3-04-373/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-2509/2004

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Tallinna Halduskohus

Kohtunik Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja 04.04.2005, Tallinn

koht

3-2509/2004

D. D.i kaebus Tallinna Vangla 25.10.2004 käskkirja nr

1426-d tühistamise nõudes.

17.03. 2005

kaebaja D.D.

vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Eda Oisalu

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva

jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud

halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul,

arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 04.04.2005.

Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD

21.10.2004 kell 06.15 keeldus D.D. täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust

tõusta üles hommikusel äratusel, päevakava nõudeid ta ei täitnud, kuna magas edasi

ajal, mil ta pidi minema sööklasse.

21.10.2004 koostas vangistusosakonna juhataja Andres Põdra ettekande selle kohta, et

kinnipeetav D.D. ei täitnud Tallinna Vangla päevakava - eiras tahtlikult hommikust

äratust ega tõusnud voodist, vaid jätkas magamist.

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise

kuupäev

Menetlusosalised

21.10.2004 D.D.llt võetud seletuskirjas tunnistab kaebuse esitaja, et ei

kuulnud söögikella ja ta magas edasi, oli haige.

22.11.2004 distsiplinaarkaristuse kokkuvõttes vangistusosakonna juhataja Andres Põdra

tegi kindlaks, et kinnipeetav rikkus Tallinna vangla päevakava, eiras korraldust ärgata ja

jätkas voodis magamist. Intsidendi juures oli praktikant E.Pehk. Vastavalt koostati

distsiplinaarmenetluse protokoll (tlk 4).

Tallinna Vangla direktor Toomas Malva koostas 25.10.2004 käskkirja nr 1426-d

,,Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine", millega D.D.it käristati

vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 1 alusel VangS § 67 p 1, Tallinna Vangla

kodukorra (kodukord) p 14.2 nõuete rikkumise eest noomitusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub eelnimetatud käskkiri tühistada. Kaebuse esitaja leiab, et käskkirja

andmiseks puudub õiguslik alus, kuna Tallinna Vangla kodukord ei kohusta

kinnipeetavaid sööklas käima.

Hommikul kell 06.00 ärkas ta äratuskella peale üles, tegi voodi korda ja siis heitis

uuesti voodi peale pikali ning uinus. Söögikella ta ei kuulnud, kuna oli haige, kõrges

palavikus ja olin jäänud uuesti magama. Inspektor Tõrva seletuste peale ta järeldab, et

teda justkui käristatakse põhjusel, et ta eiras sööklasse minekut. Vanglaametnik

A.Põdra seisis voodi lähedal ja fikseeris ainult fakti kaebaja voodil lebamise kohta.

A.Põdra arvates on voodil lamamine rikkumine, kuid kaebaja arvates ei ole.

Nimetatud käskkirjas on esitatud süüdistus, et kaebuse esitaja ei tõusnud äratusel, pole

esitatud süüdistust, et D.D. sööklasse ei läinud. Ta teab, et ta peab peale

äratust minema sööklasse.

Kohtuistungil selgitas, et ta ei pöördunud arsti poole, ei ole fikseerinud haigestumist,

kuna kulmetusi tuleb ikka ette.

Leiab, et põhiküsimuseks on nõuete tõlgendus, kas tal on õigus peale äratust voodi

korrastamise järgselt jääda lamama voodi teki peale. Kusagil ei ole kirjutatud, et ta ei

või kell 6.15 magada, teha seda korrastatud voodil ja peale tõmmata jope.

Ta rikub kodukorda vaid juhul, kui ta oleks maganud teki all.

Vastustaja leiab, et kaebuses toodud põhjused, mille alusel kaebaja taotleb kaevatava

haldusakti tühistamist, on alusetud ja põhjendamatud.

Kaebuse esitaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele tõusta hommikusel

äratusel üles, korralduse andis A.Põdra ja selle juures oli praktikant E.Pehk.

D.D. seda asjaolu ei vaidlustanud ja ta on püstitanud probleemi, millest tuleb

nõue mitte magada peale äratust.

E.Oisalu oli koosolekul, kus A.Põdra tegi ettekande D.i ja teiste kinnipeetavate

samasisulise rikkumise kohta, kuna oli tekkinud probleem, et kinnipeetavad eiravad

äratust. Samal päeval oli palju rikkumisi ja iga rikkumine arutati üle.

Noomitus määrati D.D.ile seetõttu, et intsident on olnud korduv. Distsiplinaarmenetluse

kokkuvõtte kohaselt on kindlaks tehtud, et kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku

korraldust üles tõusta, millega rikkus päevakava. Kinnipeetav eiras tahtlikult

hommikust

äratust

ega

tõusnud

voodist,

vaid

jätkas

magamist.

Vangistusseadustiku § 67 p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Kui D.D. magas,

ta ei reageerinud ärkamiseks antud korraldusele, jätkas magamist ka ajal, mil pidi

olema sööklas, siis kinnitab ta oma sõnadega, et ta ei ärganud, s.o ei järginud

päevakava nõuet.

