3-04-451/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2005. a Tallinn Haldusasja number 3-2675/2004 Haldusasi L.T. kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 16.11.2004 maksuotsuse nr. 12-5/406 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 27.04.2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja L.T., vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06.05.2005 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 06.05.2005 (HKMS § 31 lg 1, 5).

ASJAOLUD

16.11.2004 Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse maksuotsusega nr. 12-5/406 määrati kaebuse esitajale tasumiseks tulumaksu 1998. aasta eest 149 151 krooni ning 1999. aasta eest 21 227 krooni ning intressi alates 01.07.2002 kuni 15.11.2004 summas 88 517 krooni. Maksuotsuses leitakse, et X Ltd arvelduskontole laekunud summasid on L.T. kasutanud oma isiklike kulude katteks. X Ltd oli alates 14.10.1998 täielikult L.T. kontrolli all. Äriühingul puudus Eestis õigusvõime ja õigussubjektsus. Sellistele tunnustele vastava äriühingu nimel tehtud tehingud ja toimingud tuleb lugeda äriühingut tegelikult kontrollivate isikute tehinguteks või toiminguteks. L.T. poolt 1998. a. ja 1999. a. tulude deklareerimata jätmine ja välisriigis registreeritud äriühingu X Ltd arvelduskontot kasutades saadud tulude varjamine on käsitletav maksukohustuslase tahtliku tulumaksu kohustusest kõrvalehoidumisena. Maksuotsuse kohaselt rikkus L.T. kuni 31.12.1999 kehtinud tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111) § 27 lõiget 3, mille kohaselt tulu saav füüsiline isik on kohustatud esitama elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta maksustamisperioodile järgneva aasta

31. märtsiks ning § 29 lg 1 sätestatut, mille kohaselt tuludeklaratsiooni järgi juurdemaksmisele kuuluva maksusumma on füüsiline isik kohustatud tasuma hiljemalt jooksva aasta 1. juuliks maksuameti kohaliku asutuse pangakontole.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. TuMS § 3 lg 1 kohaselt on maksumaksjaks füüsiline isik või ettevõte. Seega eristas seadus maksusubjektina füüsilist isikut juriidilisest isikust. Kummagi tulu arvestatakse iseseisvalt käibelt ja maksustatakse eraldi, sõltumata sellest, kas juriidiline isik on ühe või teise füüsilise isiku kontrolli all või mitte. Seega ei olnud maksukeskusel õigust lugeda kaebuse esitaja tuluks summasid, mida üks juriidiline isik (Y Ltd) oli üle kandnud teise juriidilise isiku (X Ltd.) pangakontole. Kaebuse täienduses leiab kaebuse esitaja ühtlasi, et TuMS § 22 lg 2 kohaselt on juriidiline isik Eesti residentide kontrolli all, kui Eesti residentidele kuulub kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Kaebuse esitajale ei ole kunagi kuulunud X Ltd. aktsiaid, osasid, hääli või õigusi selle äriühingu kasumile. Kaebuse esitaja ei ole kunagi sõlminud A. M. ega kellegi teise isikuga lepingut X Ltd omandamiseks.

2. Otsustades, et firmal X Ltd puudus õigusvõime ja ta ei olnud õigussubjekt, ei viita maksukeskus seadusele, millele selline järeldus on rajatud. 1998-1999 kehtinud TsÜS § 134 lg 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse välismaise juriidilise isiku õigusvõime suhtes selle maa seadust, kus asub tema juhtorgan või kus toimub tema põhitegevus. Seega tulnuks maksukeskusel välja selgitada, millise maa seadust kohaldada ja kas see näeb ette õigusvõime mittetunnustamist maksuameti suval. Firma majandustegevus ja juhtimine toimusid Moskvas. Ka ei seisa maksuotsuses, millisele seadusele põhineb seisukoht, et „vastava välismaise äriühingu nimel tehtud tehingud ja toimingud tuleb lugeda äriühingut tegelikult kontrollivate isikute tehinguteks või toiminguteks.“

