3-05-60/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-26/05

Otsuse kuupäev

11. mai 2005

Kohtunik

Mai Saunanen

Kohtuasi

Valentine Tamm’e kaebus Karula Rahvuspargi

Administratsiooni keeldumise peale anda nõusolek Ansi-Mähkli

maaüksuse erastamiseks ulatuses, mis kooskõlastati 1998.

aastal.

Asja läbivaatamise kuupäev

26. aprill 2005

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Valentine Tamme esindaja adv Kalju Kutsar,

Karula Rahvuspargi Administratsiooni esindajad Pille Toom ja

Andres Kruus.

Resolutsioon

Jätta Valentine Tamm’e kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu

Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud

Valentine Tamm esitas 1995. a. Antsla Vallavalitsusele avalduse, milles taotles Antsla vallas,

Mähkli külas asuva Ansi-Mähkli maaüksuse erastamist endise kinnistu piirides. 03. septembri

1997. a. korraldusega nr 558 andis Antsla Vallavalitsus põhimõttelise nõusoleku selle maa

ostueesõigusega erastamiseks ning lähtudes maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 15 18.

septembril 1998. a. korralduse nr 282. Selle korraldusega anti Valentine Tammele nõusolek 94, 8

ha suuruse Ansi-Mähkli maaüksuse moodustamiseks maa ostueesõigusega erastamisel. Maa

sihtotstarbeks on märgitud maatulundusmaa. Maa asub Antsla vallas, Mähkli külas, Karula

Rahvuspargi Mähkli-Konnuküla piiranguvööndis. Kinnisomandi kitsenduste selgitamiseks

koostatud õiendis (p 6) on Karula Rahvuspargi direktor andnud 14. septembril 1998. a.

kooskõlastuse nr 79 (Antsla Vallavalitsuse maa ostueesõigusega erastamise toimik lk 7 ja 9).

24. märtsil 1999.a. registreeriti Võru Maakatastris katastriüksus nimetusega Ansi-Mähkli

pindalaga 94,8 ha. Maa ostueesõigusega erastamise menetluse jätkamist taotles Valentine Tamm

2004. a. juulis. Selgus, et Karula Rahvuspargi Administratsiooni ei andnud maavanemale

nõusolekut maa erastamiseks algselt taotletud (94, 8 ha) ulatuses. Valentine Tamme esindaja

pöördus Karula Rahvuspargi Administratsiooni poole taotlusega anda nõusolek maa erastamiseks

1998. aastal kooskõlastatud ulatuses.

24. detsembril 2004.a. sai Valentine Tamme esindaja Karula Rahvuspargi Administratsiooni

direktori allkirjaga kirja, milles rahvuspargi administratsioon keeldub Valentine Tammele maa

erastamiseks nõusoleku andmisest algselt taotletud ulatuses. Valentine Tamme esindaja pöördus

kaebusega halduskohtusse.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

Kaebuse esitaja taotles:

Tunnistada Karula Rahvuspargi Administratsiooni direktor Pille Tomsoni tegevus Ansi-

1. Mähkli talu maade erastamiseks nõusoleku andmisest keeldumisel seadusevastaseks;

Kohustada Karula Rahvuspargi Administratsiooni andma kirjalik nõusolek Ansi-Mähkli

2. talu maade erastamiseks Valentine Tamme poolt erastamise avalduses taotletud ulatuses.

Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Karula Rahvuspargi Administratsiooni keeldumine maa

erastamiseks nõusoleku andmisest 94, 8 ha ulatuses on ebaseaduslik ja põhjendamatu.

14. septembril 1998.a. pidas Pille Tomson võimalikuks kooskõlastada Ansi-Mähkli talu maade

erastamist Valentine Tamme poolt taotletud ulatuses. Lähtudes tolleks hetkeks kogutud

dokumentidest on läbi viidud mõõdistamised ning moodustatud katastriüksus, mis maade

vähendatud mahus erastamise korral vajab täiendavate ning võrdlemisi kulukate tööde tegemist.

