3-05-79/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2005, Tallinn Haldusasja number 3-148/2005 Haldusasi H.M. ja V.Õ. kaebused Andmekaitse Inspektsiooni 26.jaanuari 2005 otsuste nr 2.1-2/05/14 ja 2.1-2/05/15 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.mai 2005 Menetlusosalised V.Õ. ja Andmekaitse Inspektsiooni esindaja Marve Tischler RESOLUTSIOON Jätta H.M. ja V.Õ. kaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD Piirivalveameti Põhja Piirivalvepiirkonna infojaoskonna ohvitser K. K.`i poolt alustati 03.11.2003 kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 03914100013 (edaspidi – kriminaalasi). Kriminaalasja menetlemisega tegeles 9-liikmeline Piirivalveameti ametnikest moodustatud uurimisgrupp. Käesolevaks hetkeks on kriminaalasja kohtueelne menetlus lõpule viidud ning kriminaalasja toimik on edastatud Riigiprokuratuuri. 07.01.2005 esitasid kaebajad Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi – AKI) isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi – IKS) §32 alusel kaebused, milles taotlesid järelevalvemenetluse algatamist, Riigiprokuratuurile ja Piirivalveametile ettekirjutuse tegemist ning väärteomenetluse alustamist. Kaebuste sisu seisnes lühidalt selles, et Piirivalveamet ja

Riigiprokuratuur on töötlenud delikaatseid isikuandmeid ilma registreerimise kohustust täitmata. Oma 26.01.2005 vastustega nr 2.1-2/05/14 ja 2.1-2/05/15 jättis AKI peadirektor Urmas Kukk kaebused osaliselt rahuldamata. Kaebused rahuldati osas, millega kaebajad taotlesid järelevalvemenetluse ja väärteomenetluse alustamist Piirivalveameti ja Riigiprokuratuuri suhtes.

KAEBAJATE SEISUKOHAD Vastavalt IKS §4 lg 3 p 7 on kriminaaltoimik kogu mahus käsitletav delikaatsete isikuandmetena. Lisaks sellele sisaldab kriminaaltoimik ka kaebajate eraelulisi isikuandmeid fotode (füüsilisi omadusi väljendavad andmed), pangaväljavõtete (majanduslikud andmed) ja abielutunnistuse andmete (sotsiaalseid suhteid väljendavad andmed) näol. Samuti sisaldab kriminaaltoimik kaebajate eraelulisi isikuandmeid maksuameti tuludeklaratsioonides esitatud teabe näol. Kriminaalasja menetlemisel on Piirivalveameti uurimisgrupp töödelnud kaebajate isikuandmeid. Riigiprokuratuur on samuti töödelnud isikuandmeid – neid korrastanud, säilitanud, muutnud, juurdepääsu võimaldanud, kasutanud, edastanud, ühendanud, sulgenud jne. IKS §24 lg 1 kohaselt on vastutav töötleja kohustatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerima AKI-s. Sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt on delikaatsete isikuandmete töötlemine keelatud, kui see on registreerimata AKI-s. Piirivalveamet ja Riigiprokuratuur ei ole registreerinud delikaatsete isikuandmete töötlemist. IKS §32 kohaselt on andmesubjektil õigus pöörduda AKI poole, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi. IKS §36 lg 2 p 4 kohaselt on AKI-l õigus nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist ning IKS §40 lg 1 kohaselt on AKI-l õigus teha ettekirjutusi ja otsuseid. Kaebuste lahendamisel on AKI jätnud arvestamata asjaoluga, et KrMS §2 p 1 ja 3 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikad Põhiseadus ja muud kriminaalmenetlust sätestavad õigusaktid. IKS kuulub nimetatud muude õigusaktide alla. Isiku põhiõigusi kitsendav on AKI hoiak, et kriminaalmenetluses tuleb lähtuda ainuüksi KrMS-s, prokuratuuriseaduses ja piirivalveseaduses sätestatust ning kõik teised seadused prokuratuuri ja uurimisasutuste kohta ei kehti. Seadusele mittetuginev on AKI otsustus mitte rahuldada taotlusi Riigiprokuratuurile ja Piirivalveametile ettekirjutuse tegemiseks delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamise ja kriminaalasja kriminaaltoimiku kustutamise nõudes. IKS §31 lg 1 sätestab expressis verbis, et vastutav töötleja on kohustatud andmesubjekti nõudmisel lõpetama tema isikuandmete töötlemise ning kustutama kogutud isikuandmed. Kaalutlusõigus õiguste kaitse vahendi valimisel on jäetud andmesubjektile ning AKI ei saa otsustada andmesubjekti eest, millist käitumist valida. Ebaõige on AKI väide, et delikaatsete isikuandmete registreerimiskohustuse rikkumine on sekundaarse tähendusega. IKS §24 lg 4 p 1 sätestab konkreetselt, et delikaatsete isikuandmete töötlemine on keelatud kui nende töötlemine on AKI poolt registreerimata. Kaebajad ei nõustu AKI seisukohaga, et andmesubjekti õigus nõuda andmete kustutamist ja töötlemise lõpetamist ei ole piiramatu ning see on kohane eelkõige tsiviilsuhetes. Sellise käsitlusega on AKI seadnud end kõrgemale seadusest ning võtnud endale vabaduse ühel juhul kohaldada seadust ning teisel juhul mitte. Juhul, kui seadusandja oleks soovinud IKS teatud sätete kohaldamist ainuüksi tsiviilsuhetele, siis oleks see vastavalt ka sätestatud. Kohatud on AKI viited täitevvõimu asutuste suhtes IKS mittekehtimisele täiel määral KrMS §14 valguses. Kaebajatel ja tema kaitsjal on õigus ja võimalus esitada ainult seaduslikke tõendeid kaebajate kaitseks kriminaalmenetluses, aga samas prokuratuur võib kasutada kogu

