3-04-328/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-2361/2004

KOHTUMÄÄRUS

Tallinnas, 15.detsembril 2005

Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristina Maimann menetledes R.M.i kaebust Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 21.10.2004 otsuse nr 10539 tühistamiseks, leidis:

Avalikule kohtuistungile 15.detsembril 2005 ei ilmunud kaebaja ega vastustaja esindaja.

Vastustaja palub 09.11.2004 kohtule saabunud kirjalikus vastuses kaebuse läbi vaadata ilma vastustaja esindaja osavõtuta. Kohus on vastustajat kohtuistungi toimumisest informeerinud.

Kaebajale on kohtukutse saadetud. Kaebuses on märgitud kaebaja aadressiks xxxxxxxxx, Harjumaa, mis on kaebaja elukoha aadressiks ka rahvastikuregistri andmetel (tlk 35). Nimetatud aadressile on kohus saatnud kohtudokumendid, mis on tagasi tulnud märkega „ei ela xxxxx, ära kolinud, uut aadressi ei ole“ (tlk 36). Kaebaja on ka kaebuses ise märkinud, et viibib tihti Saaremaal ja kaebuses antud aadressil võivad teated kaotsi minna. Kohus on kohtudokumendid saatnud kaebaja elukohta Saaremaal Salme vallas, kust kaebaja on 28.03.2005 vallavalitsuse vahendusel kätte saanud kohtumääruse asjas menetluse peatamise kohta. Kohtukutset 06.09.2005 kohtuistungile viimatimärgitud elukohas kaebaja kätte saanud ei ole ning istungi ajaks puudus kohtul väljastusteade kutse kätteandmise võimatuse tõttu tagastamise kohta. Kohus lükkas kohtuistungi 06.09.2005 protokollilise määrusega edasi 15.detsembrile 2005. Uue kohtukutse 15.12.2005 kohtuistungile kutsumise kohta saatis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsKMS) § 28 lg 3 alusel Salme vallavalitsusele palvega edastada see R.M.ile. Salme Vallavalitsus on kohtule 15.12.2005 edastanud faksi, millest nähtub, et kutset ei ole õnnestunud kätte anda, kuna kaebaja ei ole septembris-detsembris 2005 viibinud Salme vallas.

Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsKMS § 28 lg 8 kohaselt loetakse juriidilisele isikule kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Kohtusse kutsumist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku 4.peatükk. TsKMS § 28 lg 3 kohaselt võib kohus pöörduda kohtukutse kätteandmiseks maal vallavalitsuse poole.

Käesolevas asjas ongi kohus saatnud kohtukutse kaebajale üleandmiseks Salme Vallavalitsusele, kellel ei ole õnnestunud kaebajale kutset edastada, kuna R.M. ei ole vallavalitsuse andmetel viibinud 2005.a. septembrist-detsembrini Salme vallas. TsKMS § 31 lg 2 kohaselt kui protsessiosaline ei ole oma aadressi muutumisest kohtule teatanud, saadetakse kutse kohtule teadaoleval viimasel aadressil. Kutse kättetoimetaja teeb kutsele märkuse, millega kinnitab, et adressaat ei viibi enam kutsel märgitud aadressil. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse adressaadile on kätte antud. Kaebaja ei ole oma aadressi muutumisest kohtule teatanud. Kohus on edastanud kohtukutse kohtule teadaolevale viimasele kaebaja elukoha aadressile. Salme Vallavalitsus kui kutse kättetoimetamiseks kohustatud isik on kohtule teatanud, et kutset ei ole õnnestunud kätte anda, kuna kaebaja pikka aega ei ole oma elukohas viibinud. Eeeltoodust tulenevalt on täidetud tingimused, et lugeda kohtukutse TsKMS § 31 lg 2 alusel kaebajale kätteantuks.

HKMS § 23 lg 1 kohaselt halduskohus jätab oma määrusega kaebuse või protsesti läbi vaatamata, kui ta on tunnistanud kaebuse või protsesti esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks ja viimane ei ilmunud sellele vaatamata kohtuistungile ega teatanud kohtule ilmumise võimatusest. Kuna eelviidatud tsiviilkohtumenetluse normist tulenevalt tuleb lugeda kohtukutse kätteantuks ning 17.08.2005 kohtumääruse punktis 3 on kohus teinud kaebaja kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks ja hoiatanud ilmumata jätmise tagajärgede eest (kaebuse läbivaatamata jätmine) ning nimetatud määrus tuleb samuti lugeda kaebajale kätteantuks, kuna kohus on selle saatnud viimasel teadaoleval kaebaja aadressil ning Salme postkontorist on dokumendid tagastanud märkega “hoiutähtaja möödumisel”. Seega esinevad alused kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

HKMS § 23 lg 2 kohaselt kui kaebuse esitaja tõendab, et tal oli kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, on tal õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest. Kohus taastab menetluse määrusega.

Mõjuvaks põhjuseks on kohtupraktika kohaselt peetud objektiivseid põhjuseid (haigus vm), mis takistasid kohtuistungile ilmumist ja ilmumise võimatusest teatamist. Mõjuvate põhjuste olemasolu peab menetluse taastamist taotlev isik tõendama.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 5 lg-st 1, §-st 23 ja TsKMS §-st 31 kohus, määras:

Jätta R.M.i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 21.10.2004 otsuse nr 10539 tühistamiseks läbi vaatamata.

Kaebuse esitajal on õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest (HKMS § 23 lg 2).

Kaebuse läbivaatamata jätmise ning menetluse taastamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale on õigus esitada erikaebus (HKMS § 23 lg 3).

Kristina Maimann Kohtunik