3. Ebaõige on väide, et X Ltd-l puudus majandustegevus ning firma arvelduskontole laekunud summad olid kaebuse esitaja isiklikus kasutuses ja seega kaebuse esitaja isiklik tulu. Kaebuse esitaja oli üksnes firma esindaja Eestis. Y Ltd tegi tehinguid firmaga X Ltd. ja kandis viimase pangakontole üle kokku 49 467.50 USD (667 302 krooni). See ei olnud kaebuse esitaja tulu, sest kaebuse esitajal niisugused tuluallikad puuduvad. Kaebuse esitaja kasutas X Ltd pangakontolt väljavõetud summasid firma juhtkonna korraldusel firma vajadusteks. Kuna kaebuse esitaja ei olnud X Ltd omanik ega tema juht, ei olnud tal võimalik firma pangakontol olevaid summasid enda tarbeks kasutada. Kõik aruanded ja kuludokumendid kaebuse esitaja poolt 1998-1999 firmale kuulunud rahade kasutamise kohta on üle antud ja asuvad firma esinduses Moskvas. Firma praegune aadress on Moskva, xxxxxxxx. Kaebuse esitaja nõudmise peale ei anna firma neid dokumente välja. Maksukeskus dokumente välja ei nõudnud. Ilma dokumentideta ei ole võimalik objektiivselt maksuküsimust lahendada.

4. Maksukeskus oleks pidanud tulumaksu küsimuse lahendamisel lähtuma 1998-1999 kehtinud tulumaksuseaduse §-st 9 lg 1. Selle sätte kohaselt on maksumaksja tuluks kogu tema poolt maksustamisperioodil kõigist tuluallikatest saadud tulu. Raamatupidamise seaduse § 3 p

4 kohaselt on tuluks sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine. Firma pangakontolt välja võetud raha kasutas kaebuse esitaja firma tegevuses. Välja võetud summad, mis jäid kasutamata, maksis kaebuse esitaja tagasi firma pangakontole. Kaebuse esitaja huvides on firma tasunud üksnes 15.02.1999 Mustamäe Haiglas toimunud südameuuringute eest 3 728 krooni. Seda kinnitab ka kaebuse esitaja poolt firma pangakontole makstud summade ja kontolt väljavõetud summade võrdlus. Maksuotsuse tabelitest nähtub, et kaebuse esitaja on 1998. a. äriühingu arvelduskontodelt välja võtnud kokku 378 790 krooni. Kaebuse esitaja on 1998. a. äriühingu arvelduskontole sisse maksnud 557 111.38 krooni. Seega ei ole kaebuse esitaja ka arvestuslikult firma pangakontode käsutamisega 1998. aastal tulu saanud. Kaebuse täienduses lisab kaebuse esitaja, et ta ei ole X Ltd pangakontodelt sularaha väljavõtmisega mingit isiklikku tulu saanud, sest kõik summad on ta kasutanud firma majandustegevuses. Ta on tasunud 1998-1999 sularahas piletihinnad lennufirmadele SAS, Finnair, Estonian Air ja Aeroflot, laevafirmale Tallink ning majutamiskulud hotellides Minsk, Belorus, Napoleon, Vestin jt ning mobiiltelefoni arved operaatorfirmadele EMT, Q-GSM ja tasunud renditasu Ahtri 8 kontoriruumide rendi eest.

5. Tulumaksu määramise 3-aastane tähtaeg on möödunud. Kaebuse esitaja palub kohaldada aegumist. Kaebuse täienduses leiab kaebuse esitaja, et kuivõrd maksukeskus venitas maksumenetlusega, ei olnud tal ka õigust kohaldada maksusumma määramiseks kuue aastast tähtaega. Aegumistähtaja küsimuse otsustamisel tuleb välja selgitada, kas kaebuse esitajal oli kohustus deklareerida oma seotust firmaga ning õigust juriidilise isiku kasumile. Selline deklareerimiskohustus kehtestati 01.01.2000 jõustunud TMS §-s 22 lg 6. Kuivõrd 1998 ja 1999 kohta deklareerimiskohustust kaebuse esitajal ei olnud, on maksu määramise aegumistähtajaks MKS § 98 lg 2 kohaselt üks aasta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Alusetu on viide RPS § 3 punktile 4, mille kohaselt raamatupidamise seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: tulu – aruandlusperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine ja kohustuste vähenemine. Maksuotsuses on näidatud, et L.T. omas kontrolli X Ltd-sse kantud summade üle ning maksumenetluses kogutud ning kaebaja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et L.T. on võtnud nimetatud summad välja või tasunud endaga seotud isikute arveid ning seega tuleb neid summasid käsitleda tuluna TuMS § 9 lg 1 mõistes. RPS § 2 lg 1 sätestab, et maksustamisega seotud arvestuse ja aruandluse kord kehtestatakse teiste õigusaktidega. Seega tuleb rõhutada, et tulu mõiste on tulumaksuseaduses ja raamatupidamise seaduses erinevad.