materjali, mille kogumiseks ja omamiseks tal puudus seaduslik alus. Absurdne on olukord, kus ühed on teistest seaduse ees võrdsemad. Ebaõige on ka AKI seisukoht proportsionaalsusest. Kriminaaltoimiku kustutamine ei sea ohtu riigi huve ega õiguskorra tagamist riigis, sest õiguskaitseorganitel on võimalus, õigus ja kohustus kriminaalmenetlus uuesti läbi viia. Kaebajate eraelu puutumatuse riive on kriminaalasja menetlemisel olnud väga intensiivne ning samas on oluliselt rikutud seaduses ette nähtud korda eraelu puutumatuse riive teostamisel. Õigusriigi üldtunnustatud printsiip on, et oma tegevuses peab avalik võim lähtuma seaduses ette nähtud korrast. Antud juhul on nii Piirivalveameti kui ka Riigiprokuratuuri käitumisest näha, et nad ei ole isegi soovinud IKS sätestatud korda järgida, sest rikkumine on kestnud juba aasta ja neli kuud. AKI vastus kaebustele ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. Võimatu on aru saada, kas kaebajate kaebused on rahuldatud osaliselt või jäetud täielikult rahuldamata. Samuti ei ole aru saada, millises osas on kaebused konkreetselt rahuldatud. Vaidlustatud haldusaktid ei vasta HMS §55 lg 1 nõuetele, haldusaktides puudub isegi HMS §60 lg 2 kohane resolutiivosa. Vaidlustatud haldusaktid ei vasta HMS §56 lg 2, sest neis ei ole haldusakti andmise õiguslikku alust ning samuti on puudulik faktiline alus. Antud juhul ei olnud tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktidega ning seega on AKI poolt kaalutlustele viitamine ebaõige. IKS §37 p 5 ja 6 kohustavad AKI-t selgitama isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral vastutavale ja volitatud töötlejale õigusaktide rikkumise olemust ja nõuda rikkumise lõpetamist ning tegema isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral ettekirjutuse või algatama väärteomenetluse. Samuti puudub AKI-l kaalutlusõigus millist IKS §31 lg 1 nimetatud kaitsevahendit isik võib kasutada isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisel. Eeltoodud haldusmenetluse rikkumised on niivõrd olulised, et toovad juba iseenesest kaasa haldusaktide tühistamise. AKI on rikkunud kaebajate IKS §31 lg 1 p 3 sätestatud õigust, millele vastab isikuandmete vastutava töötleja kohustus. Vaidlustatud haldusaktid rikuvad esmajoones kaebajate PS §26 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 8 sätestatud õigust perekonna ja eraelu puutumatusele. Samuti rikuvad vaidlustatud haldusaktid kaebajate konventsiooni art 6 sätestatud õigust õiglasele menetlusele. Samuti võib kahjustatud saada kaebajate konventsiooni art 13 sätestatud õigus efektiivsele menetlusele põhiõiguste kaitsel. Kahjustatud võib saada ka kaebajate IKS §33 sätestatud õigus nõuda kahju hüvitamist. Oluline on seejuures rõhutada, et mitte ainult kaebajatel ei ole õigus nõuda, vaid delikaatsete isikuandmete töötleja on kohustatud kogutud delikaatsed isikuandmed kustutama.

