3-05-49/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2005. a Tallinn Haldusasja number 3-91/2005 Haldusasi Xe AS-i kaebus kohustada Kaitseministeeriumi tagastama kaebuse esitajale tema poolt riigihanke (viitenr. 014187) raames antud tagatis, summas 500 000 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev 04.04.2005 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja Xe AS, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Aldo Kaljurand, vastustaja Kaitseministeerium, vastustaja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Jätta Kaitseministeeriumi taotlus kohtukulude väljamõistmiseks Xe AS-lt rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 19.04.2005 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 19.04.2005 (HKMS § 31 lg 1, 5).

ASJAOLUD

Kaitseministeerium kuulutas välja riigihanke „JVÕK Kuperjanovi ÜJP territooriumi asukohaga Võru linn, Kose tee 3a, IV kasarmu, remondihalli ja staabihoone projekteerimine ja ehitamine“ (riigihanke viitenumber 914187). Riigihankes tuli pakkumine esitada 27. augustiks 2004 kella 10.00-ks. Pakkumise kutse dokumentide p-s 7 määrati kindlaks osalemise ning kvalifitseerimise tingimused. Punkti III.1.1) alapunkti 5 kohaselt oli pakkumise tagatiseks viissada tuhat (500000) krooni, mis pidi olema jõus vähemalt pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul (toimiku lk. 10). Kaebuse esitaja esitas koos pakkumisega Hansapanga 23.08.2004 väljastatud garantiikirja nr. 04-355270-GF, millega kinnitas, et ta ei võta pakkumist selle jõusoleku ajal tagasi ja et ta sõlmib pärast pakkumise parimaks tunnistamist Kaitseministeeriumiga lepingu pakkumises toodud tingimustel (toimiku lk. 56-57).

15.09.2004 Kaitseministeeriumi käskkirjaga nr. 18 kvalifitseeriti pakkuja Xe AS ning tunnistati tema pakkumine vastavaks (toimiku lk. 64). 17.09.2004 kirjaga nr. 3761 teavitas kaebuse esitaja Kaitseministeeriumi asjaolust, et kaebuse esitaja hinnaarvestajate poolt on tehtud metoodilised vead pakkumise koostamisel ning ekslikult on aluseks võetud varem Kaitseministeeriumile ehitatud objektide maksumused, arvestamata vahepeal ehitusturul toimunud muutusi. Kirja kohaselt mõjutavad hinnarvestuse vead tervikobjekti suhtes pakkumishinda määral, mis väljub ehitusfirma tavapärase majandusriski raamidest. Kirjas seisab: „Eeltoodust tulenevalt oleme sunnitud tunnistama meie pakkumishinna ebareaalseks ja paluma Teid mitte arvestada sellega riigihanke nr. 014187 raames. Vabandame ebapädeva pakkumise esitamisega Kaitseministeeriumile tekitatud ebamugavuste eest ja püüame edaspidi Teie poolt väljakuulutatavatel ehitustööde pakkumistel osaledes sarnaseid eksimusi vältida“ (toimiku lk. 65). 22.09.2004 Kaitseministeeriumi käskkirjaga nr. 166 tunnistati edukaks Y AS pakkumine kui hindamiskriteeriumi suhtes kõige soodsam pakkumine (toimiku lk. 67). 23.11.2004 Kaitseministeeriumi kirjaga nr. 4.2-106/6451 keelduti kaebuse esitajale tagatise tagastamisest ning paluti tasuda tagatisraha, summas 500 000 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Keeldumise aluseks oli Riigihangete seaduse § 38 lg 5 p 1 ning kaebuse esitaja 17.09.2004 kiri nr. 3761 (toimiku lk. 69). 15.12.2004 Kaitseministeeriumi kirjaga nr. 4.2-106/6491 motiveeriti täiendavalt keeldumise põhjuseid, selgitades, et Kaitseministeerium, tunnistades edukaks Y pakkumise, lähtus otsuse tegemisel asjaolust, et Xe AS on oma pakkumise tagasi võtnud (toimiku lk. 72). Kaebuse esitaja esitas Tallinna Halduskohtule nõude, kohustada Kaitseministeeriumi tagastama kaebuse esitajale tema poolt riigihanke (viitenr. 014187) raames antud tagatis, summas 500 000 krooni.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. Kaitseministeerium on meelevaldselt tõlgendanud kaebuse esitaja kirja 17. septembrist 2004 nr. 3761 pakkumise tagasivõtmisena selle jõusoleku ajal riigihangete seaduse § 38 lg 5 punkt 1 tähenduses. Kuna nimetatud kiri on käsitletav tahteavaldusena TsÜS § 68 tähenduses, tuleb kaebuse esitaja poolt tema kirjas väljendatud tahe välja selgitada lähtudes TsÜS § 75 sätestatust. Vastavalt TsÜS §-le 75 lg 1 tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanud teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Nimetatud kirjas juhtis kaebuse esitaja Kaitseministeeriumi tähelepanu sellele, et tema pakkumine võib osutuda ebareaalseks, kuna ta hinnaarvestajad on teinud metoodilisi vigu, ning palus seetõttu pakkumisega mitte arvestada. Kaebuse esitaja tahe, mis oli väljendatud nimetatud kirjas, ei seisnenud selles, et pakkumine tagasi võtta ning kaebuse esitaja arvates ei olnud Kaitseministeeriumil alust seda sellisena ka tõlgendada. Kui kaebuse esitaja oleks soovinud pakkumise tagasi võtta, oleks ta seda vastavalt ka väljendanud. Seda kaebuse esitaja ei teinud. Kirja mõte polnud pakkumine tagasi võtta, vaid informeerida Kaitseministeeriumit sellest, et ta on arvutusvea tõttu teinud põhjendamatult madala maksumusega pakkumise riigihangete seaduse § 48 tähenduses. Kuna tegemist oli põhjendamatult madala pakkumisega, poleks Kaitseministeerium saanud nimetatud pakkumist parimaks tunnistada ka siis, kui kaebuse esitaja ei oleks oma kirjas Kaitseministeeriumi sellest asjaolust teavitanud. Sellisel juhul oleks vastav asjaolu välja selgitatud pakkumiste hindamise käigus, kaebuse esitaja pakkumine oleks vastavalt riigihangete seaduse §-le 48 niikuinii tagasi lükatud ning ta oleks vastavalt riigihangete seaduse §-le 38 pakkumise tagatise tagasi saanud.