Maa erastamise müügihinda arvestades tähendab täiendavate kulutuste tegemine kogu

erastamisprotsessi järjekordset edasilükkamist. Samas ei ole toimunud Ansi-Mähkli talu maadel

mingeid muutusi, mis tingiksid varasema olukorra ümberhindamise. Maareformiseaduse kehtiva

redaktsiooni 20 lg 12 sätestab, et erastamisele ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud

kaitsealade, loodusreservaatide maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja

muude objektide juurde kuuluv maa. Nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada

maad kuni 2 ha ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja lubada nimetatud maa erastamist

Maareformiseaduse § 221 lg 1-22 sätestatud ulatuses. Seega ei ole Ansi-Mähkli talu maade

erastamine põhimõtteliselt välistatud ning määrav on kaitseala valitseja seisukoht.

Olukord, kus kaitseala valitseja muudab erastamisprotsessi kestel oma seisukohta, on vastuolus

õiguskindluse printsiibiga. 14. septembril 1998.a. antud kirjalik kooskõlastus Ansi-Mähkli maade

erastamiseks on vaadeldav haldusaktina. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 2 kohaselt ei tohi

haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades

muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üle avaliku huvi

haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Oluliste kulutuste tegemine maade mõõdistamisele ning

katastriüksuse moodustamisele on käsitletav elukorralduse muutmisena, samuti on V. Tammel

olnud igati õiguspärane ootus, et kehtivaid haldusakte täidetakse ning tal õnnestub erastada oma

elukoha ümbrus. Asjaolu, et maade erastamisprotsessis tuleb järgida õiguskindluse printsiipi, on

oluliseks pidanud ka seadusandja fikseerides kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide

muutmise seaduse §-s 26 lg l, et juhul, kui maa ostueesõigusega erastamiseks kaitsealal on

katastriüksuse moodustamisega alustatud enne l6. juulit 2000. a, siis viiakse erastamine

lõpule erastamisprotsessi alustamise ajal kehtinud alustel ja korras. Nimetatud sätet ei ole

käesolevaks ajaks tühistatud ning seega tuleks Ansi-Mähkli talu maade erastamisel lähtuda

erastamisprotsessi alustamise ajal kehtinud korrast. Asjaolu, et taotletaval maal asub looduskaitse

seisukohast olulisi objekte ja väärtusi, on võimalik arvestada erastamise käigus, seades kinnistu

omanikule vastavaid piiranguid. Küll aga ei saa hilisemate seadusemuudatustega põhjendada

varem antud kooskõlastuste tagasivõtmist, ega tunnistada kehtetuks toiminguid, mis olid nende

tegemise ajal kooskõlas seadustega.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja kaebuse taotluste juurde ning märkis täiendavalt, et riik

on käsitlenud Valentine Tamme taotletud 94, 8 ha omanikuna väljastades talle maamaksu teated.

Karula Rahvuspargi Administratsiooni vastuväited

Karula Rahvuspargi Administratsioon palus jätta kaebuse rahuldamata.

Karula Rahvuspargi Administratsioon kooskõlastas 14. septembril 1998. a. Ansi-Mähkli

maaüksuse erastamise tulenevalt maareformi seaduse ja kaitstavate loodusobjektide seaduse

nõuetest. Need nõuded tollel ajal kehtinud redaktsioonis ei näinud ette küsida kaitseala valitseja

seisukohta erastamise võimalikkuse kohta. Siis seisnes kaitseala administratsiooni kooskõlastuse

andmine selles, et selgitati kehtivaid kinnisomandi kasutamise kitsendusi.

Kaitseala valitseja on oma 24. detsembri 2004.a kirjaga põhjendatult andnud uutest õiguslikest ja

teadaolevatest faktilistest asjaoludest lähtuvalt oma nõusoleku 55 ha maa erastamisele ja

keeldunud nõusolekut andmast ülejäänud maa osas.

