kehtetuks tunnistamist täies ulatuses. Kohus on selle asjaolu tuvastanud kaebuse menetlusse võtmise määruses, kaebuse esitaja ei ole kohtu järeldust korrigeerinud. Kohtule esitatud kaebuses on lisaks kaebuse taotlusele kaebaja selgitanud, et kohtusse pöördumise aluseks on MKS § 151 sätestatud maksukohustuslase, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse ning et kaebuse esitaja taotleb Maksuja Tolliameti 11.01.2005.a. korralduse tühistamist, milline taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata. MKS § 151 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Kaebuse võib esitada muu hulgas: 1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Eeltoodust järelduvalt on vaidemenetluse läbimisel kaebajal õigus vaidlustada nn esialgne haldusakt ,mille kehtetuks tunnistamist ta rahuldamata jäetud vaidega taotles või vaideotsus , kusjuures vaideotsus iseenesest saab olla kaebaja õigusi rikkuvaks ning MKS sätteist tulenevalt vaideotsuse peale kaebuse esitamine põhjendatud juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ka HKMS § 7 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esemeks Maksuja Tolliameti 04.03.2005.a. vaideotsus nr 26-2, mistõttu kohus ei käsitle kaebaja väiteid seonduvalt nimetatud otsuse õigusvastasusega .

2. MKS § 10 lg 2 p 1 tulenevalt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning järgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras . MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki antud asjas tähendust omavaid, sealjuures nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavaid asjaolusid. Revisjoni kui üldkontrolli eesmärgiks on MKS § 73 lg 1 kohaselt maksuhalduril põhjaliku ülevaate saavutamine kontrollitava maksukohustusega seotud asjaoludest .Revisjoni käigus on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandustegevusega seotud dokumente, kaupu, materjale, teenuseid ja vara. MKS § 11 lg 2 sätestatud maksumenetluse uurimisprintsiibist tulenevalt ei ole maksuhaldur seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega, vaid tal on õigus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingu sooritamise vajadus, toimingu liik ja ulatus, samuti milliseid tõendeid peab maksuhaldur vajalikuks koguda. Kuna uurimispõhimõtte kohaselt on maksuhalduril kohustus maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, on maksuhalduril kohustus maksustamisel arvesse võtta ka neid maksukohustust vähendavaid asjaolusid, mis ta on kindlaks teinud omal initsiatiivil. Maksumenetluses uurimisprintsiibi järgimise ja tõendite kogumis hindamise olulisust on Riigikohus rõhutanud mitmetes kohtulahendites ( näit.3-3-1-40-02, 3-3-1-26-02). Maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja seega maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril MKS § 60 lg 1 tulenevalt õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet. MKS § 61 lg 2 sätestab põhimõtte, et maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks tuleb kõigepealt nõuda teavet maksukohustuslaselt endalt ja alles siis võib pöörduda teabe saamiseks kolmandate isikute poole. Ülaltoodud sätteist tulenevalt oli maksuhaldur õigustatud pöörduma maksukohustuslase poole maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks teabe saamiseks ja maksukohustuslase poolt kaasaaitamiskohustuse täitmise võimaldamiseks.

3. MKS § 58 kohaselt kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saatmisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1.jaanuarist arvates. Raamatupidamise dokumentide 7-aastane säilitamise kohustus tuleneb ka RPS § 12. Eespooltoodud sätete koosmõjust MKS § 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtajaga ei saa järeldada konkreetses maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel maksuhaldurile piiride seadmist.

Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 02.11.2004.a. korraldusega on kaebuse esitajale teatatud revisjoni jätkumisest, mis hõlmab tulumaksu arvestamise ja tasumise õiguse kontrolli ajavahemikul 01.01.1997 kuni 31.12.1999. Vaidlustatud korraldusega nõutav teave, sealhulgas dokumentide esitamise nõudmine, mis ei ole koostatud kontrollitaval perioodil , on maksuhalduri selgitusel tingitud sellest, et varasematel perioodidel sõlmitud lepingud, nende lepingute täitmine ja arvete kuludesse kandmine kontrollitavale perioodile eelneval perioodil võivad mõjutada kontrollitava perioodi maksukohustust.

Kaebuse esitaja ei ole seda väidet ümber lükanud.Kontrollitaval perioodil kaebuse esitaja tulumaksukohustuse ulatuse kindlakstegemiseks on maksuhalduril MKS § 60 tulenevalt õigus nõuda maksumenetluses tähendust omava asjaolu kindlakstegemiseks teabe esitamist. Korraldusega on nõutud teabe esitamist kontrolliobjektiga seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti ei ole korraldusega esitatud nõue ebaproportsionaalne . Maksumaksja peab arvestama kulude ja tulude tõendamise vajadusega. Vaidlust ei ole selles, et eespoolviidatud seadusesätted kehtestavad dokumentide säilitamise kohustuse, sealhulgas MKS § 58 näeb 7-aastase tähtaja ette minimaalse tähtajana dokumentide säilitamiseks, osundatu ei tähenda aga, et maksuhalduril ei oleks õigus kaebuse esitaja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimise käigus küsida maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks dokumente, mille puhul viidatud sätteist tulenevalt on säilitustähtaeg möödunud.