Kui kaebuse esitaja ei oleks informeerinud oma kirjas vigadest pakkumises, siis oleks Kaitseministeerium pidanud kandma kulutusi seoses vigase pakkumise hindamisega, sealhulgas tellima ekspertiisi (vt riigihangete seaduse § 48 lg 3). Kaebuse esitaja oleks aga tema poolt antud tagatise pärast pakkumise tagasilükkamist vastavalt riigihangete seaduse §-le

48 ja 38 tagasi saanud. Kuna kaebuse esitaja ei väljendanud oma kirjas tahet pakkumine tagasi võtta, oli Kaitseministeeriumil võimalik jätta ka esitatud kiri tähelepanuta, tunnistada pakkumine parimaks ning nõuda kaebuse esitajalt lepingu sõlmimist tema pakkumises esitatud tingimustel. Vaatamata sellele otsustas Kaitseministeerium tunnistada edukaks Y AS pakkumise kui hindamiskriteeriumite suhtes kõige soodsama pakkumise. Seejuures ei ole Kaitseministeerium riigihanke ostjana käsitlenud Xe AS pakkumist tagasi võetud pakkumisena. Ka kaitseministri 22. septembri 2004 käskkirjas nr. 166 Y AS pakkumise edukaks tunnistamise kohta viidatakse Xe AS pöördumisele 17.09.2004 nr. 3761, käsitlemata nimetatud pöördumist pakkumise tagasivõtmisena, vaid Y pakkumise edukaks tunnistamise ühe põhjusena.