2. RPS § 4 lg 1 p 2 näeb ette, et kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud. Maksumenetluse käigus ei ole L.T. esitanud ühtegi dokumenti, mis näitaks, et X Ltd pangakontodele kantud summasid oleks saanud keegi teine peale L.T. enda. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha (otsus nr. 3-3-1-55-02, p 13) kohaselt: „Sõltuvalt arvestusprintsiibist võib tuluna käsitleda ka mittetagastatavat sissetulekut või isiku netovara suurenemist.“ L.T. on tunnistanud, et tema korraldas X Ltd majandustegevust. Seega lasub temal kohustus säilitada dokumente, millede alusel oleks võimalik kontrollida väidete tõepärasust. Kontrollitav isik ei ole loonud reaalset võimalust, et kontrollida oma väidete tõepärasust.

3. Tulude deklareerimata jätmine on käsitletav tahtliku teona ning kohaldamisele kuulub MKS § 98 lg 1, mille kohaselt tahtliku teo korral arvestatakse kuueaastase aegumistähtajaga.

4. Vastavalt menetluse käigus võetud seletustele ning pangakonto analüüsile nähtub, et L.T. sai volituse mitte Venemaal tegutsevatelt isikutelt, vaid oma isiklikelt tuttavatelt, kes eelnevalt olid X Ltd allkirjaõiguslikeks isikuteks pangakonto käsutamisel (A. M. ja T. M.). AS-i Eesti Ühispank edastatud dokumentidest nähtub, et eelnevalt on X Ltd arvelduskontolt sularaha välja võtnud A. M. ja T. M.. Riigikohtu Üldkogu otsuse nr. 3-1-1-120-03 punktist 35 järeldub, et maksuhaldur on õiguspäraselt kohaldanud TsÜS –i põhimõtteid ning lugenud X Ltd arvelduskontolt välja võetud summasid L.T. isiklikuks tuluks. L.T. on teinud isiklikke või endaga seotud isikute eest makseid äriühingutele Eesti Energia AS, AS Landholder ja OÜ Veka Inseneribüroo. L.T. möönab kaebuses, et ta on teinud isikliku ülekande seoses

Mustamäe haigla arvega. Seega tuleb L.T.t käsitleda isikuna, kes reaalselt omas kontrolli X Ltd arvelduskontodel toimuvate tehingute üle.

5. Maksuotsuses on arvestatud kõikide L.T. enda poolt kantud summadega ning on maksustatud ainult välismaiselt äriühingult saadud summad (maksuotsuse lk. 15). Kaebaja viide sellele, et tema on X Ltd pangakontodele sissemakseid teinud, viitab ainult sellele, et L.T. omas kontrolli X Ltd pangakontodel toimuvate tehingute üle.

Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidlusküsimused

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja jättis 1998. aastal ja 1999. aastal oma tulud deklareerimata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas äriühingul X Ltd. puudus Eestis õigusvõime ning ta oli alates 14.10.1998 kaebuse esitaja täieliku kontrolli all või mitte; samuti, kas kaebuse esitaja poolt äriühingust sularahas väljavõetud summasid või teistele äriühingutele ülekantud summasid saab pidada kaebuse esitaja tulumaksuga maksustatavaks tuluks või mitte.

2. Äriühingu X Ltd õigusvõime

Vastustaja poolt on kohtule esitatud Tallinna Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Majanduskuritegude talituse poolt teostatud läbiotsimise käigus konsultatsioonifirma Z ruumidest (asukohaga Jõe tn. 3 ja 5, Tallinn) leitud X Ltd asutamist ning juhtimist puudutavad dokumendid.