Kaebajad paluvad kohut tühistada AKI 26.01.2005 otsused nr 2.1-2/05/14 ja 2.1-2/05/15 osaliselt, s.o. välja arvatud väärteomenetluse alustamine Piirivalveameti ja Riigiprokuratuuri suhtes ning Piirivalveametile ettekirjutuse tegemine delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiseks ja teha ettekirjutus Piirivalveametile ja Riigiprokuratuurile IKS §31 lg 1 p 3 alusel kriminaalasja nr 03914100013 kriminaaltoimiku kustutamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT Andmekaitse Inspektsioon vaidleb kaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata. H.M. ja V.Õ. sisult sarnaseid kaebusi menetles AKI eelkõige IKS §§34 lg 2, 36 ja 38 nõuetest lähtudes. Lisaks lähtus AKI ka väärteomenetluse seadustiku §-s 59 sätestatud nõuetest. Vaidlustatud otsused on koostatud lähtuvalt vormivabaduse põhimõttest ning inspektsiooni senisest halduspraktikast. Vaatamata asjaolule, et otsused on vormistatud vastustena kaebustele, on need oma sisult selged ja üheselt mõistetavad. Selle väite kinnituseks on kaebajate poolt kohtule esitatud kaebustes sisalduv. Kaebajad on AKI otsustes sisalduvast

täiesti õigesti aru saanud. Mõlema AKI otsuse osa, milles jäetakse kaebajate taotlused rahuldamata algab sõnadega: „Andmekaitse Inspektsioon ei rahulda Teie taotlust…./“. Samuti ei saa nõustuda kaebajate väidetega, mille kohaselt puudub AKI-l diskretsiooniotsuse tegemise õigus. Isikuandmete töötlemisel põrkuvad paratamatult kokku isikute õigused ja avalik huvi. Nende vahel õiglase tasakaalu saavutamiseks võib tekkida vajadus arvestada üksikjuhtumi eripära ja teha sellest tulenevalt erinevaid otsuseid. IKS §36 kohaselt on AKI-l oma ülesannete täitmisel kõik IKS-s ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused. Antud sättest tuleneb ka AKI diskretsiooniõigus otsustada iseseisvalt, kas ja millist haldussunni liiki rakendada. AKI on seisukohal, et IKS §-s 31 sätestatud andmesubjekti õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning kustutamist juhul kui töötlemine ei ole vastavuses seadusega, ei kohaldu igal juhul. IKS §-s 31 sätestatud norm on diskretsiooniline, mitte jäigalt kohustav. Seda vaatamata asjaolule, et normi kohaldamise õiguslikud eeldused võivad olla täidetud. IKS §-s 24 sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustus on eelkõige protseduuriline nõue, mille eesmärk on ennetavalt kontrollida isikuandmete töötlemise kooskõla seaduses sätestatud nõuetega. Samuti on registreerimiskohustuse eesmärk teavitada andmesubjekte, asutusi ning ettevõtteid sellest, et delikaatseid isikuandmeid töödeldakse korrektselt ja need on kolmandate isikute eest kaitstud. Vaidlustatud otsused on piisavalt argumenteeritud ning kooskõlas AKI volituste piiride ja õiguse üldpõhimõtetega.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

1.Kaebajad tuginedes IKS §4 lg 3 p 7, §24 lg 1, §31 lg 1 p 3 ja §32 esitasid 07.01.2005 AKI- le kaebused, milles taotlesid: 1)järelevalvemenetluse alustamist kriminaalasja nr 03914100013 menetlemisel toimunud isikuandmete töötlemise suhtes; 2)Riigiprokuratuurile ja Piirivalveametile ettekirjutuse tegemist delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ning kriminaalasja nr 03914100013 kriminaaltoimiku kustutamiseks (hävitamiseks) ja 3)väärteomenetluse alustamist. AKI 26.01.2005 otsustega nr 2.1-2/05/14 ja 2.1-2/05/15 jäeti rahuldamata kaebajate taotlus Riigiprokuratuurile ja Piirivalveametile ettekirjutuse delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamise ning kriminaalasja nr 03914100013 kriminaaltoimiku kustutamise (hävitamise) nõudes. AKI leidis, et nii Piirivalveametil kui ka Riigiprokuratuuril on delikaatsete isikuandmete töötlemiseks olemas seaduslik alus. Samas nõustus AKI kaebajate väitega, et Riigiprokuratuur ja Piirivalveamet rikuvad IKS §24 lg-s 1 sätestatud nõuet registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine AKI-s. Nimetatud kohustuse mittetäitmise eest alustas AKI mõlema asutuse suhtes IKS §42 lg 1 tunnustel väärteomenetlust. Piirivalveametile koostati ettekirjutus kohustusega registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine AKI-s. Kuna Riigiprokuratuuri sellekohane taotlus oli juba AKI menetluses, siis puudus ettekirjutuse koostamiseks vajadus.