2. Vastavalt riigihangete seaduse § 38 lg 6 p-le 1 tagastatakse pakkumise tagatis pakkujale 3 tööpäeva jooksul pärast pakkumise jõusoleku tähtaja möödumist või hankelepingu sõlmimist, kui see toimub enne pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist, välja arvatud, kui pakkuja keeldub sõlmimast hankelepingut, mis vastab tema poolt esitatud pakkumisele. Arvestades, et kõnealuse riigihanke puhul on pakkumise jõusoleku tähtaeg möödunud ning hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga 22. oktoobril 2004 sõlmitud, kuulub tagatisraha kaebuse esitajale tagastamisele. Seega puudub Kaitseministeeriumil alus tagatisraha sissenõudmiseks. Riigihangete seaduse § 38 lg 1 kohaselt on tagatise eesmärk pakkuja poolt kohustuse täitmata jätmise korral kahjude täielik või osaline hüvitamine. Käesoleval juhul ei teeni tagatise mittetagastamine nimetatud eesmärki. Kaebuse esitaja ei ole rikkunud ühtegi riigihangete seaduses pakkujale pandud kohustust, mis on tagatise sissenõudmise eeltingimus. Isegi kui käsitleda kaebuse esitaja 17. septembri 2004 kirja pakkuja kohustuse rikkumisena, pole tagatise sissenõudmiseks alust, kuna ostja pole kaebuse esitaja tegevuse tõttu kahju kandnud. Kui kaebuse esitaja poleks informeerinud Kaitseministeeriumi vigadest arvestustes pakkumise tegemisel, oleks Kaitseministeeriumil tekkinud lisakulutused ning kaebuse esitaja oleks pakkumise tagatise ilmselt tagasi saanud. Alternatiivina oleks Kaitseministeerium sõlminud kaebuse esitajaga töövõtulepingu, mida kaebuse esitaja poleks suutnud täita ning mis omakorda oleks kaasa toonud riigihanke nurjumise ja kahju tekkimise nii Kaitseministeeriumil kui kaebuse esitajal.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Kaebuse esitaja nõuab Kaitseministeeriumilt haldustoimingu sooritamist, milleks on rahaülekande tegemine. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Tagatisraha kandis kaebuse esitaja riigihankes nr. 014187 Rahandusministeeriumile, mistõttu ka raha tagastamist tuleks nõuda Rahandusministeeriumi kaudu.

2. Riigihangete seaduse § 38 lg 5 alapunkt 1 kohaselt ei pea ostja tagastama pakkujale pakkumise tagatist, kui pakkuja võtab pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Riigihangete seaduse § 38 lg 5 alapunkt 2 kohaselt ei pea ostja tagastama pakkujale pakkumise tagatist, kui pakkuja keeldub sõlmimast hankelepingut, mis vastab tema poolt esitatud pakkumisele.

Xe AS poolt 17.09.2004 Kaitseministeeriumile saadetud kirjas märgib pakkuja, et tema poolt on esitatud ebareaalne pakkumishind. Sellest lähtuvalt olnuks ebareaalne ka hankelepingu sõlmimine pakkujaga juhul, kui ostja siiski oleks võrrelnud ja hinnanud kaebuse esitaja pakkumist teiste pakkumistega. Kuivõrd aga kaebuse esitaja kirjas oli esitatud palve mitte arvestada kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumist, käitus Kaitseministeerium kooskõlas pakkuja tahtega, jättes kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise arvesse võtmata ning lugedes pakkuja oma pakkumisest loobunuks ja pakkumise tagasi võetuks. Riigihangete seaduse § 39 lg 5 kohaselt võib pakkuja oma pakkumise tagasi võtta enne pakkumiste esitamise tähtpäeva, väljastades ostjale sellekohase kirjaliku teate. Pärast pakkumiste avamist pakkumist tagasi võtta enam ei saa, vaid tuleb kindlustada pakkumise jõusolek kolme kuu jooksul. Pakkumiste jõusoleku tagamiseks ongi seaduses sätestatud võimalus nõuda tagatist kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 38.

Kaebuses toodud väited, nagu juhtinuks pakkuja Kaitseministeeriumi tähelepanu asjaolule, et tema pakkumine võib osutuda ebareaalseks, ei ole kooskõlas kaebuse esitaja 17.09.2004 kirjaga, kuna nimetatud kirjas on sõnaselgelt fikseeritud, et esitatud pakkumishind on ebareaalne. Kaebuses toodud väited, nagu võinuks Kaitseministeerium siiski hinnata ebareaalset pakkumist, ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja kirjas ei ole märgitud, et tema pakkumise puhul oli tegemist riigihangete seaduse § 48 mõttes põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega. Arvestades esitatud pakkumiste väga suuri hinnaerinevusi (kõikumine kuni 16 milonit krooni), ei olnud Kaitseministeeriumil mingit alust pidada kaebuse esitaja pakkumist põhjendamatult madalaks. Vastupidi, Kaitseministeeriumi esialgne hinnang riigihanke maksumuse osas oli 50 miljonit krooni, kuivõrd tagatisraha suuruseks oli

500 000 krooni ning kaebuse esitaja pakkumist ei saanud kuidagi pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumiseks, nagu püüab näidata kaebuse esitaja. Riigihangete seaduse § 38 lg 3 kohaselt ei või ehitustööde tellimisel pakkumise tagatist nõuda suuremas ulatuses kui üks (1) protsent riigihanke eeldatavast maksumusest ostja hinnangul.