Erik Vallaste poolt K. J.’ile saadetud e-kirjast (toimiku lk. 123) nähtub, et tellija / kontaktisik

T. M., äriühingust Y Ltd on tellinud Belize piirkonda firma asutamise, nimega X. Lisaks on tellitud nominaaldirektori teenus, volitus A. M.’i ja T. M.’i nimele firma nimel dokumentidele allakirjutamiseks, kaks esitajaaktsiat ning USA ja Tallinna panga arveldusarvete avamine. E- kirja kohaselt peab A. M.’il ja T. M.’il olema õigus arvetele alla kirjutada eraldi, USA arvet hakatakse käsutama faksi teel ning Eesti arve võiks olla Tallinna Pangas. Äriühingu aadress võiks e-kirja kohaselt olla Inglismaal, kuid posti edastus tuleb teha aadressile xxxxxxx

Belize’s Rahvusvaheliste äriühingute registripidaja poolt väljastatud asutamistunnistuse kohaselt on X Ltd asutatud 25.09.1997 Belize’s (toimiku lk. 108). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 29.09.1997 on X Ltd direktoriks valitud J. L. E. (toimiku lk. 88). Samal kuupäeval on Y Ltd direktor J. L. E. otsustanud väljastada firma kaks esitajaaktsiat AS- le Z (toimiku lk. 95). 29.09.1997 on ühtlasi J. L. E. allkirjastanud A. M.’i ning T. M.’i nimele üldvolituse X Ltd nimel tegutsemiseks kuni 1. novembrini 1998, andes viimastele õiguse muuhulgas avada äriühingu nimel pangaarveid, pangaarvetele raha ja väärtpabereid kanda ning neid välja võtta, osta, müüa ja rentida vallasja kinnisvara, maksta äriühingu arveid ja muid võlgnevusi, esindada äriühingut suhetes teiste äriühingutega, tolli ja valitsusasutuste ning kõikide institutsioonidega mistahes jurisdiktsiooniga maades, asutada äriühingu esindusi ning omada edasivolitamisõigust (toimiku lk. 98). Eeltoodud volituse ulatus ja sisu on seega võrdsustatav Eesti Vabariigi äriseadustikust tuleneva äriühingu juhatuse liikme volituste mahuga.

05.10.1997 on X Ltd direktor J. L. E. otsustanud avada pangaarve Tallinna Pangas ning anda kõigi pangadokumentide eraldi allkirjastamise õigused T. M.’ile ja A. M.’ile (toimiku lk. 93). 15.10.1997 otsusega on X Ltd direktor otsustanud avada X Ltd pangaaarve San Fransiscos ning andnud nimetatud panga dokumentide allkirjastamise ainuõiguse samuti T. M.’ile ja A. M.’ile (toimiku lk. 94). San Francisco Kommertspanga allkirjakaardilt (toimiku lk. 118), pangalepingust (toimiku lk. 116) ning teistest pangadokumentidest (toimiku lk. 113-115) nähtub, et X Ltd nimele on avatud San Fransisco Kommertspangas pangakonto, numbriga xxxxxxxxxx, mille volitatud kasutajateks on T. M. ja A. M. ning pangakontot kasutatakse kord kuus faksi teel. Tallinna Panga 15.10.1997 arvelduskontolepingust nähtuvalt olid panga allkirjaõiguslikud isikud T. M.ja A. M. (toimiku lk. 109-112).

