3-05-102/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12. 2005. a. Tallinnas Haldusasja number 3-207/2005 Haldusasi A.K. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 27.12.04.a. otsuse nr 13119 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 25.11.2005.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Kaebaja A.K. Vastustaja – ARK; esindaja asja arutamisest ei soovinud osa võtta

RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada ARK 27.12.2004.a. otsus nr 13119 osaliselt, s.o osas, millega peatati A.K. mootorsõiduki juhtimise õigus rohkemaks, kui

6 kuuks. Välja mõista A.K. kasuks ARK-ilt riigilõiv 5 krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD ARK 27.12.04.a. otsusega nr 13119 peatati A.K. juhtimisõigus LS § 41 . 3 lg 8 alusel 24 kuuks otsuse tegemisest arvates. ARK volitatud esindaja Tallinna büroo juhataja E.Keel isikus lähtudes

LS § 41 lg 2 ning votes aluseks Põhja PP jõustunud väärteo otsuse 2314 04 032714 06.12.04.a. A.K. karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest LS § 74. 22 lg 2 järgi ning lähtudes kehtivatest karistustest : § 74 .22 lg 2 eest, jõustunud 22.01.03.a. KarS § 26 lg 5 alusel, jõustunud 27.04.03.a. KarS § 26 lg 5 alusel, jõustunud 28.08.03.a. KarS § 26 lg 5 alusel. Haldusasja menetlus oli peatatud kohtumäärusega kuni haldusasja menetluse uuendamiseni . KAEBAJA SEISUKOHAD Otsus tuleb tühistada, kuna selle täitmine takistab teda täitmast tööülesandeid. Kaebuse esitamisel vajas ta juhtimisõigust, et täita tööülesandeid nõutaval viisil ja tasemel. Käesolevalt on ta uues töökohas –Saybolt Eesti AS. Endiselt vajab ta töö tegemiseks juhilubasid. Ta ei oska viidata õiguslikele alustele, mis põhistaksid otsuse mittevastavust seadusele, kuid leiab, et tuleks kohaldada leebemat karistust. Juhtimisõiguse peatamist 24 kuuks tuleks rakendada kõige raskemate liiklusalaste väärtegude korral. Ta lubab edaspidi täita kõiki liiklusseaduse nõudeid. Asja arutamisel jäi kaebaja esitatud tühistamisnõude juurde ja leidis, et nendelt isikutelt, kes vajavad juhilubasid tööülesannete täitmiseks, ei tohiks ära võtta juhtimisõigust. ARK KIRJALIKUD SEISUKOHAD Esindaja kohtuistungile ei ilmunud ja tetas E-postiga, et ta ei soovi asja arutamisest osa võtta, mistõttu kohus arutas asja ilma vastustaja osavõtuta. Kirjalikult esitatud vastuväidetes palub ARK jätta kaebus rahuldamata, sest vaidlustatud otsus on seaduslik ja karistuste õiendi andmetel on isikul kehtivaid rikkumisi LS § 74.22 lg 2 alusel 4 korral. A.K.t karistati 06.01.03.a. (otsus jõustus 22.01.03.a.) LS § 74.22 lg 2 rikkumise eest; 11.04.2003.a. (otsus jõustus 27.04.2003.a. ) LS § 74. 22 lg 2 rikkumise eest; 12.08.2003.a. (otsus jõustus 28.08.2003.a. ) LS § 74.22 lg 2 rikkumise eest; 06.12.2004.a. (otsus jõustus 22.12.2004.a. ) LS § 74. 22 lg 2 rikkumise eest.

KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära kaebaja seisukohad, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja A.K. seisukohaga, et juhtimisõiguse peatamist ei tohiks rakendada nende isikute suhtes, kes töötavad ja vajavad tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust. Ka ei saa kohus “nn leevendada määratud karistust”. ARK otsus on formaalselt küll haldusakt, kuid juhtimisõiguse peatajal ei ole kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise kestuse osas. Juhtimisõiguse peatamise kestus on sätestatud imperatiivselt seadusandja poolt ja seda ei saa muuta ARK –i otsuse tegija, samuti ka mitte kohus. Kohtul ja kohtuvälisel menetlejal oleks see õigus, kui seadusandja annab talle selleks vastava voltituse. Käesolevalt on seadusandja näinud ette, et isiku suhtes, kes rikkus liiklusnõudeid, teatud tingimuste täitumisel, saab piirata juhtimisõigust kestusega, mille määrab seadus.

Kohus leiab aga erinevalt ARK-ist, et A.K.t oleks tulnud karistada LS § 413 lg 4, mitte lg 8 järgi. Kaebaja poolt LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine ei olnud neljas juhtimisõiguse peatamist ette nägev rikkumine LS § 413 lg 8 kohaldamiseks. Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. See tähendab, et LS § 413 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste LS-i või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.

A.K.l on selliseid rikkumisi kolm, mitte neli, nagu ekslikult leidis vastustaja. Karistusregistri õiendi ja Polis andmete (tlk 14-16) kohaselt oli kaebajal vaidlusaluse otsuse tegemise ajal LS § 74.22 lg 2 rikkumisi järgmiselt: 07.12.2002.a rikkumine, otsuse tegemise ajaga 06.01.2003.a. (otsus jõustus 22.01.2003.a. ) 11.04.2003.a. rikkumine, otsuse tegemise ajaga 11.04.2003.a. (otsus jõustus 27.04.2003.a. ) 12.08.2003.a rikkumine, otsuse tegemise ajaga 12.08.2003.a. (otsus jõustus 28.08.2003.a.) 06.12.2004.a. rikkumine, otsuse tegemise ajaga 06.12.2004.a. (otsus jõustus 22.12.2004.a. ) Samasugused andmed on vastustajal POLIS andmetel (tlk 14-16).

ARK otsus tehti 27.12.2004.a. E-postiga on ARK teatanud, et tema kirjalikus vastuses kohtule on ebaõigesti märgitud 4 rikkumisena 12.08.2003.a. rikkumine kaks korda ja arvestati 06.12.2004.a. rikkumist, mis jõustus 22.12.2004.a. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist LS § 7422 lg 2 esmakordse rikkumise korral. Seetõttu ei saa kaebaja poolt 07.12.2002.a. toime pandud LS § 7422 lg 2 rikkumise eest määratud karistust käesoleval juhul arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Kuna kaebajal on kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes LS § 413 lg 4 ja peatada mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

Seejuures ei oma tähtsust, kas kaebaja juhtimisõigus kõigi kolme rikkumise eest tegelikult ka peatati või mitte; oluline on, et seadusandja oli nende rikkumiste eest juhtimisõiguse peatamise ette näinud. Märgitud põhjusel kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tühistada tuleb ARK kaevatud otsus osas, millega peatati A.K. mootorsõiduki juhtimisõigus rohkemaks kui kuueks kuuks. Kuna kaebuse esitaja tasus riigilõivu 10 krooni (tlk 8) kohtukantselei kaudu ja kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, siis tuleb vastustajalt kohtukuludena välja mõista 5.- kr riigilõivu.

Karin Kalmiste kohtunik