3-04-341/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-2397/2004 Otsuse kuupäev

02.12.2004 Kohtunik

Tiina Pappel Kohtuasi J.J’e kaebus AS Falck Eesti 09.09.2004 viivistasu otsuse VTO 053429 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine 25.11.2004 Kohtuistungil osalesid Kaebuse esitaja volitatud esindaja Kaire Sädemets ning vastustaja AS Falck Eesti volitatud esindaja Alger Räpp

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 02.12.2004 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 02.12.2004 (HKMS § 31 lg 1, 5).

Vaieldamatud asjaolud

09.09.2004 viivistasu otsusega VTO 053429 (toimiku lk. 20) määrati kaebuse esitajale tasumiseks viivistasu summas 480.- krooni seoses avalikul tasulisel parkimiskohal parkimise eest tasu maksmata jätmisega. Otsuse kohaselt näitas kell

15.08 kaebuse esitaja mootorsõidukisse paigutatud ühe seieriga kell näitu 13.00. 09.09.2004 esitas kaebuse esitaja viivistasu otsusele vaide (toimiku lk. 5). 28.09.2004 Tallinna Kommunaalameti teatisega jäeti vaie rahuldamata (toimiku lk. 7). Kaebuse esitaja vaidlustas viivistasu otsuse Tallinna Halduskohtus.

Kaebuse esitaja seisukoht

Kaebuse esitaja väitel alustas ta 09.09.2004 kell 15.05 Lauteri 3 maja ees parkimist, märkides parkimise algusaja üheseierilise parkimiskellaga, pannes osuti numbrile 1. Olles viibinud Lauteri 3 asuvas EBS-i raamatukogus maksimaalselt kolm minutit, oli selle aja möödudes Falck Eesti AS linnatranspordi teenindaja Malle Jaakson väljastanud viivistasu otsuse, vaatamata asjaolule, et parkimiskellal märgitud parkimise alustamise aeg oli parkimiskellal märgitud.

Vastustaja seisukoht ja taotlus

Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse nr. 9 p 4.1 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. Viivistasu otsuse vormistamise aluseks oli asjaolu, et mootorsõiduk VW (reg. nr. 379 AOD) oli 09.09.2004 kell 15.08 pargitud avalikul tasulisel parkimisalal (Lauteri 3) parkimistasu maksmata (mootorsõiduki juhi poolt oli parkimiskella näiduna fikseeritud kell 1). Viivistasu otsus on kooskõlas LS § 502. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused

1. Liiklusseaduse sätted

Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. LS § 501 lg 4 sätestab: „Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 501 lg 3 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist vallavõi linnavalitsus.

2. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrus

Liiklusseaduse alusel antud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruses nr. 9 p. 4.1 on LS § 501 lõikega 4 analoogiline säte: „Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest.

3. Vaidlusküsimus

Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja parkimiskella näidu kohaselt oli kaebuse esitajal parkimise alustamise hetkest möödunud 15 minutit, mistõttu tal oli tekkinud parkimistasu maksmise kohustus või mitte.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt kasutas kaebuse esitaja ühe-seierilist parkimiskella (toimiku lk. 6). Kella eripära arvestades ei ole võimalik sellega näidata korraga nii tunde kui ka minuteid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et parkimiskella seier näitab tavakella suurt seierit asendades ainult minuteid. Seega kui parkimiskella seieri näit on 1, siis tähendab see tavakellal seda, nagu oleks suur seier ühe peal, mistõttu 15 minutit saaks täis siis, kui suur seier jõuaks „4“ peale. Vastustaja on erinevalt kaebuse esitajast seisukohal, et parkimiskella puhul on tunninäit obligatoorne, vastasel juhul võiks kaebuse esitajal tekkida iga tunni möödudes õigus taas tasuta 15-minutilisele parkimisele.

4. Kohtu seisukoht vaidlusküsimuses

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebuse esitaja on otsustanud kasutada üheseierilist parkimiskella, peab liiklusjärelevalve teostaja suutma sellest välja lugeda nii parkimise algustundi kui ka võimalikku minutit. Vaid minuti näitamine ühe-seierilise parkimiskellaga võiks olla põhjendatud eeldusel, et seadusi ei rikuta ning enam kui üheks tunniks autot parkimiskella kasutades ei pargita. Samas ei saa liiklusjärelevalve teostaja kontrollimisel naiivselt vaid inimeste seaduskuulekusele lootma jääda. Samuti võib vastav parkimiskella tõlgendamine viia olukorrani, kus ühe-seierilise parkimiskella abil mootorsõiduki parkinud isikul tekib iga tunni möödudes taas õigus tasuta autot parkida ning liiklusjärelevalve teostajal pole õigust seda takistada. Nimetatud olukorra esilekutsumine ei ole ilmselt liiklusseaduse ega ka Tallinna Linnavolikogu määruse eesmärk. Ka ei ole kohus veendunud selles, et kõik üheseierilise parkimiskella kasutajad parkimiskella kaebuse esitajaga sarnaselt vaid minuti näitamiseks kasutavad. Seetõttu võiks kaebuse esitaja seisukoha aktsepteerimine kaasa tuua isikute erineva kohtlemise. Igal juhul tooks see aga kaasa kahe-seierilist ning ühe-seierilist parkimiskella kasutavate isikute erineva kohtlemise, mis on kohtu arvates lubamatu.

5. Viivistasu otsuse seaduslikkus

Seega leiab kohus, et vastustaja on õigesti leidnud, et olukorras, kus ühe-seierilise parkimiskella seier osundab numbrile 1, tuleb lugeda seieri näit tunnija mitte minutinäiduks. Kuivõrd viivistasu otsusest nähtuvalt osundas kaebuse esitaja parkimiskella seier kell 15.08 numbrile 1, on viivistasu otsuses õigesti loetud parkimise algusajaks kell 13.00. Kell 15.08 oli parkimise algusajast seetõttu möödunud 15 minutit, mistõttu kaebuse esitajal oli tekkinud kohustus maksta parkimistasu. Viivistasu otsusest nähtuvalt kaebuse esitaja parkimistasu maksnud ei olnud.

LS § 502 lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (viivistasu otsuse). LS § 502 lg 6 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas. Kaebuse esitajale määrati LS § 502 lõigete 1 ja 6 alusel viivistasu summas 480.- krooni.

Kaebuse esitaja ei ole viivistasu otsuses vaidlustanud viivistasu summa suurust, parkimise toimumist tasulisel parkimisalal ega parkimistasu maksmata jätmist. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et viivistasu otsus on seaduslik ning kohtul puudub alus selle tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE

Tiina Pappel Kohtunik