Vastavalt Võru Maavalitsuse 16.07.2004.a. kirjale nr 3.2-4/2103 sooviti saada kaitseala valitseja

nõusolekut Ansi-Mähkli maaüksuse erastamiseks, kuna antud hetkeks oli vastu võetud

looduskaitseseadus, mille § 14 näeb ette kohustuse maakorraldustoimingud kaitseala

territooriumil kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Lisaks sellele kehtib alates 16.07.2000

maareformi seaduse § 20 lõikes l 2 sätestatud piirang, mille kohaselt ei kuulu kaitstavate

loodusobjektide alune maa (mõningate eranditega) erastamisele. Samal seisukohal on ka kaebaja,

nentides esitatud kaebuses, et "erastamise lõpule viimiseks on vajalik Karula Rahvuspargi

Administratsiooni nõusolek.". Nõusoleku andmisel tuleb arvestada kõiki kehtivad õigusakte.

Kolmas maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus § 26 lõige l sätestab, et kui maa

ostueesõigusega erastamiseks kaitsealal oli katastriüksuse moodustamine algatatud enne teise

maareformiga seonduvate

õigusaktide

seaduse

muutmise

seaduse

jõustumist,

viiakse

katastriüksuse moodustamine ja maa erastamine lõpule enne nimetatud seaduse jõustumist

sätestatud alustel ja korras, kusjuures kaitsealal asuva elamu omanikul on õigus ostueesõigusega

erastada maad kuni 50 ha ulatuses. Antud maaüksuse puhul on tegemist 94,8 ha, mistõttu maa

erastamine 44,8 ha osas oleks vastuolus eelviidatud rakendussättega (§ 26 lg 1).

Kuna alates 16 juulist 2000. a. on kõnealuse maaüksuse erastamine õigusaktidega vastuolus, ei

saa Võru maavanem ka vastavasisulist otsustust langetada. 29.juulil 2004.a. Võru Maavalitsusele

saadetud kirjas nr 3.10/14 andis kaitseala valitseja nõusoleku 55 ha erastamiseks järgmisel

kaalutlusel:

maareformi seaduse § 20 lg l2;

1)

antud maaüksuse loodusväärtused;

2)

Keskkonnaministri poolt 08.03.2004.a. Karula Rahvuspargi Administratsioonile saadetud

3)

seisukoht;

Võru Maavalitsusest saadetud Maa-ameti seisukoht (kiri 20.09.2004 nr.1-6/9669);

4)

looduskaitseseadus;

5)

kolmas maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus.

6)

Karula Rahvuspargi Administratsioon keeldus andmast nõusolekut I kategooria kaitsealuse

linnuliigi pesitsusala (püsielupaiga) ja kõrge looduskaitselise väärtusega metsamaa erastamisele.

Kõnealuse metsamaa majanduslik kasutamine on käesoleval ajal äärmiselt piiratud, kuna kaitseala

valitseja ei saa tulenevalt looduskaitseseaduse § 14 lg 2 anda nõusolekut tegevustele, mis

kahjustavad loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või selle seisundit. Metsa-ala näol on

tegemist kõrge loodusväärtusega metsaga, mis on vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a

korralduse nr 615-k "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri"

punkti 2 alapunkti 83 kohaselt Karula loodusala koosseisus esitatud Euroopa Komisjonile. Selle

kaitse-eesmärgiks on tagada loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüübi nr 9060 (okasmetsad

oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel) kaitse. Samuti leiti 2001. aastal läbi viidud inventuuri

käigus antud maaüksuselt loodusdirektiivi (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) II ja IV lisasse kuuluva karvase maarjalepa

(Agrimonia pilosa) kasvukoht. Lisaks on erinevate inventuuride käigus leitud antud maaüksuselt

mudakonna, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 "I ja II

kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu§ 8 lg 2 punktiga 4.

Erastamist saab lubada põllumajanduslikus käsutuses oleval maal, mille sihtotsatarbeline

kasutamine võimaldab paremini säilitada Karula rahvuspargi tüüpilisi pärandmaastikke ning avatud

rohumaadest sõltuvaid liike. Metsamaa erastamisel ei saa rääkida selle maa sihtotstarbelisest

kasutamisest, kuna metsamajanduslik tegevus on piiratud või siis keelatud. Seega eksisteerivad

olulised keskkonnakaitselised kaalutlused, miks ei ole võimalik erastada suuremat ala kui 55 ha.

