3-04-417/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Karin Kalmiste

02.05.05.a.

3-2593/04

D.D. kaebus Tallinna Vangla 09.11.04.a. otsustuse

tühistamiseks, millega keelduti rahuldamast taotlust sülearvuti

ja pleieri saamiseks ja käsutamiseks ja kohustamiseks taotlus

uuesti lahendada ning anda eriluba pleieri ja sülearvuti

saamiseks ja käsutamiseks

15.04.05.a.

Kaebuse esitaja D.D.; vastustaja Tallinna Vangla esindaja

E.Oisalu

Jätta D.D. vi kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 30 päeva

jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 02.05.05.a.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud

halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse

kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate

esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.

ASJAOLUD

25.10.04.a. esitas D.D. avalduse Tallinna Vanglale, milles palus eriluba sülearvuti ja CD mängija

kasutusloa saamiseks . Tallinna vangla juhtkond arutas taotluse läbi ja otsustas 09.11.04.a., et taotlus

ei kuulu rahuldamisele. D.D.ile tehti otsus teatavaks kirjalikult 09.11.04.a. kirjaga nr 1-13/20221-1.

Keeldumist põhistati järgmiselt

1) Tallinna vangla juhtkond arvestab taotluse mitterahuldamisel D.D.i senist käitumist nii

vahistatuna kui ka kinnipeetavana Tallinna Vanglas. Inspektor kontaktisiku vahendusel on

võimaldatud D. D..il tutvuda isikliku toimikuga, kuhu on paigutatud iseloomustav materjal

millest nähtub korduv karistamine distsipliini rikkumiste eest. Juhtkond ei ole veendunud, et D.

D.. suudab päevakava ja teisi kinnipeetavale pandud kohustusi täita omades sülearvutit ning

pleierit.

2) selgitati täiendavalt, et Tallinna vangla vangistusosakonna psühholoogil ei ole andmeid kaebaja

erivajaduste kohta.

Kaebuse esitaja seisukohad

D.D. leiab, et tema taotlus on põhjendatud ja eriloa saamisel teeniks taotluse rahuldamine eesmärke,

mis võimaldavad vanglal täita eelkõige kasvatuslikke ülesandeid. VangS § 31 lg 2 annab õiguse

nõuda vangla direktori loal isikliku CD -mängija või sülearuvuti saamist ja käsutami selleks, et

kinnipeetav saaks kasulikult veeta vaba aega ja samas aitavad need vahendid positiivselt

arendada, et vangla saavutaks kinnipidamise eesmärkidest tulenevalt isiku ümberkasvamise.

Kui ta saab teha tööd oma ema firma jaoks, siis ta on kontaktis välismaailmaga ja samas valmistub ta

ette naasmiseks ühiskonda, et enam mitte kalduda kuritegevusele.

1) personaalarvuti on vajalik, kuna ta saab teostada OÜ Keeltekoolile vajalikke töid. Tema ema N.

Ž. on Keeltekool OÜ omanik ja ta saab anda pojale töid, mis on kasulik koolile ning

samal ajal annab võimaluse pojale töötamiseks kinnipidamise ajal. Tallinna vanglal ei ole piisavalt

võimalust D.D.i tööle rakendamiseks. Kaebaja selgitustel oli ta enne kinnipidamist töötanud

ema firmas ja saaks seda teha jätkuvalt vangistuse ajal. Ta märkis ära taotluses, et arvuti käsutamisel

teeb ta tööd Keeltekooli OÜ-le ja selliselt areneb tal isiklik vastutus, mis omakorda tagab võimaluse

adapteeruda ühiskonnas peale vangistusest vabanemist. Tegevus arendab tööharjumusi ja

distsiplineerib kinnipeetavat, mis teenib VangS § 6 eesmärki. Ta saavutab iseiseivalt

eriettevalmistuse, mis vastab Tallinna Vangla Kodukorra p 21.20 eesmärgile.