2.Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et vaidlustatud otsused on vastuolus IKS §31 lg 1 p 3 sätestatuga. IKS §31 lg 1 p 3 kohaselt vastutav või volitatud töötleja on kohustatud andmesubjekti nõudmisel, kui töötlemine ei ole vastavuses IKS-ga, muude seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega, sulgema või kustutama kogutud isikuandmed. IKS §7 lg 1 kohaselt vastutav töötleja on füüsiline või juriidiline isik või riigivõi kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. IKS §8 kohaselt volitatud

töötleja on füüsiline või juriidiline isik või riigivõi kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel. AKI ei ole asutus, kes töötleb isikuandmeid. Kuna AKI ei ole vastutav ega volitatud töötleja, siis ei saanud ta vaidlustatud otsuste tegemisel ka rikkuda IKS §31 lg 1 p 3. Vastavalt IKS §34 on AKI riigiasutuseks, kes teostab järelevalvet IKS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimise üle.

3.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Riigiprokuratuur ja Piirivalveamet on asutusteks, kes töötlevad isikuandmeid, sh ka delikaatseid isikuandmeid. IKS §4 lg 3 p 7 kohaselt on delikaatseteks isikuandmeteks kriminaalmenetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonnaja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. IKS §14 lg 1 p 3 kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seadusega ettenähtud ülesande täitmiseks. Piirivalveamet ja Riigiprokuratuur on IKS §7 tähenduses isikuandmete vastutavad töötlejad ja töötlevad delikaatseid isikuandmeid seadusega ettenähtud ülesandeid täites. Mõlemale asutusele tuleneb kohtueelse kriminaalmenetluse läbiviimise kohustus vastavatest eriseadustest (prokuratuuriseadusest, piirivalveseadusest ja KrMS-st). IKS §24 lg 1 kohaselt vastutav töötleja on kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise AKI-s ja sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt on delikaatsete isikuandmete töötlemine keelatud, kui nende töötlemine on AKI-s registreerimata. Vaidlus puudub ka selles, et AKI-le kaebuste esitamise ajal ei olnud Riigiprokuratuur ja Piirivalveamet AKI-s registreeritud delikaatsete isikuandmete töötlejatena. IKS §36 sätestab AKI ülesanded ja õigused ja IKS §37 sätestab AKI kohustused. IKS §36 lg 2 sätestatud AKI õigused ei ole imperatiivsed, vaid võimaldavad teha diskretsiooniotsuse. Nii näiteks on IKS §36 lg 2 p 4 kohaselt AKI-le antud õigus nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist (sh hävitamist või edastamist arhiivi). Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus nõustub vastustajaga selles, et andmesubjektide (antud juhul kaebajate) õigus nõuda andmete kustutamist ja töötlemise lõpetamist ei ole piiramatu. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et ainuüksi delikaatsete isikuandmete registreerimiskohustuse nõude mittejärgimine ei anna veel alust AKI-l nõuda delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kogu kriminaaltoimiku hävitamist. Tegemist on teisese tähendusega rikkumisega. IKS eesmärgiks tulenevalt §1 on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. Avalike huvidega kooskõlas on eelkõige tõe väljaselgitamine kriminaalmenetluses. Kriminaaltoimik ei sisalda ainult delikaatseid isikuandmeid. Isikuandmetena IKS §4 lg 1 tähenduses on käsitatavad ka kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti tema suhete kohta kolmandate isikutega jne. Kriminaaltoimiku hävitamiseks nõude esitamine ainuüksi registreerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu oleks igal juhul vastuolus õigusemõistmise huvidega. Kohus märgib siinkohal, et kaebuste esitamise ajal oli AKI menetluses Riigiprokuratuuri taotlus isikuandmete töötlemise registreerimiseks. IKS §37 p 6 kohaselt on AKI kohustuseks teha isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral vastutavale või volitatud töötlejale ettekirjutus või algatada väärteomenetlus. Nimetatud säte annab AKI-le samuti valikuvõimaluse, s.o. teha ettekirjutus või algatada väärteomenetlus. Nähtuvalt vaidlustatud otsustest on AKI nimetatud kohustust ka täitnud, s.o. algatanud Riigiprokuratuuri ja Piirivalveameti suhtes IKS §42 lg 1 tunnustel väärteomenetluse