Lisaks sellele keelab maareformi seadus otsesõnu kaitsealade piiranguvööndi erastamise.

Kaebaja viide haldusmenetluse seaduse § 67 lõikele 2 on asjakohatu, kuna see käsitleb haldusakti

kehtetuks tunnistamist haldusmenetluse seaduse § 16 ja § 51 järgi eristatakse haldusakti andmist ja

haldusakti andmise menetluse käigus kooskõlastuse (nõusoleku) andmist. Kooskõlastuse andmine

ei ole haldusakt, kuna see ei tekita või ei muuda isiku õigusi või kohustusi. Vastavalt maareformi

seaduse §-le 222 korraldab maa erastamist maavanem. Seega on ennatlik rääkida maa erastamisest

või õiguspärase ootuse tekkimisest. Kaebaja viitab Antsla Vallavalitsuse 18. septembri 1998.a

korraldusele nr 282, millega anti üksnes nõusolek Valentine Tammele maa erastamiseks. See ei

tähenda, et maa oleks Valentine Tammele erastatud. Isegi kui asuda seisukohale, et nõusolek on

haldusakt, siis ei ole toimunud Karula Rahvuspargi Administratsiooni poolset varasema nõusoleku

kehtetuks tunnistamist. Tegemist on uue õigusliku alusega nõusoleku andmisega. Karula

Rahvuspargi Administratsioon peab uue nõusoleku andmisel lähtuma uutest teadaolevatest

faktilistest asjaoludest ja õiguslikust situatsioonist. Kui seda ei peaks tegema, puuduks ka vajadus

uue nõusoleku andmise järele. Nõusoleku andmine ei saa olla pelgalt formaalsus.

Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ning rõhutas, et rohkema kui 55 ha maa

ostueesõigusega erastamiseks nõusoleku andmisest keeldus Karula rahvuspark ka põhjusel, et uue

kaitseala-eeskirjaga on kavas muuta kaitserežiim senisest rangemaks. Ansi-Mähkli kinnistul

paiknevad sellised loodusväärtused, mis takistavad selle maa kasutamist. Selle maaüksuse

eraomandisse andmine võib kahjustada avalikku huvi, kuna maaomanikul on võimalik taotleda

kinnisasja vahetamist. Seoses sellega tekivad riigile kulud ning avalik huvi on selliseid kulutusi

vältida ning jätta range kaitserežiimiga maaüksused riigi omandisse.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus jätab Valentine Tamme kaebuse rahuldamata järgnevatel põhjustel:

1. Valentine Tamm esitanud halduskohtule kohustamiskaebuse.

Kaebuse esitaja taotles, et kohus kohustaks Karula Rahvuspargi administratsiooni andma talle

kirjalik nõusolek 94, 8 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja taotleb vastustajalt kirjaliku

nõusoleku ehk loa saamist. Loa andmiseks kohustamise nõue on haldusakti andmiseks

kohustamise nõue.

2. Riigivastutuse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama

ning see puudutab isiku õigusi.

06. märtsi 2001. a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-01 on riigikohtu halduskolleegium

märkinud järgmist:

Vastavalt HKMS §-le 6 lg 2 p 2 võib halduskohtusse esitatava kaebusega nõuda sooritamata

toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama juhul, kui on tuvastatud järgmised

asjaolud:

vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut

vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid

põhjendatud vastuväiteid , millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus

toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust

õigusloovast aktist, haldusaktis või halduslepingust.

Riigikohtu 06. märtsi 2001. a. otsuses nr 3-3-1-2-01 toodud põhimõtted toimingu sooritamiseks

esitatud kaebuse rahuldamise kohta on kohaldatavad ka haldusakti andmiseks esitatud kaebuse

kohta. Seega tuleb kohtul tuvastada Riigikohtu eelviidatud otsuses märgitud asjaolud, eelkõige

see, kas Karula Rahvuspargi Administratsioon oli kohustatud taotletud loa andma ja kas kaebajal

oli õigus nõuda selle loa andmist.