2) Pleieri käsutamiseks oli esitatud taotlus põhjendusega, et kuulata Ameerikas väljatöötatud

programmi, mis mõjutab inimese psühholoogiat, leevendab probleeme ja rahustab. Ema avaldu

on märgitud, et pojal oli probleeme narkootikumidega, mistõttu ema otsib võimalusi poega neist

võõrutada. Ema on programmi katsetanud ja ta leidis, et see saab avaldada pojale eranditult

positiivset mõju- programm mõjutab tervist, stabiliseerib ja tõstab tuju; inimene muutub

rahulikumaks ja tasakaalukamaks. Lisana esitas ta programmi teadusliku kirjeldus, Special Report,

lisainfo saamise võimalus interneti aadressil. Ka see taotlus on kooskõlas VangS § 31 lg 2, VSE §

59 p 2 ja Tallinna vangla Kodukorra p 9.1.2. Ta saab käsutada spetsiaalset programmi, see on

vajalik ajutegevuse arendamiseks, samas õpib ta inglise keelt.

D.D. esitas taotluse juurde tõendid rahaliste vahendite olemasolus, et tasuda elektrienergia

kulutused, vormistatud oli vormikohane avaldus elektriseadme käsutamiseks.

Asja kohtulikul arutamisel tugines D.D. täiendavalt Euroopa Vangla reeglistikule väites, et selle 4

osa p 65 p d ja p 66 annab täiendavalt selgitused õiguseks rahuldada tema taotlus, kuna see aitab

täita eelkõige kasvatuslikku eesmärki. Tema taotlus ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga. Kui tema

ema soovib, et poeg saaks täiendavalt teraapilist tuge, siis jääb arusaamatuks, kuidas selline

taotlus ei ole põhjendatud. Tema käitumine oli enne taotluse esitamist juba paranenud ja tal puudusid

pikka aega distsipliini rikkumises karistused; ta on esitanud käesolevaks ajaks asudes Murru

Vanglas taotluse koolis õppimiseks. Samas esitas ta Murru Vanglale taotluse pleieri ja

sülearvuti käsutamise loa saamiseks. Kuna tema kinnipidamiskoht sageli vahetub, siis Tallinna

vanglas viibimise ajal on temale vajalik eriloa taotluse lahendamine ka Tallinna vangla poolt.

Eeldab, et Murru Vangla tema taotluse rahuldab.

Firmale ei ole võimalik tööd teha arvutiklassi külastades ja vastustaja esindajal puudub ülevaade

tegelikust olukorrast. Tema ema saaks arvutis trükitud tekstid korrektuuridega saata vanglasse ja

seejärel ta trükiks need juba korrektuuride alusel arvutis ümber. Vanglas pakutakse tööd, mis ei ole

seotud intellekti arendamisega ja antud juhul oleks temale meeldiv töö ühendatud kasulikuga. Ta ei

pea sportima või leppima raamatukoguga, arvutiklassiga, kui on valikuvõimalus ja olemas

alternatiiv. Euroopa Vangla reeglistik võtab soovitustes aluseks kinnipeetava erandlikku seisundit

arvestavalt. Vangistatud isik on traumeeritud, ta vajab täiendavat psühholoogilist tuge ja iga

vanglaväline tugi, mis ei kahjusta kinnipeetavat, peaks olema vangla poolt käsutatud, mitte tõrjutud.

Distsipliini tagab eelkõige kinnipeetava rakendamine meeldivale ja kasulikule tegevusele. Vangil

peab olema garanteeritud side oma perekonnaga ja lähedastega. Vangide õiglase kohtlemise

põhimõtetega on kooskõlas harivate, kasvatuslike, moraalsete ja vaimsete vahendite rakendamine ja

lähtudes kinnipeetava individuaalsetest vajadustest. Individuaalset lähenemist kinnipeetavale

Tallinna vanglas ei võimaldata, tema ei ole saanud tutvuda ka nn individuaalse täitmiskavaga. Kui ta

tutvus isikliku toimikuga, siis seda dokumenti seal ei olnud. Tutvunud põgusalt kavaga leiab, et ka

märgitud dokumendi kohaselt on ette nähtud temale sobiva tegevuse leidmine.