ja koostanud Piirivalveametile ettekirjutuse kohustusega registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine AKI-s.

4.Kohus leiab, et vaidlustatud otsused ei riku kaebajate PS §26 ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste konventsiooni art 8 sätestatud õigust perekonnaja eraelu puutumatusele. Kaebajad ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et AKI teostades kaebajate poolt esitatud kaebuste põhjal järelevalvet IKS järgimise üle Riigiprokuratuuri ja Piirivalveameti poolt, sekkus ise kaebajate perekonnaja eraellu. Kaebajate viide konventsiooni art 6 rikkumisele vastustaja poolt on asjakohatu. Nimetatud artiklis antakse isikule esitatud kriminaalsüüdistuse läbivaatamisel õigus ausale ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Artikkel on suunatud kohtumitte aga haldusmenetlusele. Asjakohatu on kaebajate viide konventsiooni art 13 ja IKS §33, mis reguleerivad kahju hüvitamist. Käesolevas asjas ei ole kaebajad esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad IKS §31 lg 1 sätestatud õigust nõuda kogutud isikuandmete kustutamist. IKS §31 lg 1 annab andmesubjektile õiguse pöörduda vastutava või volitatud töötleja poole ja nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist või kustutamist. Nagu juba kohus eelpool märkis ei ole AKI vastutav ega volitatud töötleja, nendeks on antud juhul Riigiprokuratuur ja Piirivalveamet. V.Õ. väidetel ei olnud ei tema ega H.M. enne AKI-le kaebuste esitamist ülalnimetatud asutuste poole IKS §31 alusel pöördunud. Seega ei oma IKS §31 mingit seost vaidlustatud haldusaktidega.

5.Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusaktid ei vasta HMS §55 lg 1, §56 lg 2 ja §60 lg 2. HMS §5 kohaselt menetlustoimingu vormivabaduse ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. IKS §32 kohaselt on andmesubjektil õigus pöörduda AKI ja kohtu poole, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi. Käesoleval juhul pöördusid kaebajad 07.01.2005 AKI poole. IKS §38 lg 1 kohaselt AKI lahendab kaebuse 30 päeva jooksul, arvates kaebuse AKI-le esitamisest. IKS-s ei ole sätestatud, millistele vorminõuetele peab vastama vastus kaebusele. Vastuses isiku kaebusele ei pea ega saagi olla tunnuseid, mis on sätestatud HMS §51. Haldusakt HMS §51 tähenduses on eelkõige isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vaidlustatud otsustused ei anna kaebajatele mingeid õigusi ega pane mingeid kohustusi. Teostades isiku kaebuse põhjal järelevalvemenetlust IKS järgimise üle, ei saagi AKI vastu võtta mingit kaebajale suunatud ja tema õigusi või vabadusi piiravat otsust, st vastuses isiku kaebusele ei saa ka olla resolutiivosa nagu kaebajad ekslikult leiavad. HMS §60 lg 2 kohaselt haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. IKS §40 lg 1 kohaselt on AKI-l õigus teha vastutavale ja volitatud töötlejale ettekirjutusi ja otsuseid. Nagu nähtub vaidlustatud haldusaktidest, on AKI teinud ettekirjutuse Piirivalveametile ja see ettekirjutus peab vastama haldusaktile esitatavale nõuetele ja sisaldama resolutiivosa ehk kohustust registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine AKI- s. Kaebajatele saadetud AKI vastustest on võimalik üheselt välja lugeda, millised kaebajate taotlused on rahuldatud ja millised mitte. Vastused on piisavalt põhjendatud. Et kaebajatele on vastuste sisu olnud üheselt mõistetav, kinnitavad ka kohtule esitatud kaebused.

Marion Vakker Kohtunik