10.10.1997 on K. J. AS-st Z saatnud Mr. A. M. C.’ile faksi, milles palutakse tal faksitud volikirjale oma allkiri anda ning dokument nii kiiresti kui võimalik tagasi Eestisse saata (toimiku lk. 106). 15.10.1997 on K. J. koostanud kirja, milles teavitatakse X Ltd aadressist Ühendatud Kuningriigis ning asjaolust, et kogu vastavale aadressile saabuv korrespondents saadetakse edasi aadressile Y Ltd, xxxxxxxxxx, Eesti. Arve firma asutamise eest Belize’il, firma Londoni aadressi eest, pangakontode eest Ameerika Ühendriikides ja Tallinnas, esitajaaktsiate eest, volikirja ning muude teenuste eest on AS Z esitanud T. M.’ile, summas 3750 USD (toimiku lk. 121). Nimetatud teenused ning nende maksumus kattub E. V. poolt ekirjas K. J.’ile osundatud kliendi teenuste ja nende maksumusega. A. M.’i maksuhaldurile antud seletuse kohaselt võttis ta äriühingu X Ltd arvelduskontolt paar korda sularaha välja ning andis isikutele, kelle nime ta ei taha öelda. Äriühingu tegevusala oli A. M. väitel vist ostmüük, kuid midagi konkreetsemalt ta ei osanud öelda (toimiku lk. 240-241). T. M.’i maksuhaldurile antud seletuse kohaselt ei olnud äriühingul X Ltd mingit tegevust.

05.03.2005 on T.M. kirjutanud A.M.’ile kui X mänedžerile avalduse, paludes enda väljaarvamist X asutajate nimekirjast (toimiku lk. 102). 18.09.1998 on A.M. kirjutanud avalduse AS-le Z, millega ta palub aktsepteerida äriühingu X Ltd üleandmist L.T.’le (toimiku lk. 101). Dokumentide hulgas on ka koopia L.T. passist, mille alla on kirjutatud „Uus omanik, telefonija faksinumber, aadress ning alla Y“ (toimiku lk. 89), samuti 19.09.1998 allkirjastamata J. L. E.’i otsus A.M.i ja T.M.’i allkirjaõiguste tühistamise kohta Eesti Ühispangas ning pangadokumentide allkirjastamise ainuõiguse andmise kohta L.T.’le (toimiku lk. 92). Dokumentide juures on ka allkirjastamata 18.09.1998 volikiri L.T. nimele, mis on sisult identne A.M.’i ja T.M.’i nimele 25.09.1997 väljastatud volikirjaga (toimiku lk. 97). 18.09.1998 on Z’ist faksitud A. M. C.’i nimele allakirjutamiseks dokumendid, mis palutakse tagasi saata tähtkirjaga. Faksi sisuks on „legaliseerimist vajav volikiri“ (toimiku lk. 105).

Kohus loeb eeltoodud tõendite alusel tuvastatuks, et X Ltd on välismaal asutatud äriühing, mille asutamise on AS Z vahendusel tellinud T.M. Eestist. Tõenditest nähtuvalt oli äriühingul kaks pangaarvet – üks Tallinna Pangas (hilisemas AS Eesti Ühispangas) ning teine Ameerika Ühendriikides. Tallinna Panga (AS Eesti Ühispanga) pangaarvet käsutasid kuni 13.10.1998 A.M. ja T.M.. Kohus loeb ühtlasi tuvastatuks, et vastavalt 1998. aasta märtsist ning 1998. aasta septembrist ei soovinud T.M. ja A.M. enam äriühinguga seotud olla ning alates 14.10.1998 läks X Ltd nimele Tallinna Pangas (Eesti Ühispangas) avatud arvelduskonto allkirjaõigus üle L.T.’le.

TsÜS (redaktsioonis 10.07.1998-01.01.2000) § 134 lg 1 kohaselt välismaise juriidilise isiku õigusja teovõime suhtes kohaldatakse selle maa seadust, kus asub tema juhtorgan. TsÜS §

134 lg 2 sätestab: „Kui välismaise juriidilise isiku põhitegevus ei toimu maal, kus asub tema juhtorgan, kohaldatakse selle maa seadust, kus toimub juriidilise isiku põhitegevus.“ Kohus on seisukohal, et kuivõrd X Ltd asutati T.M.’i tellimusel ning äriühingu kahte ainsat pangaarvet nii Eestis kui ka USA-s käsutati Eestist ning firma tegelik juhtimine pidi T.M.’ile,