3. Valentine Tamm esitas Antsla Vallavalitsusele taotluse Antsla vallas, Mähkli külas asuva Ansi-

Mähkli maaüksuse erastamiseks endise kinnistu piires 17 veebruaril 1997. a. (Antsla Vallavalitsuse

toimik Ansi- Mähkli maaüksuse ostueesõigusega erastamise kohta lk 3). Võttes aluseks

maareformi seaduse § 21 lg 1; § 211 lg 1 ja lg 2 ja kooskõlas maaostueesõigusega erastamise korra

punktiga 15 on Antsla Vallavalitsus andnud 18. septembril 1998. a. korralduse nr 282. Nimetatud

korraldusega anti Valentine Tammele nõusolek 94, 8 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Maa

sihtotstarbeks on märgitud maatulundusmaa, erastatav maa moodustub endisest Ansi Mähkli

kinnistu nr 4709 talumaast, omandisse antavad hooned kuuluvad Valentine Tammele.

18. septembri 1999. a. korralduse punktis 2 sätestatakse nõuded, mida (tulevane) maaomanik on

kohustatud arvestama. Punktis 2.2. on märgitud, et omandisse antav maa asub Karula

Rahvuspargi Mähkli-Konnuküla piiranguvööndis. Maa kasutamisel ja kogu majandustegevuses

tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 03.03.1995. a. määrusega nr 92 kinnitatud Karula Rahvuspargi

kaitse-eeskirju (Antsla Vallavalitsuse toimik lk 9).

Vallavalitsuse toimikus on ka õiend kinnisomandi kitsenduste selgitamiseks (lk 7). Selle õiendi

punktis 6 on märgitud: Maa asub Karula Rahvuspargi Mähkli Konnuküla piiranguvööndis. Maa

kasutamine ja majandustegevus toimub vastavalt Karula Rahvuspargi kaitse-eeskirjale (EV

Valitsuse määrus 03. märtsist 1995. a. nr 92). Sellele selgitusele on alla kirjutanud Karula

Rahvuspargi direktor Pille Tomson. Märgitud on kuupäev 14. 09. 1998. a. ja kooskõlastus nr 79

(Antsla Vallavalitsuse toimik lk 7 pöördel).

Kaebuse esitaja esindaja seletuse kohaselt venis maa ostueesõigusega erastamise lõpuleviimine

Valentine Tammest mitteolenevatel põhjustel. Maa ostueesõigusega erastamise lõpuleviimiseks

pöördus Võru Maavalitsus 16. juulil 2004. a. Karula Rahvuspargi Administratsiooni poole kirjaga,

milles palus nõusolekut Võru maakatastris 24. 03. 1999. a. registreeritud Ansi Mähkli maaüksuse

pindalaga 94,8 ha erastamiseks lähtudes maareformi seaduse §-st 20 lg 12 Karula Rahvuspargi

Administratsioon vastas Võru Maavalitsusele 29. juuli 2004. a. kirjaga, et peab otstarbekaks

erastada maaüksus vähendatud mahus vastavalt lisatud plaanile. Nõusolek anti 55 ha erastamiseks

(Antsla Vallavalitsuse toimikus olevad maavalitsuse dokumendid ja vastustaja seletus tl 18).

18. oktoobril 2004. a. pöördus maa erastamiseks nõusoleku saamiseks Karula Rahvuspargi

Administratsiooni poole Valentine Tamme esindaja. Vastuseks sellele pöördumisele teatas

vastustaja, et peab võimalikuks erastada endise Ansi Mähkli kinnistu piires kokku kuni 55 ha

maad, mida on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Tulenevalt maareformi seadusest ning endise

Ansi Mähkli kinnistul paiknevatest loodusväärtustest ei saa Karula Rahvuspargi Administratsioon

anda nõusolekut Ansi-Mähkli maaüksuse erastamiseks ulatuses, mis sai kooskõlastatud 1998. a.

4. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et 14. septembril 1998. a. antud kooskõlastus 94, 8 ha maa

ostueesõigusega erastamiseks on käsitletav haldusaktina. 24. detsembri 2004. a. kirjaga

nr 3.10/407 teatavaks tehtud seisukoht on kaebaja arvates eelneva haldusakti isiku kahjuks

kehtetuks tunnistamine. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti isiku

kahjuks kehtetuks tunnistada, kui isik on haldusakti kehtimajäämist usaldades muutnud oma

elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtimajäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti

kehtetuks tunnistamiseks. Kuna Valentine Tamm on haldusakti kehtimajäämist usaldades teinud

märkimisväärseid kulutusi maa mõõdistamisel ja katastrisse kandmisel, on Karula Rahvuspargi

Administratsiooni 1998. aastal antud nõusolekust taganemine ja 2004. aastal samas ulatuses maa

erastamiseks nõusoleku andmisest keeldumine kaebaja arvates õigusvastane.

5. Kaebaja seisukoht, et 1998. aastal antud kooskõlastus on haldusakt ning varasema seisukoha

muutmine on käsitletav haldusakti kehtetuks tunnistamisena, on ekslik. Seetõttu nõustub kohus

vastustajaga, et viited haldusmenetluse seaduse §-le 67 lg 2 ei ole asjakohased.

6. Enne 18. septembri 1998. a. korralduse nr 282 (maa ostueesõigusega erastamise korra p 15

nimetatud eelhaldusakti) andmist pidi Antsla Vallavalitsus vastavalt maa ostueesõigusega

erastamise korra punkti 13 alapunktile 4 selgitama välja erastatava maaga seotud kitsendused,

pöördudes vajadusel teiste asutuste poole.

Kinnisomandi kitsenduste selgitamiseks on koostatud õiend, mille punktis 6 on Karula

Rahvuspargi Administratsioon märkinud, et maa kasutamine ja majandustegevus toimub vastavalt

Karula Rahvuspargi kaitse-eeskirjale ning andnud maa erastamiseks kooskõlastuse.

Eelnimetatud kooskõlastus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming maa ostueesõigusega

erastamise korra p 13 ap 4 sätestatud nõude täitmiseks. Vastava kitsenduse (nõude

maaomanikule) maa kasutamise ja majandustegevuse kohta on Antsla Vallavalitsus sätestanud

oma 18. septembri 1998. a. korralduses nr 282 punktis 2.2.

7. Õige on vastustaja väide, et maareformi seadus (tol ajal kehtinud redaktsioonis) ega ka muud

seadused ei andnud maa erastamiseks kooskõlastuse andmisest keeldumiseks alust. Seda tegid

hilisemad maareformi seaduse muudatused. Oluliselt muutis ja kitsendas looduskaitsealal asuvate

maade erastamise õigust teine maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus, mis

jõustus 16. 07. 2000.

Teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega täiendati maareformi seaduse §-i

20 lõikega 12, mis sätestas, et erastamisele ei kuulu kaitstavate loodusobjektide seaduses

sätestatud kaitsealade loodusreservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, samuti kaitstavate

looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Käeoleva lõike esimeses lauses nimetatud

maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul

ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades

kehtestatud kaitserežiimi, lubada kaitsealade sihtkaitse ja piiranguvööndi maa erastamist kuni

käeoleva seaduse §-s 221 sätestatud ulatuses.

29. märtsil 2001. a. jõustunud kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise

seadusega muudeti MRS § 20 lõike 12 kolmandat lauset ning kehtestati see järgnevas sõnastuses:

“Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada kaitsealade

sihtkaitse ja piiranguvööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 221 1.-22. lõikes, §231 5.

lõikes või 232 5. lõikes sätestatud ulatuses.“. Seega on kaitsealadel alates 16. juulist 2000. a.

suuremas ulatuses kui 2 ha maa erastamine võimalik kaitseala valitseja loal ja see luba antakse

erandina.

Kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse rakendussätete §-s 26 lg 1

sätestati regulatsioon poolelioleva menetluse kohta. Nimetatud sätte kohaselt, kui katastriüksuse

moodustamine oli algatatud enne teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse

jõustumist, viiakse katastriüksuse moodustamine ja maa erastamine lõpule enne nimetatud seaduse

jõustumist sätestatud alustel ja korras, kusjuures kaitsealal asuva elamu omanikul on õigus

ostueesõigusega erastada maad kuni 50 ha ulatuses.