Maksuhalduri tegevust iseloomustavale uurimisprintsiibile vastab maksukohustuslase kaasamistamiskohustus, sealhulgas kohustus teatada maksuhaldurile kõik maksustamise seisukohalt tähendust omavad asjaolud. Säilitamistähtaja ületamise tõttu maksukohustuslasel

dokumentide puudumine võib mõjutada kaasaaitamiskohustuse ja maksuhalduri uurimisprintsiibist tulenevate kohustuste mahtu , kuid dokumentide säilitamiseks sätestatud tähtajast ei saa teha järeldust, et need dokumendid ei või olla maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel oluliseks teabeks või et sellise teabe maksukohustuslaselt nõudmine on iseenesest õigusvastane. Maksukohustuslane on MKS § 56 kohaselt kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohalt tähendust. Maksuhalduri kaalutlused teabe nõudmiseks korralduses toodud mahus eeldades, et säilitamistähtaja saabudes ei pruugi maksukohustuslane viivitamatult dokumente utiliseerida , on igati põhjendatud. Maksuhaldur ei saa jätta asjas tähendust omavat teavet maksukohustuslaselt küsimata ainuüksi seetõttu, et seadusest ei tulene dokumentide pikaajalise säilitamise kohustust. Siinjuures peab kohus vajalikuks rõhutada , et revisjoni jätkumisest teavitati maksukohustuslast 2004.a., mistõttu kaebuse esitaja oli ka teadlik kontrollimise jätkumisest.Kaebuse esitaja enda huvides oleks olnud dokumentide säilitamine, kuid maksuhaldur ei kohusta vaidlustatud korraldusega kaebuse esitajat kandma ülemääraseid kulutusi dokumentide pikemaajaliseks säilitamiseks. Teabe nõudmise korraldusest on ekslik järeldada kaebuse esitaja ebamõistlikku koormamist .

4.Kohus ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt korraldus on suunatud objektiivselt võimatu kohustuse tekitamisele ning tulnuks maksuhalduri poolt kehtetuks tunnistada, Kohus on eespool toonud põhjendused, mille kohaselt seaduses sätestatud dokumentide säilitamiskohustuse tähtaja möödumine ei tähenda, et maksukohustuslasel ei ole mingil juhul maksuhaldurit huvitavat teavet asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kui kaebuse esitajal nõutavat teavet kogu mahus objektiivsetel põhjustel võimalik esitada ei olnud, oleks kohtu arvates saanud korralduse täitmisena käsitleda ka kaebuse esitaja poolt maksuhalduri informeerimist korralduse täitmise osalisest võimatusest koos vastavate põhjenduste esitamisega. Käesoleval juhul on küsimus selles, kas isikul oli võimalik kogu nõutavat teavet esitada. Kaebuse esitaja ei ole käesoleva ajani maksuhaldurile teatanud, et tal ei ole kogu nõutud teavet võimalik esitada seoses dokumentide säilitustähtaja möödumisel nende hävitamisega. Maksumenetluses nii nagu igas haldusmenetluses tuleb maksuhalduril järgida ka menetluse efektiivsuse printsiipi. Seeõttu kohustus teabe esitamiseks ei ole kaebaja põhjendamatuks koormiseks vaid võimaluseks, kuidas kaebuse esitaja saaks kaitsta oma õigusi ja huve olemasoleva teabe maksuhaldurile esitamise kohustuse täitmisega.

Kaebuse esitaja õigusi sunniraha hoiatuse tegemisega rikutud ei ole. Kohus on eespool leidnud, et maksuhaldur oli õigustatud nõudma teavet maksustamise seisukohal tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS § 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse ( § 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sunniraha eesmärk on sundida selle adressaati kohustust täitma.

Käesoleval juhul on maksuhaldur pannud kaebuse esitajale kohustuse määratud tähtpäevaks teabe esitamiseks. Kaebuse väide, mille kohaselt AS-l G. puudus ilma sunniraha määramise sanktsioonist vabanemiseta võimalus korralduse täies mahus täitmiseks on põhjendamatu. Teabeks on ka korralduse adressaadi poolt maksuhalduri teavitamine säilitamistähtaja möödunud dokumentide esitamise võimatusest. Kaebuse väide sunniraha määramisest põhjusel, et kaebuse esitajal säilitustähtaja möödumise tõttu dokumente ei ole, on ennatlik. Käesoleva korraldusega ei ole kaebuse esitaja suhtes rakendatud sunniraha. Sunniraha rakendab maksuhaldur haldusaktiga, mille vastuvõtmise otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. Maksuhaldur on selgitanud, et kui kaebuse esitaja valduses korraldusega nõutud teavet ega dokumente ei ole, puudub maksuhalduril õigus sunniraha rakendamiseks, kuna see ei täidaks oma eesmärkidokumentide ega teabe esitamist.

Lea Kuuse kohtunik