Vastustaja Tallinna Vangla

Taotlus jäeti rahuldamata, kuna arvestati D.D.i käitumist vanglas, vangla reaalseid võimalusi ja

taotletud esemest tulenevaid ohtusid. D.D. ei ole suutnud kinni pidada vangla kodukorraga seatud

päevakavast ning ta ei ole täitnud teisi kinnipeetavale pandud kohustusi, mistõttu ei ole usutav, et

D.D. suudab täita kodukorra nõudeid, kui temale võimalda käsutada sülearvutit või CD mängijat.

Taotlejat on korduvalt käristatud distsiplinaarkorras; vaatamata sellele, et temale on vangla

kodukorra nõudeid selgitatud, on D.D.il praktiliselt igal päeval esitada asjakohatuid kommentaare, ta

jätab sageli nõuded täitmata mitmesugustel ettekäänetel. Ühteaegu ei ole vangla kasvatuslike

eesmärkidega kooskõlas, et kinnipeetav, kes ei allu kehtestatud reeglitele, käsutaks taotletud

vahendeid. Kui ta ei täida reegleid, siis tekib oht, et ta ei suuda kinni pidada vahendite käsutamisel

ühisreeglitest, mis ei luba häirida kaaskinnipeetavaid ja vangla töötajaid; tema tähelepanu hajub

veelgi ning päevakava täitmine satub ohtu. Tallinna Vanglas on hakanud levima keelatud esemete-

mobiiltelefonide - käsutus. Mobiiltelefonide käsutamisel kuritarvitatakse omakorda pleierite

kõrvaklappe ja sisejulgeoleku huvides kaalutakse hoolega iga taotluse puhul, kas loa andmine on

võimalik. Vangla direktor peab tagama siserahu vanglas ja ta on pädev hindama realiteete. Kui

D.D. on esitanud samasuguse taotluse Murru Vanglas, siis teises vanglas taotluse rahuldamine ei

anna automaatselt õigust eriloal käsutatavate esemete lubamiseks Tallinna Vanglas.

Lisaks uuris juhtkond koos vangla psühholoogiga D.D.i erivajadusi ja leidis, et kinnipeetava suhtes ei

ole seda tuvastatud Tallinna Vanglas viibimise ajal. Vangla psühholoogilt saadud andmetel ei ole

D.D.il erivajadusi tervislikest aspektidest lähtudes; ema poolt saadetud programm ei ole vangla

spetsialisti hinnangul D.D.ile sobiv. D.D.i ema on hariduselt filoloog, mitte spetsialist. Kinnipeetava

vanemal on võimalus teha ettepanekuid, kuid tema ei saa vangla juhtkonna või spetsialisti eest

langetada kinnipeetava suhtes tehtud otsuseid.

Vanglas töötamiseks on vajalik, et kinnipeetav ise avaldaks selleks soovi ja esitaks taotluse. D.D.

ei ole esitanud töötamiseks avaldust.

09.11.04.a. Tallinna Vangla direktor otsustas taotluse mitte rahuldada. VangS § 31 lg 2 kohaselt

vangla direktori loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video-või

helikassettmagnetofon või muid vaba aja veetmiseks vajalikke esemeid, kui nende käsutamine ei riku

vangla sisekorda ega häiri teisi isikuid. Kuni kinnipeetav ei allu vangla kodukorrale, siis ei vasta ta

eriloa andmise tingimustele. Välismaailmast ei ole D.D. selle tõttu eraldatud ning eelkõige tuleb

vastu võtta vangla poolt pakutud võimalusi.

Täiendavalt kaebuse esitaja kohtukaebuse väidetele selgitas esindaja, et D.D. saab töötada vanglas,

kuid need tööd, mis vangla pakub, ei ole temale meelepärased. VangS § 6 lg 1 eesmärkide

saavutamisel on oluline, et D.D. alluks kehtivale korrale; töötakistust temale tehtud ei ole, kuid ta

põlgab vangla poolt pakutud tööd ja väidetav soov teha tööd ema firmas, on võimalus minna kergema

vastupanu teed. Kaebaja kirjeldatud viisil töötamine ema firmale on kaebaja poolt läbi mõtlemata ja

kui ta ei saa käsutada internetti, siis jääb arusaamatuks, missuguseid väidetavaid ülesandeid ta

täidaks. Kui tema väidetel ema on kirjutanud arvutis valmis tekstid ja ta ise korrigeerib neid, siis

tekstide saatmisel vanglasse nende veelkordseks ümbertrükkimiseks ei ole erilist efekti koolile.