S. M.’ile ning L.T.’le väljastatud volikirjadest nähtuvalt samuti toimuma Eestis, ei saanud X Ltd põhitegevus toimuda äriühingu asutamiskohas Belize’s ega ka volikirjadele allakirjutanud nn varidirektori asukohas, vaid sai toimuda ainult Eestis, kus asusid isikud, kes äriühingu asutamise tellisid ning kes äriühingu arvelduskontosid faktiliselt käsutasid. Seega tuleb äriühingule kohaldada Eesti Vabariigi seadust. Kohus peab alusetuks kaebuse esitaja kaebuses esitatud väidet, mille kohaselt toimusid firma majandustegevus ja juhtimine Moskvas, firma praegune esindus on Moskvas ning praegune aadress on xxxxxxxx. Nagu nähtub Venemaa siseasjade ministeeriumi vastusest Maksuja Tolliameti päringule, puudub Moskva linna maksumaksjate registris ettevõte X Ltd, äriühing aadressil Moskva, xxxxxxxxxxx ei asu ja äriühingu tegelik asukoht on teadmata (toimiku nr. 2 lk. 28).

TsÜS § 37 lg 2 sätestab: „Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Kuna X Ltd ei olnud Eestis äriregistrisse kantud, puudus tal õigusvõime. Küll aga ei saa väita, et kaebuse esitajal puudunuks õigusvõime ning teovõime. TsÜS § 8 lõike 1 kohaselt on õigusvõime igal füüsilisel isikul. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. TsÜS § 9 lõike 1 kohaselt on teovõime täisealisel isikul. Isik on täisealine, kui ta on saanud 18- aastaseks. Seega pidi kaebuse esitajal 1998-1999 olema nii õiguskui ka teovõime.

Kuna X Ltd-l õigusvõime Eesti Vabariigis puudus, tuleb pidada õigustühiseks ka X Ltd nimel Tallinna Pangaga sõlmitud arvelduskontolepingut ning vaadelda X Ltd nimel avatud arvelduskontosid neid tegelikult käsutanud õigusja teovõimelistele isikutele kuuluvate arvelduskontodena. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et X Ltd arvelduskonto näol oli kaebuse esitajal alates arvelduskonto allkirjaõiguslikuks isikuks saamisest tegemist täiendava arvelduskontoga, mida saab tulumaksu määramise seisukohast võrdsustada mistahes kaebuse esitaja enda nimele avatud arvelduskontoga. Seega tuleb lugeda X Ltd alates L.T. poolt viimase arvelduskonto allkirjaõiguslikuks saamisest L.T. kontrolli all olevaks.

Kohus ei saa käesoleval juhul kohaldada kaebuse esitaja poolt kaebuses viidatud TuMS § 22 lõiget 2, mille kohaselt on juriidiline isik Eesti residentide kontrolli all, kui Eesti residentidele kuulub kokku vähemalt 20% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Nimetatud säte, samuti TuMS § 22 lõikes 6 sätestatud deklareerimiskohustus, millest tulenevalt peab eeltoodud juhul residendist maksumaksja lisama temale langeva osa välismaise juriidilise isiku tulust oma maksustatavale tulule ning deklareerima selle tulu oma tuludeklaratsioonis, jõustus alles 01.01.2000. Seega ei saa antud sätet kohaldada tagasiulatuvalt X Ltd ja L.T. vahelistele suhetele. Kuna kohus on tuvastanud, et X Ltd-l puudus Eesti seaduste alusel õigussubjektsus, ei saa teda käsitleda ka TuMS § 3 lõike 1 kohaselt maksumaksjana, kellel saaks olla Eesti Vabariigi ees mingeid maksukohustusi.

Eeltoodust tulenevalt ei oma käesolevas haldusasjas tähtsust see, kas ja millises ulatuses kuulus L.T.’le X Ltd aktsiaid, hääli või õigust kasumile. Tähtsust ei oma ka see, kas L.T. sõlmis või ei sõlminud A. M.’iga lepingut X Ltd üleandmiseks L.T.’le. X Ltd L.T. kontrolli all olevaks lugemiseks piisab asjaoludest, et äriühing asutati L.T. tuttavate T.M.’i ja A. M.’i tellimusel ning selle tegevust juhiti Eestist ning asjaolust, et eeltoodud isikud loobusid äriühingu nimel oma allkirjaõigustest pangas ning andsid selle üle L.T.’le.