3. Kaitseminister ei saanud kuidagi tunnistada edukaks pakkumiseks Y AS pakkumist, kui Xe AS ei olnud oma pakkumist tagasi võtnud, mida ta aga siiski tegi oma 17.09.2004 kirjaga nr. 3761. Asjaolu, et kaitseministri 22. septembri 2004 käskkirjas nr. 166 on viidatud Xe AS kirjale kui pöördumisele, ei muuda selle pöördumise tegelikku sisu, milleks oli jõusoleva pakkumise tagasivõtmine. Kaebuses toodud käsitlusega tagatise mittetagastamise kooskõlast tagatise eesmärgiga ei saa nõustuda. Tagatise eesmärgiks on tagada pakkumiste jõusolek. Kaebaja ei taganud oma pakkumise jõusolekut.

Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata, Xe AS-i kohtukulud tema enda kanda ning taotleb Kaitseministeeriumi kohtukulude, summas 7445.80 väljamõistmist kaebuse esitajalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidlusküsimus

Riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 5 p 1 kohaselt ei pea ostja pakkujale pakkumise tagatist tagastama, kui pakkuja võtab pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Käesolevas haldusasjas peab kohus välja selgitama, kas kaebuse esitaja 17.09.2004 kirjas nr. 3761 väljendatud tahteavaldust saab käsitleda kaebuse esitaja poolt pakkumise tagasivõtmisena RHS § 38 lg 5 p 1 tähenduses.

2. Kaebuse esitaja 17.09.2004 kirjaga nr. 3761 väljendatud tahteavalduse tõlgendamine

TsÜS § 75 lg 1 sätestab: „Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.“

Käesoleval juhul saab kohus kaebuse esitaja tahteavalduse tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 lg 1 teisest lausest, kuna vastustaja ei pidanud kaebuse esitaja 17.09.2004 kirja saades teadma kaebuse esitaja tahet tahteavalduse tegemisel. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas vastustajale teadaolevatel asjaoludel võib kaebuse esitaja tahteavaldust mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt lugeda tahteavalduseks, millega kaebuse esitaja soovis oma pakkumist tagasi võtta.

Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendite alusel tuleb vastata eeltoodud küsimusele jaatavalt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

2.1 Kaebuse esitaja kirjas ei teavitata vastustajat üksnes kaebuse esitaja vigadest pakkumise koostamisel, vaid esitatakse vastustajale ka konkreetne taotlus: mitte arvestada kaebuse esitaja pakkumisega riigihanke nr. 014187 raames. RHS ei pane pakkujale kohustust, teavitada ostjat pakkumises esinevatest vigadest. RHS ei sea ka kindlaid vormiega sõnastusreegleid pakkumise tagasivõtmise teatele, mistõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et pakkumise tagasivõtmiseks saab lugeda vaid sellist teadet, milles sõnaselgelt teavitatakse ostjat pakkumise tagasivõtmisest. Kohus möönab, et kui kirjas oleks piirdutud vastustaja teavitamisega pakkumise vigadest, andnuks see vastustajale võimaluse kaebuse esitaja pakkumist teiste pakkumistega võrdselt edasi menetleda ning otsustada selle edukaks tunnistamine. Samas ei sisaldanud kiri ainult teavitust, vaid ka taotlust. Vastavasisulise taotluse rahuldamise õiguslikuks tagajärjeks on kohtu arvates pakkumise arvestamata jätmine ehk teisisõnu tähelepanuta jätmine.

Pakkumise tähelepanuta jätmine toob RHS-i alusel nii pakkujale kui ka ostjale kaasa õiguslikud tagajärjed. Käesoleval juhul esitati taotlus pakkumise mittearvestamiseks kirjaga 17.09.2004. Enne kirja saatmist oli kaebuse esitaja pakkumine juba 27.08.2004 tehtud, avatud (toimiku l. 58-62) ning Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga 15.09.2004 vastavaks tunnistatud (toimiku lk. 64). Seega ei saanud vastustaja kirjas toodud tahteavaldust käsitleda pakkumise RHS § 38 lg 6 p 5 kohase tagasivõtmisena. RHS § 38 lg 6 p 5 sätestab, et pakkumise tagatis tagastatakse pakkujale pakkumise tagasivõtmise korral enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist. Pakkumise esitamise tähtpäev, 27.08.2004, oli kirja saatmise ajaks juba saabunud.