10. mail 2005. a. jõustunud looduskaitseseaduse §-ga 88 muudeti maareformiseaduse § 20 lõike

12 järgnevalt:

Erastamisele ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatuid kaitsealade loodusreservaatide maa,

sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate

looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud

maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul

ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades

kehtestatud kaitserežiimi, lubada hoiuala maa või kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa

erastamist kuni käesoleva seaduse § 221 lõigetes 1-22 sätestatud ulatuses.

8. Maa erastamise korraldajal, antud juhul Võru maavanemal, tuli Valentine Tammele Ansi-

Mähkli katastriüksuse erastamisel (erastamise lõpuleviimisel) lähtuda 10. mail 2005. a. kehtima

hakanud maareformi seaduse § 20 lõike 12 redaktsioonist. Nimetatud sätte kohaselt võib

erandkorras kaitseala valitseja loal erastada maad MRS § 221 lõigetes 1-22 sätestatud ulatuses.

9. Maa ostueesõigusega erastamisel Valentine Tammele saab lähtuda maareformi seaduse §-

st 221 lg 2, mille kohaselt on väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul,

kes on Eesti kodanik, õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni

50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu

moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.

Valentine Tamm taotles maa ostueesõigusega erastamist endise Ansi Mähkli kinnistu piirides 94, 8

ha ulatuses. Õige on kaebaja seisukoht, et maareformi seaduse § 20 lg12 seda põhimõtteliselt

võimaldab.

Samas on selleks vaja kaitseala valitseja luba ning selle loa annab kaitseala valitseja erandina.

Kaitseala valitseja - Karula Rahvuspargi administratsioon ei pidanud võimalikuks anda nõusolekut

kogu taotletava maa erastamiseks. Ta andis maavanemale ja kaebaja taotlusel ka talle nõusoleku

maa erastamiseks 55 ha ulatuses.

10. Kohus on seisukohal, et Karula Rahvuspargi administratsioon ei olnud kohustatud andma

kaebuse esitajale luba (kirjalikku nõusolekut) maa erastamiseks 94, 8 ha ulatuses ehk endise Ansi

Mähkli kinnistu piires ning kaebuse esitajal puudub õigus seda vastustajalt ka nõuda. Kaebaja

õigust nõuda luba maa erastamiseks 94, 8 ha ulatuses ei tulene seadusest, muust õigustloovast

aktist ega haldusaktist. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole 14. septembril 1998. a. Pille Tomsoni

allkirjaga antud kooskõlastus mitte haldusakt vaid menetlustoiming ja sellest ei tulene kaebaja

õigust maa erastamiseks 94, 8 ha ulatuses. Õigus nõuda maa erastamist 94, 8 ha ulatuses langes

ära maareformi seaduse § 20 lg 12 muutmisega 16. juulil 2000. a. jõustunud teise maareformi

seadusega seotud õigusaktide muutmise seadusega.

11. Maareformiseaduse §-s 20 lg 12 sätestatud loa annab kaitseala valitseja kaalutlusõiguse alusel.

Otsustus anda erandina luba 55 ha maa ostueesõigusega erastamiseks Mähkli Konnuküla

piiranguvööndis on kohtu veendumuse kohaselt tehtud kaalutletult. Erandi tegemisel (loa

andmisel maa erastamiseks suuremas ulatuses kui 2 ha) on Karula Rahvuspargi Administratsioon

juhindunud nii kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse kehtivast

rakendussättest kui 10. mail 2004. a. jõustunud looduskaitseseadusest ning arvestanud

piiranguvööndis kehtivat kaitserežiimi ja selle võimliku karmistamise perspektiivi. Otsustuse

tegemisel on kaalutud nii kaebuse esitaja kui avalikku huvi.

Eeltoodud põhjustel ning juhindudes HKMS §-s 26 lg 1 p 6 sätestatud volitusest jätab kohus

Valentine Tamme kaebuse rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kohtukulud

kaebaja enda kanda.

Mai Saunanen

kohtunik