3. L.T. poolt X Ltd arvelduskontolt väljavõetud summad

Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus on käsitlenud kaebuse esitaja isikliku tuluna äriühingult Y Ltd aastatel 1998-1999 äriühingu X Ltd arvelduskontole alates 02.11.1998 laekunud summasid, kokku 667 302 krooni 50 senti (ümber konverteerituna ameerika dollaritest eesti kroonideks), mis kaebuse esitaja on osaliselt sularahas välja võtnud või üle kandnud teistele äriühingutele oma isiklike kulude katteks.

Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et eeltoodud summasid tuleb vaadelda kaebuse esitaja isikliku tuluna, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Käesoleva haldusasja käigus ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule dokumente, millest nähtuks, et kaebuse esitaja poolt X Ltd arvelduskontolt sularahas väljavõetud summasid ei kasutatud kaebuse esitaja isiklikuks tarbeks.

Samas on maksuhaldur kogunud ning kohtule on esitatud tõendid, millest nähtuvalt on X Ltd arvelduskontolt tasutud kaebuse esitaja isiklikuks otstarbeks AS Eesti Energia, AS Landholder ja Veka Inseneribüroo OÜ arvelduskontodele. AS Eesti Energia vastusest maksuhalduri teabenõudele (toimiku lk. 163) nähtub, et Eesti Energia on esitanud ettevõttele X Ltd ajavahemikul 1998-1999 30.11.1998 liitumistasu arve nr. 1484 summas 20296.- krooni L.T. nimel sõlmitud liitumislepingu nr. 666-k 05.11.1998 alusel ning X Ltd tasus arve 10.11.1998. 18.06.1999 tasus X Eesti Energiale 88647.50 krooni L.T. esitatud liitumise eelkokkuleppe nr. 323-E 19.05.1999 alusel esitatud arve alusel (tarbimiskohad Randvere tee

57 ja Nõo 2A kvartal). AS Landholder vastusest maksuhalduri päringule nähtub, X Ltd tasus L.T.’le 28.10.1998 ning 05.11.1998 esitatud arvete eest ning X Ltd ei ole kunagi olnud AS Landholder klient (toimiku lk. 157-160). Samuti on tasutud Veka Inseneribüroo OÜ-le Randvere tee 57 kinnistusiseste veevarustuse ja kanalisatsiooni tööjooniste eest (toimiku lk. 148-151). Nagu nähtub Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna väljavõtetest, on kaebuse esitaja Randvere tee 51 elamumaa omanik (toimiku lk. 128). Kaebuse esitaja vanatädile, S. N.’ale, kuulub aga 7/28 osa kaasomandist Randvere tee 57 transpordimaale (toimiku lk. 125- 127). Nagu nähtub Tallinnas 20.11.1996 S. N.’a poolt allakirjutatud kinkelepingust, kinkis S.

N. L.T.’le muuhulgas endale tagastatud maade (kinnistu Randvere tee 57) müügist saadud ja edaspidi kinnistute müügist saadava raha (toimiku lk. 184-185)). 10.06.1996 notariaalse volikirjaga on S. N. volitanud L.T.’t valitsema ja käsutama kogu talle kuuluvat vara (toimiku lk. 188-189). Randvere tee 57 kinnistu kaasomanikud M. L., A. K., M. L., I. K. ja V. T. on volitanud L.T. oma mõttelist osa kinnistutest valitsema, käsutama ja oma huve sellega seoses esindama (toimiku lk. 190-196). 08.11.1996 on S. N. müünud ½ mõttelise osa endisest Randvere tee 57/Nõo põik 2a kinnistust 4 miljoni krooni eest A. L.’le (toimiku lk. 197-198).

Eeltoodud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et X Ltd poolt eelpool nimetatud äriühingutele tasutud arved tasuti kaebuse esitaja varalistes ja isiklikes huvides seoses talle kuuluva (varem tema vanatädile kuulunud) Randvere tee 51 elamumaaga ning seoses tema vanatädile tagastatud maa Randvere tee 57/Nõo põik 2a osalise võõrandamisega kaasnevate vajalike toimingutega (maa kruntimistööd, veevarustusprojektid jne). Eeltoodu kinnitab kohtu seisukohta selles, et kaebuse esitaja omas kontrolli X Ltd üle. Viimast kinnitab ka asjaolu, et kaebuse kohaselt tasus äriühing ka 15.02.1999 kaebuse esitaja Mustamäe haiglas toimunud südameuuringute eest.