Kodukorra p 14.5 alusel on äratus ette nähtud kell 06.00 ja hommikusöök on ette

nähtud kella 06.15. - 07.15. Seega rikkus kaebuse esitaja Tallinna Vangla päevakava.

D.D. on ise kinnitanud, et ta jätkas magamist ja seda ajal, mil päevakava ei näinud

ette magamist. D.D. mainis, et temaga vestles kontaktisik (mõtleb ilmselt praktikanti) ja

selgitas rikkumist. Samas D.D. oleks saanud haigusseisundi ära märkida koheselt, kui

see oleks olnud põhjuseks. Tema suhtes oli eelnevalt varasemate rikkumiste käigus

piirdutud vestlusega, seega peab mitmete selgituste tulemusel isikule olema teada,

missugust käitumist nõutakse.

Sööklasse ta ei läinud ja selles osas paluti seletuskirja lõppu märkida põhjus, kuna

vanglas on kehtestatud kord, et kõik peavad olema söögiajal sööklas, omaette peetakse

arvestust ja kontrolli kinnipeetavate tervise üle juhul, kui kinnipeetav ei soovi söökla

toitu. Toit on seejuures rangelt arvel. Selle selgituse D.D. lisas vangla töötaja palvel,

kuna alati tuleb selgitada välja põhjused, kui isik ei söö. Vanglatöötaja I.Tõrva palus

selgitust, kuna tema kohustus oli välja selgitada söögile mitteilmumise juhud ja

põhjused, seega oli küsimus esitatud ja palutud vastata mitte põhjusel, et teda süüdistati

sööklasse mitteilmumise eest.

Noomituse põhjustas vanglaametniku seadusliku korralduse eiramine tõusta üles

äratusel, kuna ta eiras nii päevakava nõudeid, ka seaduslikku korraldust.

KÕHTU PÕHJENDUSED

Kohus käsitleb esmalt kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise formaalset

õiguspärasust ja seejärel materiaalset õiguspärasust.

VangS § 63 lg 1 p 1 võimaldab VangS-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide

nõuete

süülise

rikkumise

eest

kohaldada

kinnipeetavale

distsiplinaarkaristusena noomitust. Vastavalt VangS § 64 lg-le 4 määrab

distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku

ettepanekul. Eeltoodust tulenevalt on käskkiri koostatud pädeva ametiisiku poolt,

samuti pole ületatud seadusega lubatud karistuse ülemmäära.

VangS § 64 lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile

kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Antud juhul on

distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud vangistusosakonna juhataja Andres Põdra,

kes oli ka distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametiisikuks ja kes isiklikult viibis

sündmuste juures. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tuvastati kaebuse esitaja

tegevus VangS § 67 p-i 1 ja kodukorra p-i 14.2 rikkumine. Kinnipeetav on kohustatud

täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

Tallinna Vangla kodukord näeb ette p 14.2 päevakava tööpäevadel ja hommikusele

äratusele 06.00 järgneb hommikune tualett ning voodite korrastamine, vastavalt 06.00-

06.15. Peale märgitud aega 06.15-07.15 viibib kinnipeetav hommikusöögil.

VangS § 64 lg 2 annab kinnipeetavale õiguse anda distsiplinaarmenetluse käigus

selgitusi. Nimetatud õigus oli kaebuse esitajale tagatud, mida kaebuse esitaja ka käsutas.

Seda kinnitab 21.10.2004 D.D.i poolt antud seletuskiri, mille võttis kaebuse esitajalt

praktikant Enar Pehk. Seletuskirjas sai isik esitada kõik seisukohad, mis ta pidas

oluliseks.

Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse viidi läbi menetlus- ja vormivigadeta, mistõttu on

vaidlustatud käskkiri on formaalselt õiguspärane. Alljärgnevalt analüüsib kohus

käskkirja materiaalset õiguspärasust, st sisulist õigsust.

VangS § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma

vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 14.2 näeb ette

vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel, milles on kehtestatud ka

päevakavas nõue, mille kohaselt 06.00 on ettenähtud äratus ja 06.15 - 07.15

hommikusöök.

Kaevatavas käskkirjas on esitatud süüdistus, et kinnipeetav eiras päevakava ja ei

täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust tõusta üles äratusel Kaevatavas

käskkirjas ei ole esitatud süüdistust, et kaebuse esitaja ei läinud sööklasse sööma.

Kuna kohtuistungil käsitleti vastustaja poolt ka asjaolu, et kaebuse esitaja ei läinud

sööklasse sööma, siis kohus võtab ka antud asjaolu kohta seisukoha. Kaebuse esitaja

väitis, et ta ei läinud sööklasse hommikusöögile ettenähtud ajal. Kaebuse esitaja

väidab, et kaevatud käskkirjas on esitatud süüdistus vaid, et kaebuse / esitaja ei

tõusnud üles. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et kaevatud käskkirjas on

esitatud süüdistus seotult kaebuse esitaja magamisega ajal, mil ta pidi olema ärganud,

teinud hommikutualeti ja korrastanud voodi. Seda on selgitanud ka vastustaja esindaja

ning vaidlust märgitud küsimuses ei ole.