RHS § 45 järgi oleks pakkumiste vastavaks tunnistamisele pidanud järgnema pakkumiste võrdlemine ja hindamine ning seejärel pakkumise edukaks tunnistamine. RHS § 45 lg 1 kohaselt ostja võrdleb ja hindab kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. RHS § 45 lg 2 kohaselt on edukas pakkumine vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja pakkumise tähelepanuta jätmise korral ei saa vastustaja asuda pakkumist RHS § 45 järgi võrdlema ja hindama ega ka pakkumist edukaks tunnistada. Seega on pakkumise arvestamata ehk tähelepanuta jätmise õiguslikud tagajärjed vastustaja jaoks võrdsed pakkumise tagasivõtmise õiguslike tagajärgedega. Ka pakkumise tagasivõtmise korral puuduks vastustajal võimalus pakkumist teiste pakkumistega võrrelda, hinnata ja edukaks tunnistada. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja kohtu arvates kaebuse esitaja tahteavaldust õigesti tõlgendanud pakkumise tagasivõtmise tahteavaldusena.

2.2. Kohus ei pea usutavaks kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt seisnes kaebuse esitaja tahteavaldus vaid Kaitseministeeriumi informeerimises sellest, et ta on arvutusvea tõttu teinud põhjendamatult madala maksumusega pakkumise RHS § 48 tähenduses. Kohus juba märkis kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 2.1, et kaebuse esitaja kiri ei sisaldanud ainult teadet arvutusvea kohta, vaid ka konkreetset taotlust pakkumisega mittearvestamiseks, mida mõistlik tahteavalduse saaja ei saa käsitleda tahteavaldusena hankes osalemise jätkamiseks. Ka kirjas sisalduv lause, mille kohaselt mõjutavad hinnaarvestuse vead tervikobjekti suhtes pakkumishinda määral, mis väljub ehitusfirma tavapärase majandusriski raamidest, osundab, et pärast pakkumise tegemist asus kaebuse esitaja seisukohale, et ta ei suuda edukaks tunnistamise korral tagada pakkumise elluviimist ning esitatud pakkumine on talle majanduslikult ilmselt kahjulik. Kohtul puudub alus kahelda 17.09.2004 kirjas sisalduva informatsiooni, mille kohaselt pakkumises esinesid metoodilised vead ning kaebuse esitaja pidas enda poolt esitatud pakkumishinda ebareaalseks, õigsuses. Samas kui pidada kirjas sisalduvat informatsiooni tõepäraseks, ei saa mõistlikult järeldada, et olenemata ebareaalse pakkumise tegemisest ning kaebuse esitajat ähvardavast kahjulike tingimustega hankelepingust oli kaebuse esitaja kirjaga taotletud eesmärgiks pakkumises osalemise jätkamine ning hankelepingu sõlmimine. Eeltoodule räägib vastu nii kiri ise kui ka selles esitatud taotlus pakkumisega mittearvestamiseks.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja eesmärgiks kirja koostamisel pidi kirja sisust nähtuvalt olema endale majanduslikult kahjuliku tehingu vältimine. Seda tõendab asjaolu, et kaebuse esitaja pidi kirja koostades olema teadlik sellest, et tema pakkumine võidakse suure tõenäosusega tunnistada edukaks pakkumiseks. Kohus on tuvastanud, et pakkumised avati 27.08.2004. RHS § 42 lg 3 kohaselt tehakse pakkumiste avamisel teatavaks pakkujate nimed, registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumiste avamise kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll. RHS § 42 lg 4 kohaselt tuleb pakkujale saata pakkumiste avamise protokolli ärakiri kolme tööpäeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates. Seega pidi kaebuse esitaja 17.09.2004 kirja koostamisel olema teadlik, et suure tõenäosusega tunnistatakse tema pakkumine edukaks.