Selline selgitus töötamise vajaduse kohta ei ole veenev.

Arvuti käsutamine on võimalik ka ilma individuaalse sülearvuti eraldamiseta. Kaebaja soovil saaks

ta käsutada arvutiklassis arvuteid taotluse alusel, kuid ta ei ole vastavat taotlust esitanud. D.

D.D.il on võimalus õppida, kuid ta ei esitanud sooviavaldust. Õppimine on arendav tegevusg

samuti võimalus käsutada arvutit arvutiklassis, kus valitseb distsipliin; igasugune töötamine arendab'

vastutustunnet. Tallinna Vangla poolt pakutav vastab VangS eesmärkidele. Vanglal on piisavalt

arvuteid, kuid interneti käsutamine toimub vangla töötaja juuresolekul. Neid võimalusi, mis vangla

saab võimaldada ja näeb ette isiku arendamiseks ja ümberkasvamiseks, et täita VangS § 6 eesmärk,

ei ole kaebaja käsutama asunud.

Vanglas on D.D.i tervislikku seisundit jälgitud ja kontrollitud; ka psühholoog kontrollis viidete

alusel programmi ning leidis, et programm ei ole sobilik D.D.ile. D.D. vajab distsiplineerimist,

seejärel on võimalik esitada uus taotlus. Vastavalt isiku arenemisele tagatakse võimaluste piires

eriloa alusel lubatud esemete kasutuselevõtt. Kaebaja on võõrdunud narkootikumidest, mis on

positiivne tulemus; distsipliinirikkumised tulenevad iseloomust ja kasvatamatusest, mis tähendab,

et isik peab hakkama harjutama käitumisharjumusi, et täita vanglas kehtivaid nõudeid. Kaebaja

viidatud Euroopa vangla reeglistik on soovitusliku iseloomuga ja Tallinna vangla järgib neid

vastavalt materiaalsetele ja organisatsioonilistele võimalustele.

KÕHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUS

Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu

rahuldamisele.

VangS § 6 lg 1 tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Eesmärgi saavutamiseks on vanglas vajaliku

korra saavutamiseks sätestatud nõuded, mille täitmise kaudu kinnipeetav suunatakse õiguskuulekale

käitumisele.

Kohus nõustub D.D.i väitega, et vangla direktoril on õigus otsustada, kas ta annab eriloa

kinnipeetaval isikliku raadio, televiisori, video- või helikassettmagnetofoni või muu vaba aja

veetmiseks vajaliku eseme käsutamiseks ja et otsuse langetamisel tuleb direktoril järgida seaduse

eesmärki. Märgitust ei saa aga teha järeldust, et direktor on kohustatud eriloa andma taotlust

kaalumata põhjusel, et VangS § 31 lg 2 tuleneva eseme käsutamine igal juhul saab kinnipeetavat

üksnes arendada.

Otsuse hindamisel tuleb kontrollida, kas diskretsiooni käsutati eesmärgipäraselt, proportsionaalselt,

kas ei ületatud diskretsiooni piire, võrdse kohtlemise ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ( HKMS

§ 19 lg 6). Kohus kontrollinud kaebuse asjaolusid ja kohtule esitatud dokumente leiab, et asja

otsustamisel neid nõudeid ei rikutud.

Kohus leiab, et vastustaja on mitmekülgselt kaalunud taotluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid.

Tallinna Vangla direktor on pidanud nõu administratsiooni teiste töötajatega ja leidis, et

1) Tallinna vangla juhtkond arvestab taotluse mitterahuldamisel D.D.i senist käitumist nii

vahistatuna kui ka kinnipeetavana Tallinna Vanglas. Inspektor kontaktisiku vahendusel on

võimaldatud D. D.il tutvuda isikliku toimikuga, kuhu on paigutatud iseloomustav materjal

millest nähtub korduv karistamine distsipliini rikkumiste eest. Juhtkond ei ole veendunud, et D.