Kaebuse esitaja peale kell 06.15 ei olnud tõusnud voodilt üles, mistõttu ei saanud ta

kell 06.15 sööklasse ettenähtud ajal sööma minna, mis kinnitab, et D.D. ise on

tunnistanud voodis magamise fakti ajal, kui tema eluruumis teostas kontrolli A.Põdra.

Kui peale korraldust äratuse kohta kinnipeetav seda ikkagi ei teinud, siis ei saanud

keegi teda selleks sundida jõuga, vaid rikkumine fikseeritakse. D.D. sai aru, et A.Põdra

suhtles temaga vahetult, seda kinnitab D.D.i enda seletus, et ta siiski nägi, kuidas

A.Põdra ja E.Pehk seisid tema voodi juures ja ,,fikseerisid" kõike. Kohus leiab, et

kaebaja väide, et A.Põdra ei nõudnud päevakava täitmist, on paljasõnaline. Kui kaebuse

esitajale jäi sündmuskohal midagi arusaamatuks, oleks ta pidanud seda vahetult

selgitama A.Põdrale, kes ei seisnud tema juures põhjuseta ja kaebaja sai sellest väga

hästi aru.

Erinev arusaam küsimuses, kas kodukorras on olemas keeld lamada peale äratust voodis

või selline keeld puudub, ei õigusta D.D.i käitumist, kuna vangla päevakava tähendust

ja nõudeid antud küsimuses oli selgitatud enne seda juhtumit korduvalt.

Kaebuse esitaja 17.03.2005 kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole ta rikkunud

vangla päevakava.

Kaebaja väite kohaselt ta tõusis kell 06.00 üles, tegi voodi korda ja heitis voodi peale

uuesti pikali, kuna oli haige. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et D.D. oli haige, ei

ole leidnud kinnitust; kui märgitud põhjus oleks põhjustanud voodis lamamise, siis sai

D.D. koheselt anda vastava seletuse. Kaebaja kinnitab ise, et ta seda ei teinud ja haigust

ei fikseerinud ka muul viisil. Kaebusele lisatud materjalidest ja kohtuistungil esitatud

seletustest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks 21.10.2004 arsti juures käinud või

nõudnud vanglaametnikult palavikku alandavat tabletti.

Kohus leiab, et D.D. ei tõusnud äratusel allumatusest. Kaebuse esitaja leidis, et kusagil

ei ole kirjutatud, et kell 06.15 või peale seda ei tohi magada voodi tekil ja jope üle

tõmmatud.

Kohus märgib siinkohal, et vastustaja selgitustele, et D.D.iga on vesteldud märgitud

teemal, kaebaja vastu ei vaielnud. Seega oli kaebuse esitaja teadlik, missugused

nõuded kehtivad ja kuidas tuleb mõista päevakava.

Kodukord on kohustuslik täitmiseks kinnipeetavatele, /.../ja kodukorra p 14.2 sätestab

vangistusosakonna kinnipeetavate päevakava tööpäevadel. Seega kodukorras kinnitatud

päevakava on kinnipeetavatele järgimiseks kohustuslik. Päevakava kohaselt toimub kell

06.00 äratus ja kell 06.15 - 07.15 hommikusöök.

Selle nõude sisuks ongi kohustus peale äratust mitte jääda magama voodisse ja

kohustus täita päevakavas märgitud ärkamise nõuet, et asuda täitma järgmist nõuet, so

minna sööklasse. Keeld magada või jääda voodisse, on selliselt päevakavasse sisse

kirjutatud.

Kaebuse esitaja ei käitunud vastavuses kinnipeetavale ettenähtud korraga, mille näol on

tegemist distsiplinaarrikkumisega.

Kaebuse esitaja on veel leidnud, et seletuskirja kirjutas ta vanglatöötaja ütluste järgi ja

ettekannet kaebajale ei tutvustatud.

Kohus leiab, et nimetatud väide ei leidnud tõendamist. Kaebusele lisatud materjalidest

nähtub, et 21.10.2004 on D.D.ilt võetud seletus intsidendi kohta, milles kaebaja

tunnistab, et ta ei kuulnud kella. Nimetatud väidet ei saanud kaebaja kirja panna

vanglaametniku ütluste järgi, vaid pidi ise aru saama ja teadma, milles tema rikkumine

seisnes. E.Oisalu selgitas, miks oli esitatud küsimus söögikorra vahele jätmise kohta ja

selles osas on asja arutamise käigus selgitus leitud. Kuna vangla peab iga söögikorra

vahele jätmise üle arvestust ja toit on rangelt arvel jms eelnevalt äramärgitud põhjused,

siis selle tõttu oligi sama seletuskirja võtmise raames välja selgitatud põhjus, miks D.D.

jättis söögikorra vahele.

Lähtudes eeltoodust tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud (tasutud riigilõiv)

jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kända.

Karin Kalmiste

Kohtunik