2.3 Kohus ei jaga ka kaebuse esitaja arvamust selle kohta, nagu oleks vastustaja ka ilma kaebuse esitaja kirjata pidanud jõudma järeldusele, et kaebuse esitaja pakkumine oli põhjendamatult madala maksumusega RHS § 48 tähenduses. RHS § 48 lg 3 kohaselt on ostjal võimalik põhjendamatult madala maksumusega pakkumine tagasi lükata ning tagasilükkamine peab põhinema sõltumatu eksperdi hinnangul. RHS § 43 sätestab pakkumiste vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise. RHS § 43 lg 2 kohaselt tunnistatakse pakkumine vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega. RHS § 43 lg 4 kohaselt lükkab ostja pakkumise tagasi, kui see ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kohus on käesolevas haldusasjas tuvastanud, et Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga 15.09.2004 tunnistati kaebuse esitaja pakkumine vastavaks (toimiku lk. 64). Kui vastustaja oleks pidanud kaebuse esitaja pakkumise maksumust põhjendamatult madalaks, oleks ta RHS § 48 lg 3 kohaselt pidanud selle vastavaks tunnistamise asemel tagasi lükkama. Seda vastustaja aga teinud ei ole. Seega on väär kaebuse esitaja järeldus, nagu oleks tema pakkumine RHS § 48 alusel niikuinii tagasi lükatud. Eeltoodud järeldusest tulenevalt on alusetu ka kaebuse esitaja väide, mille kohaselt Kaitseministeeriumi vigadest informeerimata jätmise korral oleks viimane pidanud kandma kulutusi seoses vigase pakkumise hindamise ja ekspertiisiga RHS § 48 alusel.

3. Kirja tähelepanuta jätmine

Kaebuse esitaja on viidanud, et Kaitseministeeriumil oli võimalik jätta ka esitatud kiri tähelepanuta, tunnistada pakkumine parimaks ning nõuda kaebuse esitajalt lepingu sõlmimist tema pakkumises esitatud tingimustel. Kohus on seisukohal, et eeltoodud väide ei ole kooskõlas poolte lepinguvabaduse põhimõttega, millest tulenevalt ei saa ostja kohustada pakkujaid endaga lepingut sõlmima, vaid nõuda pakkujatelt tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmisel (sh pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasivõtmisel (RHS § 38 lg 5 p 1)) kahjude täieliku või osalise hüvitamise (RHS § 38 lg 1).

4. Tagatise mittetagastamise sõltuvus ostjal tekkinud kahjust

Kohus on seisukohal, et pakkumise tagasivõtmise korral oli vastustaja õigustatud pakkujale pakkumise tagatist mitte tagastama, olenemata sellest, kas tal kahjusid tekkis või mitte. RHS §

38 lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest. Eeldusel, et ostja on riigihanke käigus nõudnud tal tekkida võivate kahjude täieliku või osalise hüvitamise kindlustamiseks pakkujatelt tagatist, ei pea ta tagatise RHS §

38 lg 5 p 1 alusel tagastamata jätmiseks täiendavalt tõendama endal kahju tekkimist. RHS §

38 lg 5 p 1 rakendamise ainsaks tingimuseks on pakkumise tagasivõtmine selle jõusoleku tähtaja jooksul. RHS § 41 lg 1 kohaselt on pakkumine jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei või olla pikem kui 90 päeva. Pakkumise kutse dokumentide kohaselt pidi pakkumine olema siduv üheksakümmend (90) päeva arvates pakkumise esitamise kuupäevast või pakkumise edukaks tunnistamisel kuni hanke lõpetamiseni (toimiku lk. 25). Pakkumised esitati 27.08.2004. Seega pidi kaebuse esitaja pakkumine olema jõus vähemalt 90 päeva ehk vähemalt kuni 25.11.2004. Antud juhul esitas kaebuse esitaja vastustajale taotluse pakkumisega mittearvestamiseks 17.09.2004 ehk seega pakkumise jõusoleku ajal.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebuse esitaja kohustamiskaebus rahuldamata.

5. Kohtukulud

Vastustaja on taotlenud kohtukulude, summas 7445.80 väljamõistmist kaebuse esitajalt. Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus kirja tõlgendamise üle ei ole kohtu arvates nii keerukas õigusvaidlus, et vastustaja peaks volitama end esindama advokaadibüroo. Seetõttu peab kohus võimalikuks HKMS § 92 lg-s 1 toodust kõrvale kalduda ning jätta taotlus rahuldamata.

Tiina Pappel Kohtunik