D.D. suudab päevakava ja teisi kinnipeetavale pandud kohustusi täita omades sülearvutit ning

pleierit. Vastustaja esindaja selgitas, miks puudub usaldus, et D.D.i eelnevat käitumist

arvestades ei ole võimalik säilitada vangla siserahu ega saavutada kasvatuslikke eesmärke, mis

tulenevad VangS § 6 lg 1..

2) selgitati täiendavalt, et Tallinna vangla vangistusosakonna psühholoogil ei ole andmeid kaebaja

erivajaduste kohta.

Kohus nõustub vastustaja antud selgitustega ega korda neid üksikasjalikult.

D.D. on teadlik, et vahetult enne taotluse esitamist (25.10.04) olid tal kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis märgivad ära erinevaid rikkumisi seotult kodukorra nõuetest

mittekinnipidamisega. Vangla hindab teda kui kehtivale kodukorrale mittealluvat isikut. D.

D.D. leiab, et ta hakkab temale meeldiva tegevuse saamisel käituma korrektselt. Ta tunnistab, et

07.01.04.a. oli teda käristatud näiteks omavoliliselt selleks mitte ettenähtud ajal

meditsiiniosakonda mineku eest, ta ei kandnud ka nimesilti; 14.01.04.a. käristati teda põhjusel, et

ta läks loata II sektsiooni ja rikkus vanglas lubatud liikumise nõudeid; 25.10.04.a. käristati

distsipliinirikkumise eest käskkirjaga nr 1426-d, kuna ta ei täitnud nõudeid äratusel (tlk 42-44) ja

käesoleval ajal asudes Murru Vanglas on samuti fikseeritud distsipliini rikkumine. D.D. ise leiab, et

ta on asunud paranemise teele ja üleastumised ei ole rasked. Kohus nõustub vangla esindajaga, et

kinnipeetav ei ole suuteline andma oma käitumisele enesekriitilist ja adekvaatset hinnangut. Kohus

nõustub, et märgitud andmed ja korduv distsipliini rikkumine iseloomustab kinnipeetavat ja

võimaldab prognoosida, kuidas ta on suuteline käituma, kui kinnipeetavale eraldatakse taotletud

vahendid. Kuna on põhjendatud oht, et D.D. ei suuna oma käitumist õigesti, siis vangla juhtkond

leidis põhjendatult, et ei ole võimalik saavutada taotletavate vahendite lubamisega ei kasvatuslikku

eesmärki ega tagada vangla siserahu. Esmalt tuleb õigustada oma käitumisega usaldust käsutada

taotletavaid vahendeid nii, et ei oleks seatud ohtu vangla siserahu, samas ei oleks D.D. ise hõivatud

tegevusega, mis hajutab ta tähelepanu, mis on vajalik kehtiva kodukorra täitmiseks. Vanglas

pakutavad võimalused enesetäiendamiseks on D.D. jätnud käsutamata ja ta valib vaid temale

meelepärase.

Vangla juhtkond on otsuse tegemisel lähtunud isiku käitumisele hinnangut andes VangS § 31 lg 2

märgitud lubatud eseme käsutamiseks loa andmise tingimustest. Seadus märgib ära loa andmisel -

kui nende esemete käsutamine ei riku vangla sisekorda ega häiri teisi isikuid. Üldjuhul seaduses

eeldatakse, et lubatud esemete käsutamine arendab kinnipeetavat. Sõltuvalt esemest ja

kinnipidamisasutuses valitsevast konkreetsest olukorrast, kinnipeetava isikust, võib olla eseme

lubamine ja käsutamine piiratud, kuid selle käsutamiseks võib loa andmisest keelduda. Kuna D.D.

kodukorra reegleid ei austa, siis puudub põhjendatult usaldus ja CD pleieri lubamisel võib saada

kahjustatud teiste isikute rahu ja sisejulgeolek. Tallinna Vanglal on tekkinud probleem keelatud

mobiiltelefonide levimisest ja keelatud käsutamisest, mille tõkestamiseks otsitakse väljundeid.