Väide, nagu oleks kaebuse esitaja tasunud 1998-1999 667 302 krooni sularahas X Ltd majandustegevuse tarbeks, on paljasõnaline, kuna puuduvad kaebuse esitaja väidet kinnitavad kuludokumendid. Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja EMT kassa sissetuleku orderi ning

Esmofon Gruppi kviitungid, millest nähtuvalt on L.T. tasunud eeltoodud firmadele sularahas

S. S.’i eest. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid ei tõenda seda, et kaebuse esitaja kasutas X Ltd-st väljavõetud summasid äriühingu väidetava majandustegevuse tarbeks ning selgusetuks jääb S. S.’i roll X Ltd-s.

Kaebuse esitaja on kaebuses esitanud ka väite, et ta on 1998. a. äriühingu arvelduskontole rohkem sisse maksnud, kui sealt välja võtnud, mistõttu ta ei ole 1998. aastal arvestuslikult äriühingu pangakontodelt raha väljavõtmisega tulu saanud. Kohus märgib, et maksuhaldur on maksuotsuse kohaselt tulumaksu määramisel arvesse võtnud ainult äriühingult Y Ltd äriühingu X Ltd arvelduskontole laekunud summasid (toimiku lk. 20) ning tulumaksu ei ole seega määratud nendelt summadelt, mida kaebuse esitaja ise on omaalgatuslikult X Ltd arvelduskontole kandnud.

Asjaolu, kas kaebuse esitaja poolt omaalgatuslikult X Ltd arvele kantud summad katavad või ületavad Y Ltd poolt arvele kantud summasid ei oma käesolevas maksuvaidluses tähtsust. Kuivõrd kaebuse esitajal oli X Ltd arvelduskonto ainuke allkirjaõiguslik isik, oli tal igal ajal võimalik enda poolt X Ltd arvelduskontole kantud summad taas sularahas välja võtta. Asjaolu, et seisuga 1998 ületasid tema poolt arvelduskontole kantud summad laekunud summasid ei tähenda seda, et tema poolt arvelduskontole makstud raha kasutati hiljem sihipäraselt X Ltd huvides ning kaebuse esitaja isiklik tulu selle võrra vähenes. Nagu kohus on juba märkinud, ei ole kaebuse esitaja käesolevas maksuvaidluses esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et X Ltd on kasutanud tema arvel olevat raha majandustegevuseks. Vastupidi, X Ltd arvelduskonto väljavõtet (toimiku lk. 70-86) vaadates võib näha, et tehingud teiste äriühingutega, samuti väljamaksed töötajate palkadeks ja muudeks kuludeks X Ltd-l puuduvad. Seega ei saa X Ltd-d pidada tegutsevaks äriühinguks. Asjaolu, et Y Ltd tegi mõned ülekanded X Ltd-le ei tähenda, et tegemist oleks reaalselt tegutseva äriühinguga. Nagu nähtub nii A.M.’i, T.M.’i ütlustest kui ka kaebuse esitaja enda kohtuistungil antud selgitustest, töötasid nad kõik vaidlusalusel perioodil Y Ltd-s või olid sellega seotud. Seega võib järeldada, et X Ltd-d kasutati maksuvaba töötasu saamise eesmärgil.

Seega tuleb järeldada, et vastustajal oli õigus lugeda kaebuse esitaja poolt X Ltd-st väljavõetud või isiklikeks kuludeks kantud summasid kaebuse esitaja maksustatavaks tuluks ning määrata tasumisele tulumaks.

4. Maksuotsuse aegumine

Kohus on seisukohal, et maksuotsus ei ole aegunud. Maksuotsuses on väga selgelt põhjendatud (maksuotsuse lk. 14), miks maksuhaldur loeb kaebuse esitaja poolt 1998. ja 1999. aastal tulude deklareerimata jätmist ning tulude varjamist tahtliku tulumaksu tasumise kohustusest kõrvalehoidmisena. Seetõttu kuulub käesoleval juhul kohaldamisele MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 6-aastane aegumistähtaeg.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda (HKMS § 92 lg 1).

Tiina Pappel

kohtunik