Pleieri lubamisel on võimalus kuritarvitada kõrvaklappe mobiiltelefoni käsutamiseks, mistõttu

kaalutakse hoolega iga eseme käsutuseks loa andmise juhtumit. Vangla sisejulgeoleku huvides on

viia miinimumini riskid, mis võiksid soodustada mobiiltelefonide ebaseaduslikku käsutamist ja

takistada kontrolli seotult telefonide käsutamisega. Seega on olemas reaalne oht, et eriloa alusel

esemete käsutusse andmisel ei ole kas kinnipeetav ise võimeline tagama sisekorda või

kuritarvitatakse temale lubatud eset teiste isikute poolt. Kuigi D.D.ile tundub, et Tallinna Vanglas

on võetud põhimõtteline hoiak keelata eriloa alusel lubatud esemete käsutamine, ei ole väide

vastavuses tegeliku olukorraga. Tallinna Vangla on selgitanud probleemi ja lähtuda tuleb

reaalselt kujunenud olukorrast. Vangla sisejulgeoleku tagamine on direktori ülesanne ja tema on

pädev hindama faktiliselt kujunenud olustikku. Kuna Tallinna vanglas on eriloa saamisel seatud

sisse range kontroll, ei tähenda see ebaseaduslikkust. Kinnipeetaval, kes on allumatu, on enam

eeldusi mitte kinni pidada kehtestatud reeglitest. D.D.i isikust tulenevalt leiti, et temale reeglite

selgitamine ei ole olnud piisavalt tulemuslik ja esemed võivad hajutada ka tema tähelepanu

sedavõrd, et ta ei järgi kodukorra nõudeid. Kuna on oht, et tema tähelepanu hajub senisest enam,

siis võib see põhjustada uusi rikkumisi.

Euroopa Ministrite Komitee soovitus liikmesriikidele R (87) 3 Euroopa Vanglareeglistiku kohta,

millele toetub D.D., on soovitusliku iseloomuga. Tallinna Vangla on reeglistiku järgimisel

arvestanud tegelike võimalustega. Lähtutakse realistlikest kriteeriumidest. Kaebuse esitaja on

reegleid mõistnud eksitavalt. Reeglistik on kehtestatud selleks, et teavitada ja nõustada vanglate

juhtkondi ja vabaduskaotusliku karistuse rakendamisel lähtutakse materiaalsetest tingimustest ja

moraalsete test tõekspidamistest, mis ei alanda inimväärikust. Kaebajat ei ole kõheldud alandavalt,

kui taotlus jäeti rahuldamata. Õige on kaebaja väide, et vangide kohtlemisel on oluline tagada nende

tervis, eneseväärikus, vajadus arendada vastutustunnet ja oskusi, mis on vajalikud tagasipöördumise

ühiskonda ja aitavad elada seaduskuulekalt, enesega toime tulla. Samu eesmärke teenib VangS )

selle alusel kehtestatud Tallinna vangla kodukord. Need eesmärgid reeglistikus ei ole erinevad

muudest õigusaktidest tulenevatest eesmärkidest. Kaebaja viidatud vangide kohtlemise põhimõtted p

65 ,,d" soovitavad, et vangidele pakutakse võimalust arendada vabanemisj argset kohanemist

kergendavaid võimeid ja oskusi. D.D.ile ei ole keeldutud õppimise võimaluse käsutamisest, arvuti

käsutamise oskusi saab arendada õppeklassi arvutitel, võimalus on saada tööd, mis

distsiplineerib, vajadusel saab isik tegeleda spordiga, olemas on raamatukogu. D.D. on alles

käesolevalt Murru Vanglas esitanud avalduse õppimiseks. Kaebuse esitaja ise leiab, et ta neid

võimalusi ei pea sobivateks, mis ei tähenda, et Eesti kinnipidamisasutuse vangidele, sh

D.D.ile, ei oleks tagatud võimalus ennast arendada vastavuses p ,,d" soovitusega.

Kinnipidamiseeskirjade väljatöötamisel peab silmas pidama, et elamistingimused ei alandaks

inimväärikust, vähendataks vangistuse mõju psüühikale ja vanglaelu ei tohiks erineda elust

vabaduses määral, et see võiks alandada eneseväärikust, vähendada isiklikku vastutust; vangide ja

perekondade huvides säilitatakse ja tugevdatakse sidemeid sugulaste ja ühiskonnaga ( p 65 nõuded).

Eelmärgitud eesmärkidel tuleb kõiki vajalikuks peetavaid kasvatuslikke, harivaid, moraalseid,

vaimseid ja muid vahendeid rakendada vastavalt vangide individuaalsetele vajadustele- p 66. Kohus

leiab, et kaebuse esitaja seisukoht, et vaid siis on temale need eesmärgid tagatud, kui tema taot

rahuldatakse, on ekslik. Tallinna Vangla on pakkunud võimalusi nende eesmärkide saavutamiseks,

kuid D.D. ei käsuta neid vabatahtlikult. Isikliku sülearvuti või CD - pleieri lubamine ei ole ainus

vahend, mis garanteerib saavutatava eesmärgi, ta on vaid üks alternatiividest. Kui kaebaja on

käsutanud ära võimalused osaleda lubatud ja võimalikes tegevustes, saab hinnata, mis konkreetselt

tema suhtes on mõjusam. Üksnes meelepärase tegevuse valimine ja selle soodustamine ei teeni

eesmärki, mille kohaselt kinnipeetav peab tunnetama, et ta on ühiskonnast mitte eraldatud, vaid

endiselt selle osa (p 67 ). Väljudes vanglast peab kinnipeetav olema võimeline toime tulema ka

temale mittemeelepäraste tegevustega ja olukordadega. See on kasvatuses oluline eesmärk. Kuniks

D.D. ei arvesta vangla seaduslike nõudmistega ega käsuta pakutud võimalusi, puudub alus väita, et

soovitustes märgitut ei ole järgitud.

D.D. ei väida, et temaga sarnases olukorras ja tingimustel olev mõne Tallinna Vangla

kaaskinnipeetava puhul on antud eriluba ja temale mitte. Seega ei ole eksitud ka võrdse kohtlemise

printsiibi vastu. Kaebaja väited, et ta ei ole tuttav isiklikus toimikus oleva individuaalse

täitmiskavaga (tlk 45), ei tähenda, et D.D.ile oleks kättesaamatuks tehtud võimalused

enesetäiendamiseks ja temaga individuaalse töö tegemiseks. Tallinna Vangla on põhjendanud,

millised sammud tuleb D.D.il astuda, et leida temale võimaluste piires sobiv rakendus. Individuaalse

lähenemise võimaldab kinnipeetava käitumine; kui D.D. on valmis koostööks ja võtab vastu vangla

poolt pakutava, siis saab hinnata, kas see on piisav. Vangla juhtkond on vastavalt

soovituste p 71, 72 ja 73 taganud töötamise võimaluse vähemalt majapidamises ja soovi korral püüab

tagada selle töökodades, otsib ka lepingupartnereid. D.D. il ei ole takistatud suhtlemine emaga ja

ehkki ema on soovinud leida pojale rakendust, lähtudes pojale meelepärasest, esinevad vastustaja

poolt nimetatud mõjuvad põhjused, miks tuleb alternatiivset võimalust antud hetkel mitte käsutada.

Soovitusi ei saa tõlgendada kaebuse esitaja tõlgendatud viisil- et silmas tuleb pidada vaid tema enda

soove ja tahteavaldust, tema vanema tahet. Vabanemiseks ettevalmistus hõlmab nii vangla poolt

pakutavate võimaluste käsutamist kui alternatiivide leidmist. Vähetähtis ei ole ka spetsialisti-

psühholoogi hinnang- et saadetud programm ei ole tema hinnangul soovituslik eelkõige D.D.ile.

Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud ja kaebus tuleb jätta

rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulu tema kända. D.D. on tasunud riigilõivu 10 krooni. Tasutud

riigilõivu ei hüvitata, kuna kaebus jääb rahuldamata - HKMS § 92 lg 1.

Karin Kalmiste

kohtunik